Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Jaemüügikett Maxima, kes on hädas töötajate leidmisega, sõidutab inimesi Tallinnasse ja Harjumaale tööle lausa Lätist ja Ida-Virumaalt.

Maximat kummitavad samasugused tööjõuprobleemid kui kõiki teisigi kauplusekette: inimesi sellele pingelisele ja madalapalgalisele tööle lihtsalt ei jagu, kirjutab ERR Uudised.

Kuna suurim tööjõupuudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal, on Maxima asunud tötöajaid sinna sõidutama nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Sellega kõrvu juurutab jaekett üha enamates kauplustes ka iseteeninduskassasid ning võimaldab Tallinna piirkonnas teha oste e-poes.

"Töötajaid napib, otsime neid kogu aeg. Kõige suurem põud on kassapidajatest," tunnistab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• Postimees

Maiken Mägi

Inimesed defineerivad edukust erinevalt ning mõnele piisab lihtsalt õnnetundest. Kuigi enesetäiendamine toob alati kasu, peaks vahel elu lõdvemalt võtma ning tunnustama end ka väikeste saavutuste eest.

The Muse reastas seitse märki, mis näitavad, et oled edukam kui endale võibolla teadvustad.

Sa oled ajaga palju õppinud ja arenenud.

Levinud on ütlus: «Ära mõtle, kui kaugele on sul veel minna. Vaata tagasi ja näed, kui kaugele oled sa juba jõudnud.» Seda mõttetera tasub tõepoolest tõesena võtta. Kujutle oma elu näiteks viie aasta tagusena ning näed, kui palju kogemusi oled selle aja jooksul omandanud ning milliseid õppetunde saanud.

Sa paned paika oma prioriteedid.

Isegi kui sa ei teeni kõrget palka ega ela kuninga kombel, sa siiski naudid seda, mida teed. Ajaga oled ka aru saanud, et raha ei tee õnnelikuks ega kingi sulle aega juurde. Seega eelistad ületundide tegemise asemel veeta aega sõprade ja perega või teha muud meelepärast. Prioriteetide seadmine on juba pool võitu, nendest kinni pidamine näitab juba edukust.

Sulle meeldib õppida.

Sa naudid lugemist ning uute asjade õppimist. Sa julged teha vigu, sest tead, et neistki õpitakse. Miks see nii on? Vead ei pruugi veel olla ebaõnnestumine, vaid annavad võimaluse teha järeldusi ning saada vajalik õppetund, mis aitab sul vaid paremini ennast ja teisi mõista.

Sa sead väikseid eesmärke.

Edu kiputakse mõõtma suurtes asjades – koolilõpp, esimene edutamine tööl, isegi abielu. Suurte eesmärkideni viivad aga väiksed – iga läbitud eksam, produktiivne tööülesanne, õppetund purunenud suhtest -, mida saad kasutada just hüppelauana. Edukas inimene seab just väiksemaid eesmärke, mis on kiiremini teostatavad ning on teekonnal suurte eesmärkide saavutamiseni.

Sa oled omandanud head harjumused.

Pole kahtlust, et eesmärkideni viib visadus. Olenemata, mida püüad saavutada, õiged harjumused aitavad sellele kaasa. Kui suudad hommikuti puhanuna ärgata, trennikavast kinni pidada ning õigeaegselt lõpetada kiireloomulised tööülesanded, näitab see juba visadust ning töötamist eesmärkida nimel.

Sind iseloomustab emotsionaalne intelligentsus.

Keegi ei suuda alati oma emotsioone kontrollida ega vaka all hoida, kuid neist peaks vähemalt aru saama. Kui suudad end analüüsida ning teha tasakaalukaid otsuseid emotsioonidest lähtumata, oled edukam kui arvad.

Sa ei anna alla.

Edu võti on püsivus. Paljud annavad alla enne finišijoone ületamist või eesmärgi saavutamist, millele on nad palju aega ja vaeva pühendanud. Kui sa liigud päev-päevalt, kasvõi aeglaselt edasi, oled samuti teel edu poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2016

• Vanemahüvitise seadus
• Postimees

Eleen Laasner, reporter

Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiriülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada.

Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist. Kuigi võiks arvata, et palju esineb seda probeelmi just Soome eestlastega, siis tegelikult on rohkem probleeme nende riikidega, kellega sotsiaalkindlustusametil pole nii tihedaid suhteid, näiteks nagu Norra, Ühendkuningriigid ja Iirimaa.

Enamus mullu riigi poolt tagasi nõutud summadest jäid 100 euro piiridesse, aga oli ka mitmetuhande euro suuruseid nõudeid. «Suurem osa enammakseid tuvastatakse kohe pärast selle tekkimist, kuid on ka juhtumeid, mis tulevad päevavalgele aastaid hiljem. Mida pikem on topelt makstud perehüvitiste aeg, seda suurem on enammakse summa, mis tuleb tagastada,» ütles sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika. Ta toonitas, et perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. «Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,» rääkis Hallika.

Seda, kas pigem on asi tahtmises või unustamises, ei tea amet öelda. «Meie ei saa öelda, et see on tahtlik, pigem inimesed ei tea, et nad peaksid sotsiaalkindlustusametit sellest teavitama,» ütles ametnik.

Välismaal elavatele ja töötavatele eestlastele makstakse perehüvitisi töökoha riigis samadel alustel ja samas suuruses nagu oma riigi kodanikele. «Kui aga perehüvitiste saaja ei ole meid teavitanud ja hilisemas riikidevahelises infovahetuses selgub, et pere saab sama toetust ka teisest riigist täismääras, tekkib perel enammakse ja alusetult makstud hüvitised nõutakse tagasi,» ütles Hallika.

Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust. «Kui perele on makstud hüvitisi täismääras kahest riigist, otsustavad riigid omavahel, millises riigis on tekkinud enammaks ja kumb neist peab oma osa tagasi küsima,» lisas ta.

Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse, selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas.

Üksikasjad

Avaldatud: 18 Oktoober 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

CV-Online’i Baltimaades läbi viidud tasustamise rahulolu-uuringust selgub, et oma palgaga on enim rahul lätlased, kellest 39% leiab, et nende panus ja makstav töötasu on kooskõlas. Eestis on see protsent pisut üle 34 ning Leedus veidi üle 19. Seejuures aga on kolme aasta tagusega võrreldes palgaga rahulolu enim kasvanud just Eestis – 14, Lätis 13, kuid Leedus langenud 2 protsendipunkti võrra, teatas CV-Online.

„Palgaga rahulolu kasvu peamisteks põhjusteks võib pidada tööjõu nappust ja kerget majandustõusu. Eestis tähendab see tööotsijate ja töötavate inimeste jaoks paremaid töötingimusi, sealhulgas töötasude tõusu. Prognoosime selle trendi jätkumist ka veel 2017. aastal, sest lähiajal ei tundu tulevat kiiret leevendust tööjõunappusele, ega drastilisi muutusi majandusolukorras,“ analüüsis tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Baltikumi lõikes on oma palgaga enim rahul IT ja värbamise ning põllumajanduse ja keskkonnakaitsega seotud inimesed, kellest vähemasti kolmandik ning Eestis ja Lätis isegi üle poole hindab, et nende tööpanus ja tasu on kooskõlas. Seevastu tervishoiu ja sotsiaaltöö, hariduse ja teaduse ning toitlustuse valdkonnas on leiab üle 70%, et nad on alatasustatud.

“Erinevates Balti riikides on valdkondade puhul küll erinevad palgaga rahulolu protsendid, kuid üldjoontes on suurim rahulolu ja suurimad mured ikkagi kõigis riikides samades sektorites,“ kommenteeris uuringu tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Eestis vastas 60% tippjuhtidest, 45% keskastmejuhtidest ja 42% müügiesindajatest, et nende töötasu ja panus on kooskõlas. Samamoodi arvab aga vaid ligi veerand liht- ja oskustöölistest ning klienditeenindajaist.

Eestis on uuringu kohaselt 60% tippjuhtidest rahul oma panuse ja tasuga, kuid näiteks oskustöölistest ja lihtöölistest olid samal arvamusel vastavalt 24,3% ja 25,9% küsitletutest. Liiga väikest tasu võrreldes panusega tõidki välja just oskustöölised (75,2%) ja lihttöölised (74,1%), neile järgnesid klienditeenindajad 71,8 protsendiga.

„Tulemusi vaadates tuleb muidugi arvestada ka inimloomusega, et alati on ootused suuremad kui reaalsus. Samas on selgelt näha, osade positsioonide puhul on rahulolematus suurem. Rahulolematuse järgi annab järjestada positsioone, mille puhul on hetkel suurim palgasurve – seda kinnitas ka küsitlusest selgunud klienditeenindajate, lihttööliste ja oskustööliste aktiivne tööotsimine. Keskmiselt iga viies eelnimetatud positsioonidel töötav inimene otsib aktiivselt tööd ja iga teine on avatud uutele väljakutsetele ning selle taga ei ole lihtsalt soov enam teenida, vaid praktiline vajadus igapäevaste kulutustega toime tulla,“ lisas Gross märkusena.

Eestis on valdkondade lõikes kõige rahulolevamad keskkonnakaitse, IT ning personalitöö ja värbamise valdkonna töötajad ning kõige vähem rahulolevad majutuse, hariduse ja teaduse ning tervishoiu ja sotsiaaltöö sektori töötajad.