Artiklid

Kiire elutempo ja soov olla edukas sunnib justkui pidevalt tegema rohkem, saavutama rohkem, olema rohkem. Latt on seatud kõrgele ja to-do list venib iga päevaga pikemaks. Tihti petame end püüdes teha palju korraga ja hoida end pidevalt tegevuses, sest tundub, ja ka teistele meie ümber jääb mulje, et oleme väga produktiivsed. Jah, toimekad oleme nii küll, aga kas ka tulemuslikud? Oma mõtteid jagab facilitator ja coach Lea Kalda.

Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/02/17/kuidas-end-rooprahklemise-eest-kaitsta

Rohkem kui 10 000 töötaja ja tööotsija seas korraldatud uuringust selgus, et tööandja valikul on kõige olulisem tegur juhtide usaldusväärsus. CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suures tööturu-uuringus tõi tervelt 73% töövõtjatest välja, et juhtide sõnad ja teod peavad olema kooskõlas selleks, et ettevõte tööandjana kõnetaks.

Edasi loe:
https://www.sekretar.ee/uudised/2020/02/13/10-koige-olulisemat-tegurit-tooandja-valikul

Eelmisel aastal oli tööjõus osalemise määr 71,6%, tööhõive määr 68,4% ja töötuse määr 4,4%. Tööturul aktiivsete isikute aastakeskmine arv 2019. aastal oli 702 600, hõivatud oli 671 300.

Täisajaga töötas 2019. aastal 586 200 isikut. Osaajaga töötajaid oli 85 100, neid on võrreldes 2018. aastaga veidi rohkem. Enamik osaajaga töötajatest olid naised, kelle puhul peamisteks osaajaga töötamisel põhjusteks olid isiklikud või perekondlikud põhjused. Mehed töötasid osaajaga peamiselt seetõttu, et ei soovinud töötada täisajaga.

Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-018

Mullu vähenes töötute arv 2018. aastaga võrreldes 6400 võrra ja neid oli kokku 31 300, teatas statistikaamet.

Vähenes ka pikaajaliste töötute arv, mis oli 6200. Pikaajaliseks töötuks peetakse 12 kuud või kauem tööd otsinud isik. Pikaajalisi töötuid loetakse ka suurima vaesusriskiga töötuteks, sest tööturult eemalolek võib mõjutada isikute tööoskusi ja tööharjumust.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tootute-arv-vahenes-mullu-enam-kui-6000-vorra?id=88933185

Läksin ühte väikefirmasse tööle, tööandja ütles, et teeme kõigepealt proovipäeva, et kas sobid siia ametisse. Mingit lepingut esimesel päeval ei sõlmitud. Olin paar päeva n-ö proovil ja siis ütles firma omanik, et ma siiski ei sobi sellesse ametisse. Mingit palka ka selle kahe päeva eest ei makstud.

Mida ma valesti tegin? Kas tohib uuele töötajale teha lihtsalt proovipäeva ilma töölepinguta? Või oleks tulnud enne kokku leppida, kui palju makstakse mulle n-ö proovipäeva eest? Kuidas saaksin selle paari päeva eest töötasu siiski välja nõuda?

Edasi loe:
https://maaleht.delfi.ee/tasubteada/kes-aitab-kui-tegin-tood-aga-palka-ei-makstudki?id=88903351