Artiklid

Üksikasjad

Palgasurve töökoha vahetamisel on leevenenud – kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 34 protsenti, siis praeguseks on see langenud 25 protsendile, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.

Palgasurveindeks näitab soovitud ja tegeliku mediaanpalga erinevust. Töökoha vahetamisel sooviks töötajad teenida 500 eurot praegusest rohkem kätte.

Üksikasjad
Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogusse eelnõu, mis võimaldab patsiendil jätkata 2 kuust pikema haiguslehe ajal töötamist osalise koormusega või kergemate tööülesannetega ning saada töötasu. Tervisekassa ja tööandja maksaks pikaajalise haiguse ajal töötajale tema haigestumise eelse töötasu. Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma selle aasta 15. aprillist.

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on eelnõu põhieesmärgiks vältida raskemalt haigestunud inimeste püsiva töövõimetuse tekkimist ja tööturult kõrvale jäämist. „Töötamine võib teatud juhtudel olla osa tervenemisest. Pikaajalisest haigusest taastumine võib olla kiirem, kui pakkuda töötajale terviseseisundile sobivat tööd, kohandada töökohta või pakkuda lühemat tööpäeva näiteks. Rõhutan, et tegemist on vabatahtliku süsteemiga: see toimub raviarsti heakskiidul, vajadusel töötervishoiuarsti toel, patsient peab endas jõudu leidma ning see kõik peab sobima ka tööandjale,“ selgitas terviseminister Riina Sikkut.

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/pikaajalise-haiguse-korral-tootamine-sai-valitsuse-heakskiidu

 

Üksikasjad

Tallinnas valitseb õpetajate puudus, ent Arenguseire Keskuse värskest raportist selgub, et kõige suurem pedagoogide reserv on just Harjumaal.

„Tallinna mõistes me räägime 790 õpetajast, kes on omandanud hariduse, kuid praegu haridussektoris ei tööta ,“ ütleb Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu. Iga õppeaasta alguses on tema sõnutsi puudu 200-250 õpetajat nii lasteaedades kui ka koolides. Lisaks viibib kogu süsteem hetkel eestikeelsele õppele ülemineku staadiumis, mis suurendab vajadust õpetajate järele veel eriti tugevalt.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2024/02/07/video-opetajad-lahkuvad-koolidest/

Üksikasjad

Peame aega viitmata hakkama oma süsteemi sellisel moel täiustama, et meie vanurite elu hakkaks tasapisi lähenema Euroopa keskmisele suhtelisele tasemele, kirjutab LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Võib arvata, et inimesi, kes oskavad mõttes jälgida tervet inimese eluringi, üllatab praegune üldine passiivsus pensioniea sissetuleku küsimuses päris kõvasti. Ometigi on peaaegu ühel ja samal ajal välja öeldud üksnes vasturääkivaid või radikaalseid seisukohti.
 

Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7955674/heido-vitsur-teise-samba-toetund-on-kaes-peame-kohe-tegutsema

Üksikasjad

Üheks mitmetest tööandja kohustustest ohutu töökeskkonna loomisel on ka hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamine. Töötajad, kes tunnevad end töökohal hästi, panustavad rohkem töötulemuste saavutamisse, nad on loovamad ning rohkem pühendunud ka ettevõtte heasse arengusse. 

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamiseks ja võimalikke tervisekahjude ennetamiseks tuleb hinnata, millised ohutegurid töötajaid tööl mõjutavad. Üheks seadusandja poolt antud vahendiks ohutegurite hindamisel on töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus on tööandjal kohustus muu hulgas hinnata ka töökeskkonnas esinevaid psühhosotsiaalseid ohutegureid – õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1158/psuhhosotsiaalne-ohutegur-tookeskkonnas

  1. Tööinspektsioon: need on töötaja õigused puhkuse võtmisel
  2. Mida teha puuktöötajatega?
  3. Kas tööandja võib nõuda diagnoosi või haigusloo esitamist?
  4. Kuidas koostada õigesti töögraafikuid Euroopa Kohtu hiljutise lahendi valguses?