Artiklid
- Üksikasjad
Üks pigem probleemne tasustamissüsteem on enamasti liiga keeruline, läbipaistmatu ja ebaõiglane. Lisaks toimib see enamasti „kõhutunde“ pealt ning mille proportsioonid põhipalga ja tulemuspalga või muu boonussüsteemi vahel on liigselt paigast ära. Hullemal juhul „ostetakse“ uusi inimesi ka koheselt kõrgema palgaga sisse ja olemasolev töötaja jätkab oma senise töötasu suurusega. Sellised süsteemid on suhteliselt reaalsed, eriti just tootmisettevõtetes ja paraku mitte väga erandlikud ning pikas perspektiivis töötavad need ettevõtte kahjuks. Selleks, et hoida ja väärtustada oma tänaseid häid töötajaid, vaata värske pilguga üle oma tänane tasustamissüsteem.
Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2021/12/14/kas-sinu-ettevottes-on-hea-tasustamissusteem
- Üksikasjad
24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad. Pühade ajal töötajatele tuleb töötatud aja eest maksta kahekordset töötasu. Riigipühade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.
Tööpäeva lühendamine riigipühade eel ehk 23. ja 31. detsembril on tööandja kohustus. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui inimene töötab osaajaga ainult kolm tundi päevas, ei pea ta riigipüha eelsel päeval tööle tulema.
Edasi loe: https://www.ti.ee/et/uudised/tootamine-puhade-ajal-4
- Üksikasjad
Poemüüjate palgad kerkivad ning kaupluseketid kinnitavad, et töötajata võib teenida üle tuhande euro. Sellist palka saavad poetöötajad, kes on nõus täitma mitut ülesannet – näiteks kaupa välja panema, koristama ja kassas istuma. Ainult müüjatöö eest makstav tasu jääb siiski selgelt alla tuhande euro.
Rimi teatas esmaspäeval, et tõstab 1. jaanuarist kauplusetöötajate palgafondi 7,5 protsenti, kusjuures teenindajatel tõuseb põhipalk üle 10 protsendi.
Edasl loe:https://www.err.ee/1608435674/poemuujate-palgad-tousevad-kuid-peamiselt-lisaulesannete-arvelt
- Üksikasjad
Kuigi kurnatud õdede probleeme mõistetakse, ei ole lahendused haiglate sõnul nende kätes – olenemata headest kasuminäitajatest.
„Lahkusin, sest olin täiesti läbi põlenud - emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt - ning abi ei paistnud mitte kusagilt, ei haigla juhtkonnalt ega riigilt," ütles ühest Tallinna haiglast vahetult enne pandeemiat lahkunud õde.Kurnatuse ja juhtkonnaga ühise vaate puudumise tõi ametist lahkumise põhjuseks üks teinegi õde. „Ületöötamise ja öötöö tagajärjel tekkinud unehäired, vaimse tervise mured, sotsiaalne eraldumine sõpradest ja perekonnast ning muu, mis suure töökoormuse ja uneprobleemidega kaasneb," loetles ta.Ometi teenivad haiglad kenasti kasumit. Miks õdesid juurde ei palgata, et inimesed ületunnitööst läbi ei põleks?
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95383735/haiglast-lahkunud-oed-juhte-ei-huvita-kuidas-me-hakkama-saame
- Üksikasjad
Aasta lõpus jutuks võetud Eesti kõrghariduse rahaprobleemi esimene põhjus on see, et varsti pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut riik reetis ülikoolid ega ole neile eraldatavat raha vajalikus tempos suurendanud. Eriti valus on see olnud viimastel aastatel, kui keskmine palk on kasvanud palju hoogsamalt kui õppejõudude sissetulek, mis jääb praegu tihti kooliõpetajate omale alla, kui just õppejõud agaralt mitmel rindel ei rähkle.
Peale ebaõnnestunud rahastamisreformi teeb olukorra keerulisemaks demograafiline seis – kõrghariduse omandamise eas noorte arv väheneb demograafilistel põhjustel. Tasuta kõrghariduse reformist alates on üliõpilaste arv kahanenud 65 000-st 45 000-ni.
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95384561/juhtkiri-oppejoudude-palk-peab-tousma
Lehekülg 274 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee