Artiklid
- Üksikasjad
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile uue investeerimisfondide seaduse, mis muudab fondide kaudu investeerimise paindlikumaks, laiendab pensionifondide valikuid raha paigutamiseks ja aitab arendada kohalikku kapitaliturgu.
«Muutus tähistab Eesti investeerimisfondide turu regulatsioon uuenemist ja selle rahvusvahelise mõõtme tugevnemist. Paraneb investeerimisfondide paindlikkus ja avarduvad investeerimisvõimalused, sealhulgas pensionifondidele,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. «Eesti kapitalituru arendamine aitab kaasa kogu majanduse elavdamisele,» lisas ta.
Eestis finantsjärelevalve alla kuuluvast fondituru mahust (2,5 miljardit eurot) suurima osa moodustavad pensionifondid, mille maht oli aasta alguses 1,87 miljardit eurot. Eelnõuga laiendatakse pensionifondide investeerimispiiranguid, mis loob suuremad eeldused, et pensionikogujad saavad Eesti majanduskasvust tulevikus rohkem osa. Lisaks lubatakse eelnõuga vabatahtlikel pensionifondidel kasutada eriliigilisi osakuid – olemasolevate osakute kõrvale saab luua osakud, mida omanik saab kasutama hakata alles vanaduspõlves. Need võiksid huvi pakkuda eelkõige tööandjatele, kes kaaluvad oma töötajate pensioni kogumisse panustamist.
Eelnõu pakub mitmete teiste riikide eeskujul mitmekesisemaid fondide asutamisvõimalusi. See võimaldab Eesti fondisektoril pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaid teenuseid ja kujundada välja Eesti fondituru ekspordile suunatud fonditeenuste võrgustik. Näiteks võimaldab eelnõu kasutada fondivalitsejata fonde ja erinevate investeerimisstrateegiatega nn allfondide struktuuri. Need fondide valitsemise lihtsustamise võimalused aitavad vähendada halduskoormust ja kulusid ning suurendada seeläbi investorite tulu.
Avalikkusele suunatud fondide regulatsiooni keskne eesmärk on tagada jaeinvestorite õiguste võimalikult tõhus kaitse. Vastavate nõuete täitmist kontrollib finantsinspektsioon. Eelnõus on kutselistele investoritele mõeldud fondide järelevalvest halduskoormuse vähendamise eesmärgil loobutud. See võimaldab investorite jaoks fondi kulusid vähendades fondi kasumlikkust suurendada, seab aga investoritele suurema kohustuse fondivalitseja tegevust kontrollida.
Praegu kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal. Viimasel kümnendil on fonditurul pakutavad võimalused ja Euroopa Liidu fondide õiguslik raamistik oluliselt muutunud, mistõttu on eelnõu ette.
Uus seadus on kavas rakendada 2015. aastal.
Toimetaja:
Majandus24
- Üksikasjad
Katre Pilvinski
Väljaränne ja töötud survestasid mullust palgakasvu, prognoosid ei näita kasvu peatumist.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7% ja brutotunnipalk 7,3%. Eesti konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul oli eelmise aasta palgakasv paratamatu ning peegeldab Eesti demograafilist olukorda. „Sellises demograafilises situatsioonis, kus suur osa meie tööjõust on mujal tööl, ja teiseks, kui tööturule lisanduvate inimeste arv langeb ja surve palgale tõuseb, siis on see 7% olnud ettevõtjate jaoks paratamatu käik,” kommenteeris Josing.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Andmekaitse Inspektsioonil valmis äsja juhis, mis annab soovitused nii tööandjale kui ka töötajale isikliku mobiilse seadme kasutamise korral töökeskkonnas.
Sellise juhise väljatöötamise tingis nutitelefonide ja tahvelarvutite populaarsuse kiire tõus, kus tööandjad puutuvad aina enam kokku töötajate sooviga kasutada isiklikus omanduses olevaid seadmeid töökeskkonnas igapäevatöö tegemiseks sh tööandja teabele juurdepääsuks, selle salvestamiseks kui ka töötlemiseks.
„Nutitelefonide ja tahvelarvutite tänane arvutusvõimsus võimaldab nendega täita samu tööülesandeid sarnaselt süle- ja lauaarvutitega. Töökohad ja tööprotsess on üha enam liikumas füüsilistest tööruumidest väljapoole; levinud on kodus töötamine. Näiteks asutuste, ettevõtete IT ja infoturbe eest vastutatavatele töötajatele on tööandjad loonud võimaluse ka isiklike seadmetega aegkriitilisi probleeme lahendada. Samuti näevad organisatsioonid isiklike seadmetega tööülesannete täitmise lubamises kulude kokkuhoidu. Eraseadmesse salvestunud tööandja informatsioon võib aga olla seotud näiteks ärisaladusega või organisatsiooni IT-taristuga. Levinud on käitumine, kus isiklikku seadet jagatakse pereliikmetega. Senine praktika on näidanud, et kasutajad ei rakenda oma isiklikule seadmele ja seal olevate era ja tööga seotud andmete sh isikuandmete kaitsmiseks piisavaid turvameetmeid erinevalt tööandjast,“ selgitas juhise vajalikkust Andmekaitse Inspektsiooni IT-nõunik Urmo Parm.
Vahendid, millele Inspektsioon soovitab tähelepanu pöörata ja mida on lihtne rakendada, on näiteks tugeva salasõna kasutamine seadme turvamiseks, seadmes hoitava tundliku info krüpteerimine, juurdepääsu lukustamine ning andmete automaatse kustutamise tagamine, kui salasõna sisestatakse mitmeid kordi valesti, seadme kaitsmine viirusetõrje tarkvaraga.
Lisaks tasub pöörata tähelepanu riskidele, mis kaasnevad, kui isikliku seadmega töödeldavaid isikuandmeid hoitakse avalikus pilves krüpteerimata kujul.
Kuna isiklikku nutiseadet kasutatakse suure tõenäosusega ka info vahendamiseks sotsiaalmeedias, siis soovitab inspektsioon organisatsioonidel muuhulgas analüüsida vajadust sotsiaalmeedia reeglistiku järele.
Soovituste kirjapanemisel oli abiks Riigi Infosüsteemi Amet, kelle tagasiside kinnitas taolise juhise olulisust.
Juhisega saab tutvuda siin https://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isiklikud%20mobiilsed%20seadmed%20t%C3%B6%C3%B6keskkonnas.pdf.
- Üksikasjad
Esmaspäeval 23.juunil on võidupüha ja 24.juunil jaanipäev, kuna antud päevad on riigipühad, siis töötajatel on õigus vabale päevale. Kui aga töötaja tööaeg langeb riigipühale, on tööandjal kohustus töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu, tuletab meelde tööinspektsioon.
Kui töötaja peab tegema riigipühal ületunde, tuleb needki hüvitada, kas siis ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Inspektsioon märgib ka, et Võidupühale eelneval päeval tuleb tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.
Sel aastal on 23. juuni esmaspäev, mis tähendab, et tööandja peab lühendama ainult nende töötajate tööpäeva, kes töötavad pühapäeval, aga mitte neil, kes lõpetavad töönädala reedel.
Kui tööandja otsustab siiski 20. juuni tööpäeva lühendada kui viimast tööpäeva enne riigipüha, siis on õigus lühendamisele kõikidel töötajatel, sõltumata sellest, mis tööd ta teeb ja kas on osa- või täiskohaga töötaja.
- Üksikasjad
Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal 949 eurot ja brutotunnipalk 5,73 eurot, teatab statistikaamet. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7 protsenti ja brutotunnipalk 7,3 protsenti.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2013. aastal 4,1 protsenti. Pärast nii 2009. kui ka 2010. aastal toimunud langust, tõusis reaalpalk eelmise aastaga võrreldes kolmandat aastat järjest.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2012. aastaga võrreldes 9,2% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti.
Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk tõusis 2012. aastaga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 11,0 protsenti ja tunnis 15,9 protsenti). Keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk langes kõige enam kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusala palgatöötajatel (kuus vastavalt 1,9% ja tunnis 3,4%).
2013. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1284 eurot ja tunnis 8,56 eurot. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 6,7% ja tunnis 7,2% 2012. aastaga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2013. aastal kõige enam mäetööstuses (10,6%) ja tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (15,5%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langes kõige enam kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusalal (kuus vastavalt 2,3% ja tunnis 2,6%).
2013. aastal tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kõigis maakondades ning ka kõikide omaniku liikide puhul. Keskmine brutokuupalk oli 2013. aastal avalikus sektoris 967 eurot ja erasektoris 942 eurot. 2012. aastaga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk avalikus sektoris 7,9% ja erasektoris 6,7%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.
Lehekülg 1048 / 1633
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee