Artiklid

Üksikasjad

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula jagab tööandjatele ja töötajatele nõuandeid, kuidas energiakriisile vastu minnes toimida nii, et töötajad ei peaks külmetama.

Lugeja küsib: olen tööandjana murelik peatselt saabuvate külmade ilmade ja tööruumide kütmise pärast. Loomulikult soovin, et saaksin töötajatele pakkuda sama sooje tööruume, kui siiani, kuid energiakriis sunnib tegema muutusi. Mida saaksin tööandjana praeguses olukorras teha, et ettevõte saaks edasi toimida ja töötajad ei peaks külmetama?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula: töökohas peab olema võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/11/15/kuidas-toimida-energiakriisis-nii-et-tootajad-ei-kulmetaks

Üksikasjad

Järgnev on minu kui maksuvaldkonna spetsialisti kommentaar tänasele Postimehe loole, mis lubab üleöö 34-protsendilist palgatõusu, kirjutab Lasse Lehis. 

Kui Euroopa Liidu liikmesriike omavahel võrrelda, siis oleks õige kõrvale panna ka iga riigi keskmine palk. Ma usun, et nooremad inimesed ei pruugi üldse teada, et Ida-Euroopas on palgatase madalam kui Lääne-Euroopas.

Loe lähemalt:
https://maksumaksjad.ee/maksu-uudised/lasse-lehis-miinimumpalga-tousust-pole-abi-kui-sellest-nii-kergesti-korvale-hiilitakse/

Üksikasjad

15. oktoobril 2022 jõustus seadusemuudatus, millega parandatakse ehitustööliste võimalusi nõuda saamata jäänud töötasu. Töölepingu seadust täiendati regulatsiooniga, mis annab töötajale võimaluse nõuda saamata jäänud töötasu lisaks enda tööandjale ka tööandjalt alltöövõtu tellinud isikult. Järgnevalt selgitab Sotsiaalministeerium, kuidas ja kellele regulatsioon kohaldub.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/750/paranesid-ehitustooliste-voimalused-nouda-saamata-jaanud-tootasu

Üksikasjad

Lugeja küsib: Üks töötaja räägib pidevalt, et temaga on käitutud ülekohtuselt ja talle on põhjustatud kannatusi, mistõttu ei saa ta oma tööd teha. Mida saaksin tööandjana teha olukorra lahendamiseks?

Töösuhetes võib juhtuda, et töötaja pöördub tööandja või kolleegide poole ja kirjeldab temaga aset leidnud ülekohut ja kannatusi. Süüdlaseks peetakse tihti tööandjat ennast ja/või kolleege. Sageli ei julge inimene ka küsida selgitusi või teha ettepanekuid olukorra lahendamiseks, ta keskendub vaid sellele, mis temaga toimub ning näeb ennast süütu kannatajana. Sellisel juhul ei pruugi olla tegemist töökiusuga, vaid olukorraga, kus töötaja on võtnud ohvrirolli ning mille lahendamine on tihti töötaja enda käes. Tuleb mõista, et iga ühekordne konflikt, arusaamatus, tüli töökeskkonnas ei ole üldjuhul töökiusamine.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/751/tootaja-raagib-et-temaga-kaitutud-ulekohtuselt-mida-saaksin-tooandjana-teha-olukorra

Üksikasjad

Teisipäeval kogunenud Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas ühehäälselt toetada kehtiva haiguspäevade hüvitamise korra muutmist alaliseks.

Töötajasõbralikum haigushüvitise maksmine soosib koju jäämist esimeste haigustunnuste ilmnedes, on lühendanud töölt eemal viibimise aega ning kahandanud Haigekassa ja tööandjate kulusid. Inimesed on harjunud hoitud eluviisiga ning ootavad, et haigushüvitise kehtiv kord muudetaks uuest aastast püsivaks.

Edasi loe: https://www.eakl.ee/tootajad-teisest-paevast-haiguse-huvitamine-peab-jatkuma

  1. Minister Peterson töötervishoiupäeva konverentsil: energiasääst ei tohi olla ohuks töötajate tervisele
  2. Millal peab tööandja mõõtma radoonisisaldust õhus?
  3. Pensioniikka jõudnud inimeste maksuvaba tulu tõuseb 704 euroni
  4. Esmakordselt jõudis Leedu reaalpalk Eesti omale järele