Artiklid
- Üksikasjad
Haridus- ja teadusminister kaotas Euroopa Sotsiaalfondi programmist rahastatavatele täiskasvanute tööalastele koolitustele kehtinud kitsendused, mille järgi ei saanud töötud tasuta kursustel osaleda.
Seni pakkus ministeerium kutseõppeasutustes tasuta tööalaseid kursusi ainult töötavatele või mitteaktiivsetele inimestele, töötutena registreeritud inimesed neil osaleda ei tohtinud. «Kuna töötud vajavad koolitust kõige enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele.»
Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus koolitusi töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
Kursustel osaleda soovija peab täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist.
Minister kinnitas Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» rahastatud koolituste riikliku tellimuse sügissemestriks.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades.
Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused.
Toimetas Merike Tamm
- Üksikasjad
Haridus- ja Teadusministeerium
07.07.2010
Haridus- ja teadusminister kinnitas muudatused, millega kaotatakse kitsendused Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmist „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused“ rahastatud koolitustel osalejatele ning kinnitas täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse 2010. aasta sügissemestriks.
„Seni oli Töötukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelises tööjaotuses ministeeriumi rolliks ainult töötavatele inimestele tasuta kursuste pakkumine,“ ütles minister Tõnis Lukas. „Kuna töötud vajavad koolitust kõi ge enam, siis otsustasime teha Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamisel muudatused sel moel, et kaasame ka töötud enda korraldatud kursustele, sest kõige parem majanduspoliitika on teatavasti hariduspoliitika.“
Kui seni oli tööalase koolituse programmi kursuste sihtrühm piiratud töötavate või mitteaktiivsete inimestega ning Töötukassas registreeritud töötud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) korraldatud kursustel osaleda ei tohtinud, siis alates käesoleva aasta teisest semestrist võivad kutseõppeasutustes toimuvatel tasuta tööalase koolituse kursustel osaleda ka töötud. Senine piirang oli põhjendatud sellega, et registreeritud töötutele pakkus teenuseid, sealhulgas koolitusi Eesti Töötukassa. Nüüdne muudatus töötutele pakutavates teenustes muudatusi kaasa ei too, Töötukassa pakub edaspidi töötutele samu tööturuteenuseid.
„Tööpuuduse vähendamise kõige kindlam viis on anda inimestele võimalus õppida,“ li sas Lukas. „Nii saavad nad parandada oma oskusi ja olla tööjõuturul senisest paremal positsioonil. Riik on rajanud kutsekoolide juurde väga hea sisseseadega õppebaasid. Nüüd avame need võimalused ka töötutele, kellele tasuta õppimise võimalus on kindlasti suureks toeks.“
Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste korralduses rohkem muudatusi ei ole, endiselt peab kursustel osaleda soovija täitma mõningad tingimused, mis on reeglina seotud vastavate eelteadmiste, varasema kutsetaseme omandamise või erialase töökogemusega. Kursuste pikkus on 8 kuni 80 tundi, mis ei võimalda pakkuda pikki ümberõppekursusi, vaid pigem erialaste oskuste täiendamist. Töötud ei ole kursustel osalemisel eelisjärjekorras, vaid saavad kandideerida kursuse kohtadele teistega samadel alustel.
Tänavu sügisel pakutakse tasuta kursuseid 6046 inimesele 39 kutseõppeasutuses ja kutseõpet pakkuvas rakenduskõrgkoolis kõikides maakondades. Kokku toimub 30 er inevas õppekavarühmas 453 kursust. Koolitustellimuse hulgast leiab koolitusi autolukkseppadele, elektrikutele ja käsitöölistele, õppida saab raamatupidamist, pottsepatööd, lamba- ja kitsekasvatust, sekretäritööd ja palju muud. Rohkelt toimub üldoskuste kursusi, mille hulgas on erialane keeleõpe ning teenindustöötajate suhtlemiskursused. Kõige rohkem inimesi koolitatakse majutamise ning toitlustamise õppekavarühmas, arvukalt on arvutikasutamise algtaseme kursusi, aga ka spetsiifilisi arvutikursusi.
Tasuta kursuste nimekirja ja õppeasutuste kontaktandmed leiab HTM-i kodulehelt www.hm.ee/tasutakursused. Täpsemat infot kursuste sisu, toimumisaegade ning registreerumise kohta saab õppeasutustest. Koolitustellimus koostatakse semestrite kaupa, järgmine tellimus kinnitatakse detsembri alguses. Täiskasvanute tööalast koolitust rahastatakse riigi ja ESF-i vahenditest alates 2007. aastast, programm jätkub kuni 2012. aasta lõpuni.
- Üksikasjad
Viimasel ajal läheb üha enam mehi tööle teenindussfääri, mida muidu peeti naiste pärusmaaks.
«Eelmise aastaga võrreldes on meile näiteks müüja-kassapidaja ametikohale tööle tulnud poole rohkem mehi,» tõdes Rimi Eesti Food personalijuht Õrne Lainde.
Naiste ja meeste palgaerinevuse üheks oluliseks põhjuseks peetakse ka seda, et stereotüüpselt peetakse naistetöödeks näiteks teenindust, kus ongi palgatase teistest elualadest madalam. See kinnistunud arusaam on hakanud muutuma ning ka mehed üha usinamalt poekassadesse tööle trügimas.
«Viimasel ajal kandideerib teenindaja ametikohale rohkem noori mehi, võib-olla on siin põhjuseks ka see, et noored reisivad maailmas rohkem ringi ja muu maailma eeskujul on ka ise rohkem valmis teenindaja tööd tegema,» sõnas Lainde. «Kindlasti on ka eeskuju määrav - kui mehed ikka näevad, et näiteks kassapidajana töötab mees, siis miks ei võiks ka nemad seda proovida?»
Samas moodustavad kauplusetöötajate enamiku ikka naised - kogu Rimi ketis on tööl vaid 55 meessoost müüja-kassapidajat.
Rimi personalijuht kinnitas ka, et nemad naiste ja meeste palkades erisusi ei tee. Ka meeste julgusest paremaid tingimusi nõuda polevat kasu – Lainde sõnul on kõigile uutele töötajatele ette nähtud fikseeritud palk.
Merike Tamm
- Üksikasjad
1.juulist jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus loob tööandjale võimaluse arvestada sotsiaalmaksu miinimumkohustust summeeritult. Lisaks vabastatakse üheks aastaks sotsiaalmaksu miinimumkohustusest see tööandja, kes võtab tööle töötuna arvel olnud inimese.
Juulist alates on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga, teatab Maksu- ja Tolliamet.
Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 2500 ja teine1500 krooni, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 941 krooni (4350-1500x33%) ja teine tööandja 495 krooni, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 1436 krooni kuus.
Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.
Seadusemuudatusega võidavad sotsiaalmaksu soodustust needki tööandjad, kes võtavad tööle vähemalt 6 kuud töötuna arvel olnud inimese. Seega kaotatakse selle inimese osalise tööajaga töö korral tööandja kohustus maksta sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuselt kuni üheks aastaks.
Inimene, kelle suhtes rakendatakse maksusoodustust, peab tööandjale esitama Töötukassast saadud kinnituse, et ta vastab neile kriteeriumidele.
- Üksikasjad
Merike Tamm
Ehkki Eestis on meeste ja naiste palgaerinevus suurem kui mujal Euroopa Liidu riikides, ei kipu elanikud selle üle nurisema - soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule Margit Sarvele on soolise diskrimineerimise üle palga maksmisel kurdetud viie aasta jooksul vaid seitsmel korral.
Põhjuseks, miks volinikule diskrimineerimisavaldusi nii vähe esitatakse, pidas Sarv seda, et toimivas töösuhtes oma õiguste eest seismine nõuab töötajalt palju julgust. Enamasti pöördutakse kas värbamise või töösuhte lõpetamisega seoses.
Enamikul temani jõudnud juhtudel leidis aga volinik põhjaliku analüüsi tulemusel, et tegu oli soolise diskrimineerimisega.
Näiteks pöördus voliniku hinnangu saamise järel kohtusse üks naisametnik, kellele asutus maksis meestest madalamat palka, ehkki naisel oli kvalifikatsioon meestest selgelt kõrgem nii hariduse kui töökogemuse poolest, samuti töö tulemuslikum.
«Tööandja põhjendas, et naisametniku ametipalk oli madalam, kuna tal oli õigus lisatasule pikaaegse staaži eest,» sõnas Sarv. Ta ei pidanud seda õigeks. Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud, et võrdse tasustamise põhimõte peab kehtima nii iga palgaosa kui ka töötasu suhtes tervikuna.
Kohtusse läks ka üks programmeerijana töötanud naine, kellele maksti tema meeskolleegist vähem palka, ehkki neil olid samad tööülesanded, sama ametijuhend, ametinimetus ja vastutus ja naine oli ametikohal töötanud kauem.
Töövaidluskomisjonis arutati ühe juhtumit, kus Eesti ettevõte maksis Norras kala rookimise eest töölähetuse päevaraha mees- ja naistöötajatele erinevalt – naistele 350 krooni päevas, meestele täpselt sama aja ja töö eest 500 krooni.
Naisvalvuril vähem öötööd?
Soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist tundis ka üks valvurina töötanud naine, kelle arvates anti tema meeskolleegidele enam öiseid valvekordi ja ületunnitööd, mille eest oli ette nähtud lisatasu, mille tõttu sai tema kokkuvõttes vähem palka. Kõigi valvurite tunnitasu oli töölepingute kohaselt 15 krooni 90 senti. Õhtuste töötundide eest maksti töötajatele lisatasu 10 ning öiste ja ületundide eest 50 protsenti tunnipalgast.
Avalduse alusel analüüsis volinik valvurite töögraafikuid ja töötundide jaotust, kuid diskrimineerimist ei leidnud. «Kuigi naisvalvuril oli mõne protsendi võrra rohkem päevaseid töötunde ja mõne protsendi võrra vähem öiseid töötunde, ei olnud eeltoodud erinevused piisavalt olulised, et töötundide jaotamisest oleks saanud järeldada soost tulenevat ebavõrdset kohtlemist,» sõnas Margit Sarv.
Lehekülg 1302 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee