Artiklid

Vaba graafik ehk töötad millal tahad ja kui kaua tahad, lisaks pidev liikumine värskes õhus – pole ime, et järjekord neist, kes ihkavad hakata jalgrattaga toitu vedama, on veninud poole aasta pikkuseks.

Loe lähemalt kulleri tööelust, koormusest, distantsidest ja ka keskmisest sõidukiirusest. Selgitame lähemalt kuidas ja kui palju kuller teenib.

https://majandus.postimees.ee/7242786/toidukuller-teeb-keskmisele-palgatootajale-silmad-ette?_ga=2.159522877.1243654708.1620637630-518806748.1594120248

Koroonakriisi ajal on kaugtöö muutunud väga levinud töövormiks, mida soodustavad nii tehnoloogia areng kui ka üldine paindlike töövormide populaarsuse kasv. Advokaadibüroo Hedman Partners jurist Johanna Rähn selgitab, millega peab distantsilt töötamisel arvestama ning toob välja põhilised vead, mida täna tehakse.

 

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93194699/advokaat-selgitab-levinud-eksimused-kaugtoo-tegemisel

 

Ilma viirusekriisita maailmas oleks praegu käimas hoogne värbamishooaeg erinevatele hooajatöödele ning lisatööjõule teeninduses, kuid ebakindla suve hakul on ettevõtjate plaanid teistsugused.

Tallinki personali- ja arendusdirektor Vahur Ausmees ütles Äripäeva raadio uues saates "Turismitund", et Tallink küll värbab erinevatele positsioonidele ja teenindusse inimesi, kuid teeb seda lihtsustatult, mis tähendab, et kutsutakse tagasi inimesi, keda on varem koondatud. Need inimesed on ettevõttega olnud ühenduses ja tema sõnul seda võimalust pikalt oodanud.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2021/05/07/restoranid-ja-hotellid-kutsuvad-endiseid-tootajaid-palgale-tagasi

 

USA-s on tööpuudus endiselt suurem, kui enne koroonaviiruse epideemia puhkemist. Ettevõtted ei leia siiski inimesi, keda tööle palgata.

Edukas vaktsineerimise programm ja massiivsed föderaalsed stiimulid soodustavad tarbijate kulutusi. Seepärast on teenindussektor hädas tööliste leidmisega. Tööjõupuudus valitseb ka ehitussektoris.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608205267/usa-s-on-miljonid-inimesed-tootud-kuid-ettevotlust-rasib-toojoupuudus

Õpetajate keskmine palk tuleb praeguselt 1500 eurolt tõsta 2000 eurole ja käsitleda seda investeeringuna Eesti noortesse, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Äripäev vaatab kurvastusega debatti õpetajate palga üle, kus pikalt palgatõusu mitte saanud maa sool saab järgmisel aastal palgale juurde 3%. Sest raha pole. 3% palgatõus olukorras, kus sügisest koos majanduskasvu ja töökäte jätkuva nappusega on oodata riigis laiemat palkade tõusu, tähendab paratamatult ajude äravoolu haridussektorist.

 

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/juhtkiri/2021/05/06/tostame-opetajate-palga-2000-eurole