Meie töökohal on kogu aeg probleeme otsese ülemusega, kes karjub ja aeg-ajalt solvab alluvaid. Ühele töötajale, kes vastu vaidles, anti käsk vabatahtlikult lahkuda. Kuidas tõendada, et tegu on töökiusuga? Kas see loeb, kui tema ähvardused lindistada, küsib Maalehe lugeja.
Töökiusamine võib muu hulgas seisneda töötaja(te) avalikult alandamises või solvamises ning psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise või ähvardamise näol. Töökiusamise tuvastamiseks peavad negatiivsed tegevused (ebameeldiv ja alandaval viisil kohtlemine, vaenulik ja ebaeetiline käitumine) esinema korduvalt pikema aja vältel (Tallinna Ringkonnakohtu 2019. aasta otsus nr 3-17-164 p 30).
Möödunud aasta oktoobritormi ajal ootasid elektrikud kõneootejärjekorras kuni kolm tundi. Elektrilevi lubab, et probleemid on möödanik.
„Kolmetunnised ooteajad olid äärmuslikud, aga keskmiselt said meeskonnad tööpäevast töötada 60–70%, ülejäänud aeg kulus töökäskude ootamisele,“ ütleb Eesti elektritööde ettevõtjate liidu (EETEL) tegevjuht Kaarel Jänes möödunud aasta oktoobritormi kohta. Samal ajal oli üle Eesti tuhandeid elektrita majapidamisi, kus inimesed ootasid voolu taastamist päevade kaupa. Elektrilevi saatis välja teateid, et meeskonnad töötavad palehigis ja kiiremini elektrit tagasi ei saa.
Delfi Ärilehe poole pöördus Tallinna strateegiakeskusse personalipartneri ametikohale kandideerinu, kelle sõnul esitati talle kirjalikus kodutöös iseäralikke küsimusi.
Näiteks uuriti kandidaadilt, et kui töö muutuks lauluks, siis mis lugu see oleks. Samuti päriti tööotsijalt, et kui paralleelmaailmas saaks tema tööst spordiala ja kolleegidest professionaalne meeskond, siis millise spordialaga oleks tegu ja miks.
Analüütikute sõnul avaldaks õpetajate streik majandusele mõju alles mitme nädala pärast. Väikelaste vanemate jaoks arvutavad nad välja täpse summa, mille pere kaotab õpetajate palganõudmise tõttu.
Stuudiumis kurdavad lapsevanemad koolidirektorile, et neil on mitu last, kellest mõni alles ka lasteaiaealine. Üksi neid koju jätta ei saa. „Streik ei ole mitte üksnes õpetaja palga küsimus, vaid see tekitab totaalse kaose iga pere päevaplaani ja nii mõnegi pere eelarvesse tohutu augu, kuna peavad näiteks töölt vabu päevi võtma. Kõik me tahame praeguses majanduslikus olukorras palka juurde saada, aga teha seda teiste arvelt on alatu,“ on mõni lapsevanem nördinud. Koolidirektoril jääb vastuses üle ainult märkida, et streigi mõte pidavatki olema igapäevase elukorralduse kõigutamine, mis kahtlemata tekitab emotsioone.
Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120264577/streigi-hind-kellelt-votab-raha-streikiv-opetaja
Õpetajate palgasüsteem tuleks muuta ametikoha põhiseks. Praegune süsteem on nõukogude-aegne ja see peab muutuma, leiab ettevõtja, Bolti kaasasutaja ja juht Martin Villig.
Lehekülg 83 / 1635
