Artiklid

Noored on tihtilugu ametis teenindussektoris, kus pole võimalik kaugtööd teha.

Koroonapandeemia on 24-aastast saarlast Mirge Arget nöökinud ja ta tööta jätnud juba kaks korda. „Esimese koroonalaine ajal olin just asunud tööle spaa teenindusjuhina, kui kõik kinni pandi. Päevapealt ei olnud mul enam midagi teha. Juhid otsustasid, et kõik peame hakkama koristama,” rääkis Arge. Kuna ta oli just saanud uue positsiooni, jäi ära ka tema väljaõpe. „Koristusspetsialistiks oleksin võinud siis minna!” naerab ta nüüd.

Tõsiasi, et pandeemia on tähendanud Eesti noortele tööhõive kriisi, selgus ka mõttekoja Praxis äsja avaldatud uuringust. Ilmnes, et noored said kriisi ajal tööturul rohkem kannatada kui teised vanuserühmad.  Teistest rohkem kannatasid tööturul noored mehed ning Tallinna ja Ida-Virumaa noored. Märkimisväärselt on suurenenud pikaajaliste noorte töötute ja mitte-eestlastest NEET-noorte (noorte, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel) osakaal.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95160269/pandeemia-niitis-noortel-jalad-alt-kadusid-tookohad-ja-vaimne-tasakaal

 

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti täna lisaõppekogunemisele 17. ja 27. pioneeripataljoni ja 191. ning 291. luurekompanii koosseisu arvatud reservväelased. Kui palju õppusel osalemise eest raha saab?

Lisaõppekogunemise Okas 2021 osalejaid tasustatakse järgnevalt: sõduritele 75, allohvitseridele 80 ning ohvitseridele 100 eurot päevas. Tasu sisaldab tulumaksu.

Kuna õppus kestab üheksa päeva, siis teenivad sõdurid kokku 675, allohvitserid 720 ja ohvitserid 900 eurot.

Lisaks jätkavad paljud tööandjad töötasu maksmist. Kaitseväele teadaolevate riigikaitsjaid toetavate tööandjate nimekirjaga saad tutvuda siin.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95156907/lugeja-kusib-kui-palju-raha-saavad-tana-idapiirile-toket-rajama-totanud-reservvaelased

 

Tööpuudus Eestis kahanes kolmandas kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes 1,2 protsenti, langedes 6,9 protsendilt 5,7 protsendini. Eesti Panga teatel on oluliseks mõjutajaks ka avaliku sektori suurenenud tööpakkumine.  

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare kommentaar:

Kolmandas kvartalis hoogustus hõive taastumine kriisist ka tööjõu-uuringu järgi, maksu- ja tolliameti andmetel oli tööturu seis veelgi parem. Maksuandmete põhjal suurenes deklareeritud palka saanute arv kolmandas kvartalis aastavõrdluses 2,7 protsenti ja jäi 2019. aasta sama kvartali tasemele veel vaid 0,8 protsendi ehk 4600 inimese võrra alla.

https://majandus.postimees.ee/7386011/eest-pank-valitsussektor-on-paisunud-3400-inimese-vorra#_ga=2.220472720.964790755.1636977943-518806748.1594120248

Lugeja kirjutab: «Meie töökohal on avatud kontor, kus ühes ruumis istub 10 inimest. Kõik töötajad ei soovi ega saa erinevatel põhjustel teha kaugtööd. Kuidas saame tagada ohutu töökeskkonna, kui koroonaviiruse levik on väga kõrge? Üks töötaja nõudis koondamist, kui me talle ka edaspidi kontoris töökohta ei taga. Kas peame töötaja sellisel juhul koondama?»

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus:

Töötaja saab kaugtööd teha üksnes juhul, kui tööandja ja töötaja on kirjalikult vastava kokkuleppe sõlminud. Ühepoolselt ei saa töötaja kaugtööd nõuda ega tööandja töötajat ise kaugtööle saata. Kaugtööst saab lähemalt lugeda SIIT.

Edasi loe: https://sobranna.postimees.ee/7386116/lugeja-kusib-kui-tootaja-ei-taha-teha-kaugtood-kas-ta-voib-nouda-koondamist

Töötuid on kõige rohkem lihtsama töö tegijate seas, samas vakantse on palju just keerulisemat ettevalmistust nõudvate ametite puhul, kirjutab kolmanda kvartali statistika valguses Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Tööpuudus kahanes statistikaameti hinnangul kolmandas kvartalis märgatavalt, 5,7 protsendini. Tööotsijaid oli suvel 14 000 inimese võrra vähem kui aasta varem, aga siiski 12 000 inimese võrra enam kui kaks aastat tagasi.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/11/15/liis-elmik-toootsijaid-on-kuid-nad-ei-sobi-vabadele-ametikohtadele