Artiklid
- Üksikasjad
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.
Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/statistikaameti-andmekool-5-kes-tahab-teenida-naiste-palka
- Üksikasjad
Töötaja küsib: Läksin tööle uude kohta, kus tuleb kasutada tugevasti lõhnavat kemikaali. See paneb mul tööpäeva lõpuks pea valutama. Mulle keegi selle kemikaali kohta midagi ei rääkinud ja teised kõik kasutavad seda. Ma ei julge küsida ka, et millega on tegu ja kas ma võiks näiteks maski kanda. Ma ei tea ka, kust ma selle maski saaks.
- Üksikasjad
Rahandusminister Mart Võrklaev esitas valitsusele õpetajate palgatõusu eelarvemuudatuse, mille kohaselt suunatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi 9 273 000 eurot õpetajate palkade tõstmiseks.
Alates 1. jaanuarist 2024 on õpetaja brutopalga alammäär võrreldes eelmise aastaga 54 euro võrra kõrgem ehk 1803 eurot. Lisaks sellele näeb täiendav eelarvemuudatus ette brutopalga alammäära tõusu 1. jaanuarist tagasiulatuvalt 1820 euroni. Sel aastal kasvas ka diferentseerimiskomponent, mis moodustab nüüd 17,1 protsendi asemel 20 protsenti alammäära maksmiseks eraldatud rahast ehk 364 eurot. Kokku kasvab arvestuslik keskmine palk 6,6% ehk 2184 euroni.
Edasi loe: https://www.fin.ee/uudised/opetajate-arvestuslik-keskmine-palk-touseb-2184-euroni
- Üksikasjad
Välismaiste töötajate ehk välistööjõuga hirmutamise asemel peaksime rääkima sellest, kuidas nende lihtsam tööle palkamine aitab Eesti ühiskonna jõukust kasvatada, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ajalehes Harju Elu. Sellest sõltub, kas ja kui suurt pensioni saab maksta, millist arstiabi ja haridust saame lubada.
Kahetsusväärsel kombel aetakse Eestis aruteludes segi immigratsioon ja tööränne ning sõjapõgenike aitamine. Kui tööandjad räägivad välistöötajate värbamisest, siis on jutt kontrollitud ja ajutisest töörändest, mitte valimatult siia tulevatele inimestele kodakondsuse jagamisest või siin viibivatel välismaalastel riigikogu valimistel hääletamise lubamist. Kui tööluba või töö saab otsa, siis inimene lahkub.
Edasi loe: https://employers.ee/arto-aas-valistoojoud-ootame-tooturult-imet-aga-seda-ei-tule/
- Üksikasjad
Seadusandja on kehtestanud töö eest makstava tasu ainsaks mõisteks töötasu. Töölepingu seadus võimaldab aga tööandjal maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest ka täiendavat tasu ehk tulemustasu või preemiat.
Lehekülg 64 / 1635