Artiklid

Üksikasjad

Töötukassa hakkab vastavalt riskianalüüsile peatama töösuhteid vaktsineerimata inimestega. On ametikohti, kus vaktsineeritus on nõutud, kuid on ka erandeid – näiteks infospetsialistid. 

Postimehega suhelnud anonüümsust palunud väikelinna töötaja pere kirjeldusel on see teade suureks põntsuks nii rahakotile kui ka kindlustundele. Pärast tööandjalt kirja saamist läks töötukassas töötav naine esimest korda vaktsineerima ning nüüd loodab, et senine töösuhe saab veebruarist siiski jätkuda. 

«Mu ema ei oleks vaktsineerima läinud, ta oleks veel oodanud,» selgitas tema tütar. «Ei aktsepteerita ka kiirtesti, et ta oma kulude ja kirjadega end paar korda nädalas testiks,» kirjeldas ta. 

Edasi loe: https://www.postimees.ee/7402096/tootukassa-vaktsineerimata-tootajad-on-vallandamishirmus

Üksikasjad

Lugeja küsib: Tööandja viis läbi töökeskkonna riskianalüüsi ja leidis, et minu töökohal on vajalik vaktsineerimine COVID-19 vastu. Mina otsustasin ennast mitte vaktsineerida. Tööandja esitas mulle kirjaliku ülesütlemisavalduse, kus on kirjas, et ma pole töökohale sobiv. Ma olen siin 20 aastat töötanud. Kuidas saab tööandja mind peale nii pikka töötamist nimetada töökohale mittesobivaks? Kas saan Töötukassast hüvitist?

Vastab Sandra Kuus, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Kui tööandja on hinnanud töökeskkonna riske, võtnud kasutusele kõik muud meetmed riskide maandamiseks ja ikkagi leidnud, et sel töökohal saab töötada ainult vaktsineeritud töötaja, siis võib olla õiguspärane töölepingu erakorraline ülesütlemine töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel töötajaga, kes ei ole vaktsineeritud. Kui töökohale sätestatakse riskianalüüsiga uued nõuded ehk vaktsineeritus, ei sobi vaktsineerimata töötaja enam sel töökohal töötama, olenemata tema tööstaažist.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/354/miks-peab-tooandja-mind-ametisse-sobimatuks-kui-ma-ei-vaktsineeri

Üksikasjad

Täna Brüsselis kogunenud töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel saavutasid ministrid  kokkuleppe palkade läbipaistvuse direktiivis, millega luuakse ühtsed palkade läbipaistvuse miinimumnõuded. Eesti toetas saavutatud kokkulepet. Kokkulepe saavutati ka miinimumpalkade direktiivi eelnõu üle.

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/brusselis-lepiti-kokku-palkade-labipaistvuse-direktiivis-ja-miinimumpalga-direktiivis

Üksikasjad

Eesti Töötukassa on juba aastaid koostanud tööturu uuringut – tööjõuvajaduse baromeeter. Selgitatakse välja, millistel ametialadel on töötajate üle- ja puudujääk ning millistes ametites valitseb turul hetkel tasakaal.

Prognoosi koostavad töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, kaasatud on sealjuures ka eksperdid väljastpoolt Töötukassat. Näiteks maakondlikud arenduskeskused, kutse- ja kõrgkoolid, tööandjad ning ka töövahendusportaalid.

Edasi loe: https://www.tootukassa.ee/uudised/varske-toojouvajaduse-uuring-naitab-oskustooliste-pouda

Üksikasjad

Statistikaameti palgarakendusse palgad.stat.ee lisandusid kolmanda kvartali mediaanpalga andmed. Palgad on tõusnud enamikus ametirühmades, silma paistavad just transpordi ja reisimise ning majutuse ja toitlustusega seotud ametid.

Statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu sõnul on nii võrreldes käesoleva aasta alguse kui ka möödunud aasta kolmanda kvartaliga palgad tõusnud pea kõikides ametirühmades alates tippjuhtidest kuni lihttöölisteni. „Erandina paistavad silma vaid põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised, kes pidid leppima kõige väiksema palgatõusuga (2%),“ täpsustas ta.

Edasi lhttps://www.stat.ee/et/uudised/kolmanda-kvartali-palgaandmed-naitavad-tousu-pea-koikides-ametiruhmadesoe: 

  1. Saarlased ootavad koos meretuulepargiga investeeringuid ja uusi töökohti
  2. Läti keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1280 eurot
  3. Kuidas leida ja hoida noort tööjõudu ning muuta trükitööstus taas kiirelt arenevaks tööstusharuks?
  4. WSJ: Hoogu kogub töölt ära tulemise ja ettevõtjaks hakkamise laine