Üksikasjad

Avaldatud: 11 juuni 2007

• Puhkuseseadus
• Äripäev

Karin Hage
Tartu Ülikooli õigusinstituudi tudeng
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja

Puhkust saab katkestada ja töötaja tööle tagasi kutsuda poolte kokkuleppel, kusjuures see võib toimuda nii töötaja kui ka tööandja initsiatiivil.

Puhkuseseaduse eesmärk on tagada töötajale vajaliku puhkeaja võimaldamisega tervise kaitse. Seaduse kohaselt ei ole tööandjal seetõttu õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda.

Puhkuse andmine igal tööaastal on tööandjale kohustuslik. Seadus teeb tööandjale kohustuseks määrata puhkused jaanuaris koostatavas ajakavas ning võimalusel arvestada seda koostades töötaja soovidega (v.a puhkuseseaduse N 16). Reeglina ei saa kalendriaasta kestel anda puhkust poolte kokkuleppega määratud ajal.

Puhkuseseaduse N 21 annab võimaluse katkestada puhkus poolte kokkuleppel ja töötaja tööle tagasi kutsuda. Sõnastus eeldab tööandja initsiatiivi, kuid tegelikult võib see toimuda ka töötaja algatusel. Vastavat sätet rakendades tuleks arvestada mitme asjaoluga.

Kõigepealt on oluline tähele panna, et puhkuse katkestamist saab kumbki pool nõuda üksnes siis, kui teine pool sellega nõus on. Vastav norm tuleneb puhkuse katkestamatuse põhimõttest ning seaduse Nst 2, mille kohaselt tööleping puhkuse ajaks peatub. Töötaja on seega ajutiselt vabastatud tööst ja tööandja ajutiselt vabastatud kohustusest kindlustada töötaja tööga.

Katkestamise korral tuleb saamata jäänud puhkuseosa üle viia teisele ajale. Kui kasutamata jäänud puhkuse või selle osa üleviimise kohta ei saavutata kokkulepet, on töötajal õigus jääda puhkusele (kasutamata jäänud puhkusepäevade ulatuses), teatades sellest tööandjale kirjalikult ette kaks nädalat.

Kuna puhkuseseadus näeb ette puhkuste ajakava koostamist iga kalendriaasta kohta, siis seal määratud puhkuseajast teistsugune kokkulepe tähendab sisuliselt ajakava muutmist. Seetõttu tuleb ka puhkuse katkestamine ning kasutamata jäänud osa üleviimine samale või järgmisele tööaastale vormistada kirjalikult.

Puhkusetasu tuleb õigel ajal välja maksta. Üldnormina on kehtestatud, et puhkusetasu makstakse välja täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Selle kohustuse rikkumise korral on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist. Puhkusetasu maksmisega viivitamisel ei rakendata viivise sanktsiooni, nagu see on palga väljamaksmisega viivitamise korral. Kuna pikendamist võimaldatakse kogu puhkuse aja jooksul, tuleb tähele panna, et avaldust puhkuse pikendamiseks saab esitada enne puhkuse lõppu, hiljemalt puhkuse viimasel päeval.

Kuna puhkusetasu väljamaksmine on tööandja puhkuseseadusest tulenev lepinguline kohustus, võib töötaja valida, kas nõuda puhkuse pikendamist või TLSi N 82 lõike 1 alusel töölepingu lõpetamist.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Liis Plakk

Tulumaksu ei pea tasuma, kui töötasu jääb kuus alla 2000 krooni.

Viimane kooliveerand paneb paljud õppurid mõtlema sellele, kuidas saabuv suvi meeldivalt, kuid samas kasulikult mööda saata. Üks võimalus on leida endale taskuraha teenimiseks sobiv töökoht.

Tuleb silmas pidada seda, et alaealiste tööaega, tööohutust jm reguleerivad mitmed seadused ja määrused, millega saad tutvuda tööinspektsiooni koduleheküljel http://www.ti.ee.

Töötamise ja palgaga kaasnevad ka maksukohustused. See tähendab, et Eesti tulumaksuseaduse kohaselt peavad kõik tulu (sh palka) saanud isikud maksma tulumaksu. Tööl käiv laps maksab tulumaksu samamoodi nagu täiskasvanu ja talle kehtivad samasugused maksusoodustused.

Maksude tasumisel ja deklareerimisel on erinevus selles, kas leiad suvel töö Eestis või välismaal.

Eestis töötades

Tulumaksu ja makse(te) arvestamine ja palgast kinnipidamine on tööandja kohustus, seega ei ole sinul vaja maksude tasumise pärast muretseda.

Palgasumma, mis ületab kuus 2000 krooni, maksustatakse tulumaksuga.

Tulumaksu arvestatakse palgalt tulumaksuseaduses sätestatud määra kohaselt. 2007. aastal on tulumaksumäär 22%. Lisaks pead teadma, et tööandja peab sinu palgalt kinni pidama ka töötuskindlustusmakse (0,6% palgast) ja kohustusliku kogumispensioni makse (2% palgast). Kogumispensioni makse peetakse kinni juhul, kui said eelmisel aastal 18-aastaseks või oled juba vanem kui 18-aastane.

See tähendab, et kui said 18-aastaseks 2007. aastal, siis sel aastal sinu palgast kogumispensioni makset ei arvestata; kui sinu 18. sünnipäev oli eelmisel aastal (2006), siis arvestatakse.

Kogumispensioni makse kantakse sinu isiklikule pensionikontole pensionifondis ja see on raha, mis pensionipõlve saabudes hakkab sinu pensioni suurendama. Pensionifondi valikust loe lähemalt pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee.

Tuludeklaratsiooni esitamine

Kui tööandja on töötasult tulumaksu kinni pidanud, siis sa tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Samuti ei pea tuludeklaratsiooni esitama juhul, kui sinu palk ühes kuus on väiksem kui 2000 krooni.

Kui sinu töötasu on aasta jooksul olnud väiksem kui 24 000 krooni ja sinu töötasult on tulumaks kinni peetud, siis ei pea sa samuti tuludeklaratsiooni esitama, kuid deklaratsiooni esitamisel on sul õigus kogu kinnipeetud tulumaks tagasi saada.

Kui sa ei ole teinud tööandjale avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks, siis arvestab tööandja tulumaksu kogu sinu palgalt. See tähendab, et sa oled maksnud tulumaksu rohkem kui seaduses ette nähtud ja sul on õigus enammakstud tulumaks tagasi saada.

Kui oled noorem kui 18-aastane, siis peab deklaratsioonile alla kirjutama kas ema-isa või seaduslik esindaja (hooldaja vmt).

Tulu

Maksuvaba tulu

•• Eesti elanikele kehtib maksude tasumisel maksusoodustus – maksuvaba tulu. See on osa töötasust, millelt tulumaksu ei arvestata.

•• Sel aastal on tulumaksuvaba 2000 krooni kuus ehk 24 000 krooni aastas.

•• Et tööandja teaks maksuvaba tulu arvestada, tuleb tööandjale kirjutada avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks.

•• Ilma avalduseta ei tohi töö-andja maksuvaba tulu arvestada.

•• Info telefonil 880 0811.

Üksikasjad

Avaldatud: 08 juuni 2007

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 ei sätesta enam maksuvabastuse saamiseks isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstud hüvitise igakuise väljamaksmise nõuet.
Seega ei maksustata hüvitist tehtud töösõitude eest arvestust pidamata 1000 krooni ulatuses ja arvestuse pidamisega 2000 krooni ulatuses ühe kalendrikuu kohta. See tähendab seda, et nimetatud hüvitisi saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 1000 krooni arvestuseta või 2000 krooni arvestusega, kuid oluline on, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.

Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.

Selleks, et selliselt makstud hüvitisele kohalduks maksuvabastus, on oluline, et tööandja oleks teinud otsuse hüvitise maksmise kohta ENNE hüvitise arvestama hakkamist ning selle väljamaksmist. Kui hüvitist makstakse arvestust pidamata, on vajalik ka töötaja kinnitus, et ta ei saa teiselt tööandjalt sama maksuvaba hüvitist (nende kuude kohta). Seega hüvitist makstakse summeeritult tagantjärgi, mitte ette tulevaste kuude kohta.

Üksikasjad

Avaldatud: 05 juuni 2007

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla
ametiühingute jurist

•• Kas avalikus teenistuses oleva ametnikuga võib sõlmida täieliku materiaalse vastutuse lepingut ning kuidas piirab avaliku teenistuse seaduse varalise vastutuse paragrahv selle lepingu sõlmimist?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd ATS-i enda või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Kuna täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalused on kirjas ainult seni kehtivates Eesti NSV töökoodeksi paragrahvides, siis kehtivad need ka ametnikele.

Töökoodeksi § 128 lg 2 järgi võib täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmida ainult nende täisealiste töötajate ja ametnikega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmise, töötlemise, müügi (väljaandmise), veo või tootmises kasutamisega. Seega peab ametniku või töötaja töö sisuks olema väärtuste hoidmine, vedu vms. Näiteks laohoidja töö on vahetult seotud vara hoidmise ja väljaandmisega. Ametnike töökohustuste hulka tavaliselt sellised tööd ei kuulu.

ATS-is ettenähtud ametniku varaline vastutus ei piira täieliku materiaalse vastutuse lepingu sõlmimise võimalust. ATS-i alusel vastutavad ka ilma kõnealuse lepinguta kõik ametnikud, kes oma süülise teenistuskohustuste rikkumisega on tekitanud riigile või kohalikule omavalitsusüksusele kahju.

•• Töötan avaliku teenistuse seaduse § 12 lg-s 3 ära toodud asutuses. Selle aasta jaanuarist muutusid palgaastmestiku kuupalgamäärad, kuid meie asutuses maksti mulle veel märtsikuus eelmise aasta palgaastmestiku järgi. Kas minuga on toimitud õigesti?

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 lg 3 kohaselt laieneb nimetatud seadus riigikontrolörile, õiguskantslerile, kohtunikele, politsei-, piirivalve- ning vangla-ametnikele ja prokuröridele nii-võrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti.

1. jaanuarist 2007 rakendatakse uusi kuupalgamäärasid riigiteenistujatele (vabariigi valitsuse 18. jaanuari 2007. a määrus nr 16), valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele (sama kuupäeva määrus nr 17), politseiametnikele (sama kuupäeva määrus nr 15) ja kaitsepolitseiameti ametnikele (sama kuu-päeva määrus nr 14).

Kui küsija kuulub nende ametnike või töötajate ringi, kelle palk on nimetatud määrustega kehtestatud, tuli talle uut palka maksta alates 1. jaanuarist 2007. Asutuse vastu, kes jättis osa kehtivast palgast maksmata, võib töötaja esitada palganõude töövaidluskomisjoni või maakohtusse, ametnik halduskohtusse.