Artiklid

Üksikasjad
Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, mille kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 1. aprillil 700 eurolt 774 euroni. Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106, seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 10,6%.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli eelmise aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim ning ka seekordne indekseerimisjärgne keskmise pensioni tõus 700 eurolt 774 eurole toetab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkamasaamisel. “Indekseerimisel suureneb ka pensioni baasosa, mille tulemusel paraneb väikese pensioni saajate toimetulek, kelle soovime edaspidi ühtlasi laiemalt fookusesse võtta.”

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/keskmine-pension-touseb-774-euroni

Üksikasjad

2023. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse maksutuluna rekordilised 64,3 miljonit eurot, mida oli 33 protsenti rohkem kui mullu - koos tasutud riigilõivudega ulatus programmi aastane panus riigikassasse 67,4 miljoni euroni.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on e-residentsus tõestanud end kasumliku võimalusena teenida Eestile täiendavat maksutulu. «Eesti jõukuse kasvu veab tugev eksport ja ettevõtlik mõtteviis. Kõik riigid võistlevad väliskapitali ja -talendi ligitõmbamise nimel ning e-residentsus on jätkuvalt Eesti ainulaadne trump maailmas. E-residentsus on välisettevõtjatele võimalus kasutada Eesti digiriigi pidevalt arenevaid teenuseid ja programm annab põhjuse panustada Eesti majandusse ka väljastpoolt, et nende ettevõtted saaksid siin kasvada, areneda, töökohti luua ning makse maksta,» ütles Riisalo.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7962781/e-residendid-toid-mullu-eesti-riigikassasse-rekordilised-67-4-miljonit

Üksikasjad

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2023. aasta arvestuses suurenes Eestis tööealiste inimeste arv 25 600 võrra. „Enamiku neist moodustasid Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. Seetõttu suurenesid aasta arvestuses absoluutarvudes kõik tööjõu näitajad,“ ütles Vassiljeva.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/moodunud-aasta-arvestuses-suurenes-tooealiste-inimeste-arv-eestis-25-600-vorra

Üksikasjad

Euroopa Liidu nõukogu ei kiitnud reedel heaks platvormitöö direktiivi eelnõu, ka sellesse tehtud muudatused ei leidnud liikmesriikide toetust.

Seda, et kokkuleppe tekst vajab täiendavat tööd, väljendasid Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa ja Eesti, moodustades blokeeriva vähemuse. Eesti jäi hääletusel erapooletuks.

Üksikasjad

Julgeolekuasutused hoiatavad iga aastaga üha teravamalt sisserändega kaasnevate probleemide eest, Eesti majandus kiratseb aga töökäte puuduses. Lahendamatu vastuolu? Konflikt immigratsiooniküsimuses kerkib üles isegi kohtades, kus seda esimese hooga oodata ei oskakski.

Aasta 2022. Ukraina sõja tõttu on Venemaa, Valgevene ja Ukraina kodanikud tööjõuturult Eesti ettevõtjate jaoks kas kadunud või siis lihtsalt muutunud raskesti kättesaadavamaks. Tulemus: ettevõtjad pööravad pilgu Kesk-Aasia poole. 2021. aastaga võrreldes kasvas sealt piirkonnast lühiajaliselt värvatute arv tunamullu koguni neli korda. «Kesk-Aasia riikide kodanike töörände kasv tõi pea kohe kaasa viited, et töötajate vahendamisega tegelevad lisaks ettevõtjatele ka kurjategijad,» kirjeldas kaitsepolitseiamet mulluses aastaraamatus probleeme. 
 
  1. Värske uuring: enamik Eesti töötajaid nõuab palgatõusu
  2. Möödunud aasta arvestuses suurenes tööealiste inimeste arv Eestis 25 600 võrra
  3. Ukraina põgenike arvelt suurenesid mullu kõik tööjõu näitajad
  4. Põhioskus on paindlikkus