Kuigi AKI sõnul ei tohiks värbajad tööle kandideerivaid talente guugeldada, tehakse seda paratamatult ikkagi. Me ise ei pruugi üldse tähelepanu pöörata sellele, mis infot, pilte või linke meie kohta Google’i esilehel välja tuleb, aga värbajasle võib see jätta Sinust hoopis vildaka esmamulje.
Kuidas kindel olla, et guugeldaja avastused ei mõjuta Sinu šansse tööle saamiseks? Yume Talendiagentuuri headhunter ja turundusjuht Fred Moritz kirjeldab lahti enimlevinud mõjutajad avalikest sotsiaalmeedia profiilidest.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/06/04/mida-varbaja-sinu-kohta-leiab-kui-ta-sind-guugeldab
Riigikogus läbis kolmanda ehk viimase lugemise tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega fikseeritakse, et alates 2025. aasta algusest on vanaduspensioniikka jõudnud inimeste maksuvabatulu 9312 eurot aastas ehk 776 eurot kuus.
Eesti seadus võimaldab leppida töötajaga kokku kohustuses mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Ameeriklased leidsid aga, et taoliste piirangute keelamine parandab innovatsiooni, kirjutab Rando Maisvee.
Töölepingutes laialdaselt kasutatavat konkurentsipiirangut on asutud seaduse jõuga keelustama. Eestis sellist plaani ei ole. Siiski kasutatakse teisi võtteid töötajate liikuvuse pidurdamiseks ja seeläbi investeeringute kaitsmiseks. Sealjuures peaksid ettevõtjad hoiduma omavahelistest kokkulepetest, mille eesmärk või mõju on palgataseme hoidmine ja üksteise töötajate värbamata jätmine.
Edasi loe:https://www.err.ee/1609361171/rando-maisvee-tootajate-konkurentsipiirangud-eestis-nii-pea-ei-kao
Kui ettevõttes on kasutusel uksekiip tööle tulekute ja töölt minekute registreerimiseks, siis millist hetke tuleb lugeda lähtuvalt seadusest tööaja alguseks?
Kui ettevõttes on kohaldatud uksekiibi kasutamine, millega registreeritakse tööle tulek ja töölt minek, kas siis tööle registreerimise hetkest või kui ollakse juba tööandja territooriumil?
Vastab Kristi Sild WIDEN Legal Eesti advokaadibüroost:
Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 7 on tööaeg aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Seega algab tööaeg üldiselt hetkest, kui töötaja hakkab tegutsema tööandja huvides ja korraldusel.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/06/04/mis-hetkest-hakkab-jooksma-tooaeg
Majandusministeeriumis (MKM) valminud eelnõu annab võimaluse leppida töötajaga lisaks tavapärastele töötundidele kokku kuni kümne lisatöötunni tegemises nädala jooksul.
MKM-ist kooskõlastusringile saadetud töölepinguseaduse eelnõu kohaselt saab lisatundides kokku leppida töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, on vanaduspensioniealine või jäänud enne tähtaega pensionile, on vähenenud töövõimega või kellele kollektiivleping näeb ette paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609361426/mkm-tahab-seadusemuudatusega-toolepinguid-paindlikumaks-muuta
Lehekülg 33 / 1635
