Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.05.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.06.2009
AVALIKU TEENISTUSE SEADUS
Vastu võetud 25.01.1995. a seadusega (RT I 1995, 16, 228), jõustunud 1.01.1996. a.
Muudetud ja täiendatud Riigikohtu otsuse ja seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
24.05.1995 (RT I 1995, 50, 764) 1.01.1996
20.12.1995 (RT I 1995, 97, 1664) 1.01.1996
7.02.1996 (RT I 1996, 15, 265) 29.02.1996
12.06.1996 (RT I 1996, 45, 850) 11.07.1996
11.12.1996 (RT I 1997, 1, 4) 1.03.1997
19.03.1997 (RT I 1997, 29, 447) 5.04.1997
18.03.1998 (RT I 1998, 34, 486) 25.04.1998
14.04.1998 (RT I 1998, 38, 563) 8.05.1998
22.04.1998 (RT I 1998, 41/42, 625) 20.05.1998
14.05.1998 (RT I 1998, 50, 753) 15.06.1998
2.06.1998 (RT I 1998, 57, 858) 6.07.1998
25.11.1998 (RT I 1998, 110, 1809) 1.01.1999
9.12.1998 (RT I 1998, 111, 1829) 1.01.1999
29.12.1998 (RT I 1999, 4, 54) 23.01.1999, osaliselt 1.12.1998
terviktekst RT paberkandjal (RT I 1999, 7, 112)
20.01.1999 (RT I 1999, 10, 155) 1.01.2000
26.01.1999 (RT I 1999, 16, 271) 28.02.1999
27.01.1999 (RT I 1999, 16, 276) 28.02.1999
8.03.2000 (RT I 2000, 25, 144) 7.04.2000
14.03.2000 (RT I 2000, 25, 145) 29.03.2000
14.03.2000 (RT I 2000, 28, 167) 16.04.2000
13.12.2000 (RT I 2000, 102, 672) 1.01.2001
20.12.2000 (RT I 2001, 7, 17) 1.03.2001
20.12.2000 (RT I 2001, 7, 18) 27.01.2001
24.01.2001 (RT I 2001, 17, 78) 1.01.2002
RT I 2001,19, õiend
4.04.2001 (RT I 2001, 42, 233) 1.01.2002
2.05.2001 (RT I 2001, 47, 260) 1.01.2002
29.01.2002 (RT I 2002, 21, 117) 4.03.2002
19.06.2002 (RT I 2002, 62, 377) 1.10.2002
11.12.2002 (RT I 2002, 110, 656) 1.03.2003
18.12.2002 (RT I 2003, 4, 22) 23.01.2003
22.01.2003 (RT I 2003, 13, 67) 1.03.2003
22.01.2003 (RT I 2003, 13, 69) 2.03.2003
29.01.2003 (RT I 2003, 20, 116) 10.03.2003
11.06.2003 (RT I 2003, 51, 349) 19.07.2003
7. 08. 2003 (RT I 2003, 58, 387) 1.09.2003
18.12.2003 (RT I 2003, 90, 601) 1.01.2004
24.03.2004 (RT I 2004, 22, 148) 8.04.2004
14.04.2004 (RT I 2004, 29, 194) 1.05.2004
14.04.2005 (RT I 2005, 24, 183) 20.05.2005
1.06.2005 (RT I 2005, 33, 243) 1.08.2005
28.09.2005 (RT I 2005, 54, 430) 1.01.2006
15.12.2005 (RT I 2005, 71, 549) 1.01.2006
8.03.2006 (RT I 2006, 14, 111) 6.04.2006
10.05.2006 (RT I 2006, 26, 193) 1.01.2007
25.01.2007 (RT I 2007, 16, 77) 1.01.2008
14.02.2007 (RT I 2007, 24, 126) 1.07.2007
14.06.2007 (RT I 2007, 44, 316) 14.07.2007
1.10.2007 (RT III 2007, 34, 274) 1.10.2007
31.01.2008 (RT I 2008, 8, 57) 1.03.2008
19.06.2008 (RT I 2008, 35, 213) 1.01.2009
10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009
11.12.2008 (RT I 2008, 56, 315) 1.01.2009
17.12.2008 (RT I 2009, 5, 35) 1.07.2009
18.12.2008 (RT I 2009, 3, 14) 10.01.2009
28.01.2009 (RT I 2009, 11, 67) 1.05.2009
18.02.2009 (RT I 2009, 15, 94) 10.03.2009, kohaldatakse isikule, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus pärast seaduse jõustumist.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste
(1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.
[RT I 2008, 35, 213 jõust. 1.01.2009]
§ 2. Ametiasutuse mõiste
(1) Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.
(2) Riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on:
1) Riigikogu Kantselei;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei;
3) Õiguskantsleri Kantselei;
4) kohtud (sealhulgas kinnistusametid ja nende osakonnad);
5) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes;
6) [Kehtetu RT I 2008, 35, 213 jõust. 1.01.2009]
7) [Kehtetu RT I 2005, 33, 243 jõust. 1.08.2005]
8) [Kehtetu RT I 2008, 35, 213 jõust. 1.01.2009]
9) Kaitseliit;
[RT I 2008, 35, 213 jõust. 1.01.2009]
10) [Kehtetu RT I 1997, 29, 447 jõust. 25.04.1997]
11) Riigikontroll;
12) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei.
[RT I 2008, 56, 315 jõust. 1.01.2009]
(3) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on:
1) valla- ja linnavolikogu kantselei;
2) valla- ja linnavalitsused (asutustena) koos struktuuriüksustega;
3) osavalla ja linnaosavalitsused (asutustena);
4) linnavalitsuse ametid;
5) kohalike omavalitsuste liitude bürood.
(4) Seadusega võib ametiasutuse koosseisus tulenevalt ametiasutuse ülesannetest ette näha avaliku võimu volituseta töökohti, millele avaliku teenistuse seadus ei laiene ja kus töötatakse töölepingu alusel.
[RT I 2009, 3, 14 jõust. 10.01.2009]
§ 3. Avaliku teenistuse liigid
Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus.
§ 4. Avaliku teenistuja mõiste
(1) Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
(2) Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja.
§ 5. Avalike teenistujate liigid
Teenistujad jagunevad:
1) ametnikeks;
2) abiteenistujateks;
3) koosseisuvälisteks teenistujateks.
§ 6. Ametniku mõiste ja liigid
(1) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.
(2) Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.
§ 7. Abiteenistuja mõiste
Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.
§ 71. Kaitseväe õppeasutuste õppejõud
Kaitseväe õppeasutuste õppejõud, kes ei ole kaadrikaitseväelased, võetakse tööle töölepingu alusel.
[RT I 2008, 35, 213 jõust. 1.01.2009]
§ 8. Koosseisuvälise teenistuja mõiste
Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.
§ 81. Riigiteenistujate palga, ametipalga ja palgamäära mõisted
(1) Palgaks nimetatakse ametipalka koos seaduses sätestatud lisatasudega ja seaduse alusel makstavate lisatasudega.
(2) Ametipalgaks nimetatakse palgaastmele vastavat palgamäära.
(3) Palgamäär on ametniku palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 9 3. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma.
§ 9. Riigiteenistujate palgaastmestiku, palgamäärade ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetuste kehtestamine
(1) Vabariigi Presidendi, samuti Riigikogu poolt valitavate ja nimetatavate riigiametnike ning Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike palgamäärad kehtestatakse seadusega.
[RT I 2007, 44, 316 jõust. 14.07.2007]
(2) Riigikogu Kantselei teenistujate palgaastmestiku ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujate palgaastmestik kehtestatakse analoogiliselt Riigikogu Kantselei teenistujate suhtes kehtestatud palgaastmestikuga. Riigikohtu teenistujate palgaastmestiku kinnitab Riigikohtu esimees.
(3) Teiste riigiteenistujate palgaastmestik ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestatakse seadusega. Palgamäärad ja lisatasude maksmise alused täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
§ 10. Riigiametiasutuste teenistujate koosseisu kinnitamine
(1) Riigikogu Kantselei struktuur ja teenistujate koosseis kehtestatakse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
[RT I 2007, 44, 316 jõust. 14.07.2007]
(2) Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vastava ametiasutuse juht.
(3) Ministeeriumi ja Riigikantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vastavalt minister või riigisekretär.
(4) Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse ministri määrusega.
(5) [Kehtetu RT I 2006, 14, 111 jõust. 6.04.2006]
§ 11. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine ning ametikohtade nimetuste kehtestamine
(1) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.
(2) Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
§ 12. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise erijuhud
(1) Käesolev seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti.
(2) Käesolev seadus, välja arvatud §-d 1-4, 6, 9, 10, 40-43, 76, 153-156 ja 159, ei laiene:
1) Riigikogu liikmetele niivõrd, kuivõrd seadustega ei sätestata teisiti;
[RT I 2007, 44, 316 jõust. 14.07.2007]
2) Vabariigi Presidendile;
3) Vabariigi Valitsuse liikmetele;
4) kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.
(3) Avaliku teenistuse seadus laieneb niivõrd, kuivõrd põhiseaduse või seadustega ei sätestata teisiti:
1) riigikontrolörile;
2) õiguskantslerile;
3) kohtunikele;
4) politseiametnikele;
5) piirivalveametnikele;
6) vanglaametnikele;
7) prokuröridele;
8) päästeametnikele;
[RT I 2008, 8, 57 jõust. 1.03.2008]
9) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.
[RT I 2008, 56, 315 jõust. 1.01.2009]
(4) Ametnikele, keda ei ole käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes loetletud, laienevad käesoleva seaduse sätted, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.
(5) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppe üliõpilane nimetatakse ametiasutuses õppepraktika läbimiseks ametisse koosseisuvälise teenistujana. Õppepraktika ajal käesoleva seaduse sätted üliõpilasele ei laiene, välja arvatud §-d 40, 43, 44, 5052, 55, 56, 5965, 6777, 7981. Üliõpilane kannab õppepraktikal ametinimetust «praktikant».
§ 13. Tööseaduste kehtivus avalike teenistujate suhtes
(1) Tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töölepingu seadus ametnikele ei laiene.
(2) Abiteenistujatele laienevad töölepingu seadus ja muud tööseadused niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.
2. peatükk
TEENISTUSSE VÕTMINE
1. jagu. Teenistusse võtmise tingimused
§ 14. Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded
(1) Riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses.
(2) Kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt käesoleva seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku.
(3) Ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku, kes vastab seadusega ja seaduse alusel kehtestatud nõuetele. Ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Sellised ametikohad on näiteks käesoleva seaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ametiasutuste juhtimisega, riikliku järelevalve, riigikaitse või kohtuvõimu teostamisega, riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, riikliku süüdistuse esindamisega või riigi diplomaatilise esindamisega seotud ametikohad ning ametikohad, kus ametnikul on õigus avaliku korra ja julgeoleku tagamisel piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi.
[RT I 2007, 16, 77 jõust. 1.01.2008]
§ 15 [Kehtetu RT I 2001, 7, 18 jõust. 27.01.2001]
§ 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse
Teenistusse ei või võtta isikut:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus - niisugusele ametikohale või tegevusalale;
4) kes on lähisuguluses (vanavanemad, vanemad, vennad, õed, lapsed, lapselapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.;
5) keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest.
§ 17. Teenistusse võtmise teistsuguste või täiendavate nõuete kehtestamine
(1) Teenistusse võtmise teistsugused nõuded kehtestatakse seadusega või seaduse alusel.
(2) Teenistusse võtmise täiendavad nõuded kehtestatakse seadusega või seaduse alusel. Täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid võib kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus.
2. jagu. Ametniku teenistusse võtmise kord
1. jaotis. Ametniku teenistusse võtmise üldkord
§ 18. Ametnikud, kellele ei laiene käesoleva seaduse §-d 1936
Käesoleva seaduse §-d 19-36 ei laiene Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele ning Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavatele isikutele.
§ 19. Ametniku teenistusse võtmine
Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.
§ 20. Ametisse nimetamise õigus
(1) Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul.
(2) Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega.
§ 21. Teenistustähtaeg
(1) Ametnik võetakse teenistusse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.
(2) Määratud ajaks võetakse teenistusse:
1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja - asendatava ametikohale naasmiseni või ametist vabastamiseni;
2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja - konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni;
3) Riigikogu esimehe või aseesimehe nõunik ja abi, Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõunik ja konsultant - Riigikogu antud koosseisu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volituste lõpuni või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni tegevuse lõppemiseni;
4) Vabariigi Presidendi nõunik - Vabariigi Presidendi volituste ajaks;
5) abiminister ja peaministri või ministri nõunik ja abi vastavalt Vabariigi Valitsuse või ministri volituste ajaks;
51 ) ministeeriumi kantsler - viieks aastaks;
6) koosseisuväline ametnik - ülesande täitmise ajaks;
7) riiklik lepitaja - kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ettenähtud tähtajaks;
8) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik võrdse kohtlemise seaduse § 15 lõikes 2 ettenähtud tähtajaks.
[RT I 2008, 56, 315 jõust. 1.01.2009]
(3) Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel ametikohalt, välja arvatud Riigikogu esimehe või aseesimehe või peaministri või ministri nõuniku või abi või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõuniku või konsultandi või Vabariigi Presidendi nõuniku kohalt, tehakse asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuna. Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel konkursi korras täidetavalt ametikohalt tehakse tema asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitjana.
[RT I 2005, 24, 183 jõust. 20.05.2005]
§ 22. Ametniku katseaeg
(1) Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu.
(2) Katseajal hinnatakse ametniku töötulemusi ja vastavust ametikohal esitatavatele nõuetele. Enne katseaja lõppu viib vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemused kantakse ametniku atesteerimislehele. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel.
(3) Katseaega ei kohaldata:
1) ametnikule, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus või peaminister;
2) [kehtetu RT I 1998, 110, 1809 jõust. 1.01.1999]
3) ametikoha täitmisel edutamise korras;
4) ajutiselt äraoleva ametniku asendajale või kohusetäitjale vabale ametikohale nimetamisel;
5) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule.
[RT I 2008, 56, 315 jõust. 1.01.2009]
(4) Katseaja hulka ei arvata aega, mil teenistussuhe oli peatatud käesoleva seaduse § 108 punktide 1-4 ja 6 alusel.
[RT I 2005, 24, 183 jõust. 20.05.2005]
§ 23. Teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid
(1) Isik, kes soovib teenistusse astuda, esitab isikule, kellel on tema teenistusse võtmise õigus:
1) kirjaliku avalduse;
2) elulookirjelduse;
3) omakäelise kinnituse, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele;
4) tunnistuse (diplomi) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
5) isikut tõendava dokumendi;
6) talle väljaantud tööraamatu;
7) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
(2) Isik, kes soovib teenistusse astuda, võib avaldusele lisada ka muid dokumente.
§ 24. Ametisse nimetamise vormistamine
(1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega.
(2) Käskkiri või korraldus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanime;
2) ametiasutuse nimetust, kuhu isik teenistusse võetakse;
3) ametikoha nimetust ning palgaastet, palgamäära ja lisatasusid;
4) ametisse astumiseks määratud kuupäeva;
5) määratud ajaks ametisse nimetamisel - teenistustähtaega;
6) katseaja kohaldamisel - katseaja kestust;
7) avaliku teenistuse staai pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga.
(3) Ärakiri ametisse nimetamise käskkirjast või korraldusest antakse ametisse nimetatud isikule.
§ 25. Teenistuse algus ja selle edasilükkumine
(1) Ametnik on teenistuses ametisse astumise päevast.
(2) Ametisse astumine lükkub kuni seitsmeks kalendripäevaks edasi, kui ametisse astumist takistavaks põhjuseks on isiku haigus või vigastus või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistus. Ametisse astumise edasilükkamise üle seitsme kalendripäeva otsustab isik, kellel on teenistusse võtmise õigus.
(3) Isik, kellel on teenistusse võtmise õigus, võib ametisse nimetatud isiku taotlusel ametisse astumist edasi lükata ka põhjusel, mida ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud.
§ 26. Ametisse nimetamise tühistamine
Ametisse nimetamise õigust omav isik tühistab ametisse nimetamise käskkirja või korralduse, kui:
1) ametisse nimetatud isik esitab enne ametisse astumiseks määratud kuupäeva sellekohase avalduse;
2) enne ametisse astumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametisse nimetamise;
3) isik ei ole määratud ajaks ametisse astunud, välja arvatud, kui ametisse astumine lükkus edasi käesoleva seaduse § 25 2. või 3. lõike alusel;
4) isik keeldub ametivande andmisest.
§ 27. Ametisse nimetamise tühistamisega kaasnev kohustus
Isik, kelle ametisse nimetamine tühistatakse, on kohustatud tagastama kogu ametisse nimetamise tõttu saadu.
§ 28. Ametivanne
(1) Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande:
«Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ning kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean, et avaliku teenistuse eetikakoodeksi ja teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse.»
(2) Vande andja kirjutab vandetekstile alla, märkides ära ka vande andmise kuupäeva.
(3) Ametivande teksti hoitakse koos teenistuslehega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametivannet ei pea andma ametnik, kes on andnud politseivande või piirivalveametniku vande.
[RT I 2007, 24, 126 jõust. 1.07.2007]
2. jaotis. Konkursi korras teenistusse võtmine
§ 29. Konkursi korras täidetavad ametikohad
(1) Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse § 4 1. lõike punktis 1 nimetatud kõrgemaid ametnikke nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 loetletud juhtudel.
(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhi otsusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ka muude ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses.
§ 30. Konkursita teenistusse võtmine
Avaliku konkursita võib ametisse nimetada:
1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli ametnikke;
2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid (§ 21 lg. 2 p. 5) ning peaministri poolt ametisse nimetatavaid isikuid;
4) ajutisi asendajaid;
5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale;
6) ametialase edutamise korras;
7) [käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 31. Konkursi väljakuulutamine
(1) Avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale kuulutab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded välja riigisekretär vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava isiku ettepanekul, andes kandidaatidele avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates.
(2) Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetust;
2) kandidaadile esitatavaid nõudeid;
3) ametipalga suurust;
4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaega;
5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni aadressi;
6) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku aega.
(3) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosolek toimub mitte varem kui kolme nädala möödumisel, arvates konkursiteadaande avaldamise päevast.
§ 32. Dokumentide esitamine konkursil osalemiseks
Konkursil osalemise avaldus esitatakse koos käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 2-4 ja 7 loetletud dokumentidega konkursi- ja atesteerimiskomisjoni (§ 93) nimele.
§ 33. Konkursil osalejate hindamine
Konkursi- ja atesteerimiskomisjon hindab kandidaatide vastavust ametikoha täitmiseks esitatavatele nõuetele, kuulab vajadusel ära isiku, kellel on õigus nimetada sellele ametikohale, ja teeb oma otsuse käesoleva seaduse §-s 97 sätestatud korras.
§ 34. Konkursi tulemuste teatavakstegemine
(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon esitab ametikohale nimetamiseks ühe või mitu kandidaati või loobub kandidaadi esitamisest.
(2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige teatab hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval kirjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuse ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaadi kohta või kandidaatide esitamisest loobumisest.
§ 35. Esitatud kandidaadi ametisse nimetamine või reservi arvamine
(1) Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaadid esitavad kahe nädala jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse teatavakssaamise päevast, ametisse nimetamise õigust omavale isikule kirjaliku avalduse, elulookirjelduse, omakäelise kinnituse, et nad vastavad teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele, käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 4-6 nimetatud dokumentide koopiad ning muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
(2) Ametikohale nimetamise õigust omav isik nimetab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt ametisse nimetamiseks esitatud nende isikute hulgast, kes täitsid käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimused, ametisse ühe kandidaadi. Ametikohale nimetamisel ja ametisse astumisel järgitakse käesoleva seaduse § 23-25. Isikutele, keda ametisse ei nimetatud, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik hiljemalt ametisse nimetatud isiku ametisse astumise päeval kirjalikult ja motiveeritult nende ametisse mittenimetamisest.
(3) Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaat, keda temast sõltumatutel põhjustel ei nimetatud ametisse ja kes ei ole ametnik, võib kahe nädala jooksul, arvates ametisse nimetamise õigust omavalt isikult teate saamise päevast, esitada reservi arvamise avalduse vastavalt käesoleva seaduse § 138 punktile 3.
§ 36. Konkursi luhtumine
Konkurss loetakse luhtunuks, kui sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, samuti siis, kui konkursi- ja atesteerimiskomisjon loobus ametikohale nimetamiseks kandidaadi esitamisest.
§ 361. Õigus võrdsele kohtlemisele
(1) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused peavad tagama isikute kaitse diskrimineerimise eest ning järgima võrdse kohtlemise põhimõtet vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele.
(2) Keelatud on teenistuja või teenistusse soovija diskrimineerimine soo, rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, keeleoskuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, teenistujate huvide esindamise või teenistujate ühingusse kuulumise tõttu. Ükskõik missuguse nimetatud tunnuse tõttu diskrimineerimise korral kohaldatakse võrdse kohtlemise seadust või soolise võrdõiguslikkuse seadust.
(3) Diskrimineerimiseks ei peeta erinevat kohtlemist keeleoskuse alusel, kui selline erinev kohtlemine on lubatud käesoleva seadusega või keeleseadusega.
[RT I 2008, 56, 315 jõust. 1.01.2009]
3. peatükk
TEENISTUJA ÕIGUSED
§ 37. Palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest
(1) Teenistujal on õigus saada palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.
(2) Riigiametnikule makstakse lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaaist - 5% ametipalgast;
2) 10-15-aastase teenistusstaai korral - 10% ametipalgast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaaist - 15% ametipalgast.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust võib vähendada ametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
(4) Palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras.
§ 38. Lisatasu akadeemilise kraadi eest
Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu:
1) magistrikraadi eest - 10% ametipalgast;
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest - 20% ametipalgast.
§ 39. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest
Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi.
§ 391. [Kehtetu − RT I 2007, 16, 77 jõust. 1.01.2008]
§ 40. Teenistuslähetusse saatmine ja lähetuskulude hüvitamine
(1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras .
(2) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk.
(3) Teenistuslähetusse ei ole lubatud saata rasedat, samuti isikut, kes kasvatab lapsinvaliidi, invaliidi lapseeast või alla kolmeaastast last, ilma isiku nõusolekuta.
§ 41. Hüvitus riigiametniku nimetamisel teises paikkonnas asuvale ametikohale
Teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamise korral makstakse riigiametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk uuel ametikohal, kui see on suurem riigiametniku viimasest ametipalgast. Kui ametipalk uuel ametikohal on väiksem riigiametniku viimasest ametipalgast, siis makstakse hüvitusena riigiametniku viimase ametipalga suurune summa. Lisaks hüvitatakse ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
§ 42. Sõidukulude hüvitamine
(1)(2) [Kehtetud RT I 1995, 97, 1164 jõust. 1.01.1996]
(3) Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
§ 43. Välislähetus
(1) Välislähetuseks loetakse teenistuja lähetamist välisriiki.
(2) Loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks annab kantsler ministri teadmisel.
(3) Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
§ 44. Töö- ja puhkeaeg
(1) Teenistujal on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal.
(2) Teenistuja tööaeg ei või ületada 40 tundi nädalas.
(3) Teenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse ja avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega sätestatud erisusi.
§ 45. Puhkus ja puhkusetasu
(1) Ametnikul on õigus puhkuseseaduses sätestatud 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja teistele puhkustele puhkuseseaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Vähemalt kolmeaastase teenistusstaai korral antakse ametnikule kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.
(3) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.
(4) Ametnik, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.
§ 46. Puhkusetoetus
(1) Teenistujale võib maksta põhipuhkusega seoses puhkusetoetust kuni ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkusetoetuse maksmise korral tuleb puhkusetoetust maksta kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(11) Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest.
(2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel.
(3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta.
(4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist.
§ 47. Ametniku üleviimine ja talle ametikohaväliste ülesannete andmine
Ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.
§ 48. Töötasustamine ametniku ebaseadusliku üleviimise korral
Ametnikul on õigus saada senist palka ebaseadusliku üleviimise kogu aja eest, kui tal sel ajal ei lubatud jätkata seniste ülesannete täitmist ja ta teatas kirjalikult ebaseadusliku korralduse teinud isikule või ametiasutusele üleviimise ebaseaduslikkusest.
§ 49. Üleviimine tervislikel põhjustel
Ametnikul, kellele arsti otsuse alusel on senisel ametikohal teenistuse jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud, on õigus saada samas ametiasutuses tervisele vastav ametikoht, välja arvatud konkursi korras täidetav ametikoht. Kui ametiasutuses ei ole sellist ametikohta või kui ametnik ei vasta sellise ametikoha täitmiseks esitatavatele muudele nõuetele, vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 5 alusel.
§ 50. Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine
(1) Ametnikul on arsti otsuse alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele terviseseisundile vastavale ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetavale ametikohale. Ametnikule makstakse uuele ametikohale vastavat ametipalka, kui see on ametniku senisest ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele ametnikul on õigus. Kui uuele ametikohale vastav ametipalk on ametniku senisest ametipalgast väiksem, säilitatakse ametnikule senine palk.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse korral vabastatakse ametnik ametiülesannete täitmisest arsti otsuses märgitud töövabastuse lõpuni. Selle aja eest makstakse ametnikule senist palka.
§ 51. Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine raseduse ajaks
(1) Ametnikul on arsti vormistatud haiguslehe alusel raseduse ajaks õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele teisele ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetav ametikoht. Palgavahe hüvitatakse ravikindlustuse seaduses sätestatud korras.
(2) Kui ametiasutuse asukohajärgne tööinspektor on tuvastanud käesoleva seaduse lõikes 1 sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse, vabastatakse ametnik haiguslehel näidatud ajaks teenistuskohustuste täitmisest ja makstakse kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ravikindlustuse seaduses ettenähtud korras.
[RT I 2002, 62, 377 jõust. 1.10.2002]
§ 52. Lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last kasvatava ametniku soodustused
Soodustused, mis vastavalt seadusele on lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last kasvataval naisel, laienevad ka meesametnikule, kes üksi kasvatab lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last, samuti ametnikule, kes on alla kolmeaastase lapse või lapsinvaliidi eestkostjaks.
§ 53. Riigi tagatud õppelaenu kustutamine
Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 58, 387 jõust. 1. 09. 2003]
§ 54. Õppepuhkus tööalaseks enesetäiendamiseks
Riigiametnikule antakse üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega täiskasvanute koolituse seaduses kehtestatud korras.
§ 55. Eluruumi kasutamine
(1) Riigiametnikule antakse võimaluse korral tööandja eluruum või hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud, kui ametnik nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale või kui tal ametiasutuse asukohas ei ole omaette eluruumi.
(2) Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse muu eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega .
§ 551. Toitlustamise tagamine
Riigipiiril asuvas piiripunktis sanitaar-, karantiini-, veterinaar-, toidu-, fütosanitaar-, tolli- või piirikontrolli teostavale ja piirivalvelaeval või piirivalvekordonis teenivale riigiametnikule tagatakse toitlustamine teenistuskohustuste täitmise ajal.
[RT I 2007, 24, 126 jõust. 1.07.2007]
§ 56. Toetus teenistuja surma korral või invaliidistumisel
(1) Teenistuja surma korral tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud isiku 10 aasta ametipalga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud asjaoludel invaliidistunud teenistujale makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral - tema ühe aasta ametipalga ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral - tema viie aasta ametipalga ulatuses.
§ 57. Ametniku vanaduspension
(1) Ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
(2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
1) 10 - 15-aastase teenistusstaai korral - 10 % võrra;
2) 16 - 20-aastase teenistusstaai korral - 20 % võrra;
3) 21 - 25-aastase teenistusstaai korral - 25 % võrra;
4) 26 - 30-aastase teenistusstaai korral - 40 % võrra;
5) üle 30-aastase teenistusstaai korral - 50 % võrra.
(3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.
§ 58. Ametniku muud teenistusalased õigused
Ametnikul on suhetes oma tööandja ning sotsiaalkindlustust või -hooldust teostava asutusega kõik õigused, mis on ette nähtud töölepingu alusel töötavale isikule. Erandid ja täiendavad õigused sätestatakse käesoleva ja muude avalikku teenistust reguleerivate seadustega.
4. peatükk
TEENISTUSKOHUSTUSED
§ 59. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus
(1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. Teenistuskohustuste täitmisel peab teenistuja samuti lähtuma käesoleva seaduse lisas 1 toodud avaliku teenistuse eetikakoodeksist ning teistest, ametiasutuse siseselt kehtestatavatest eetikakoodeksitest.
(11) Ametijuhendit võib muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
(2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel.
§ 60. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine
(1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel. Ametiasutuse juhi korraldusest peab teenistuja teatama oma vahetule ülemusele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korralduse täitmine takistaks teenistuskohast tulenevate ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse kordamisel selle täitma.
§ 61. Teenistusülesannete hulka mittekuuluvate ülesannete täitmine
(1) Teenistuja on ajutiselt kohustatud täitma ametiasutuse juhi antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka, kui niisuguste ülesannete täitmine on samas ametiasutuses vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks, välja arvatud, kui ülesande täitmine on teenistujale tervise tõttu vastunäidustatud või ilmselt ei vasta tema võimetele.
(2) Teenistujale, kes ajutiselt vabastati seniste teenistusülesannete täitmisest käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, säilitatakse senine palk.
§ 62. Korraldused, mida on keelatud anda
(1) Keelatud on anda korraldust, mis:
1) on vastuolus õigusaktidega;
2) ületab korralduse andja võimupiire;
3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.
(2) Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud koheselt teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema kõrgemalseisvale ülemusele. Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud käesoleva seaduse § 63 1. lõikes loetletud juhtudel.
§ 63. Teenistuskohast mittetulenevate ülesannete täitmisest keeldumise alused
(1) Teenistuja võib käesoleva seaduse §-de 60 1. lõikes, 61 1. lõikes ja 62 2. lõikes sätestatud kohustuste täitmisest keelduda, kui nende täitmine:
1) oleks suunatud tema abikaasa või tema või abikaasa vanemate, vendade, õdede või laste või teiste talle lähedaste inimeste vastu;
2) on talle tervise tõttu vastunäidustatud;
3) ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi;
4) eeldaks kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.
(2) Korralduse täitmisest keeldumisel peab teenistuja korralduse andjale kohe teatama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolust.
§ 64. Puuduva ametniku ülesannete täitmine
(1) Puuduva ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas:
1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest;
3) panna puuduva ametniku ülesanded osaliselt teisele ametnikule, vabastamata teda oma ülesannete täitmisest.
(2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete ajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.
(3) Ametnik ei või käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita üle kahe kuu kalendriaastas. Kui puuduvat ametnikku asendab tema koosseisuline asetäitja või kui isik on andnud kirjaliku nõusoleku puuduva ametniku ülesannete täitmiseks pikema perioodi vältel, siis seda tähtaega ei kohaldata.
(4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.
(5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, millele asendajal on õigus. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja ametipalgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
(6) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 3 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse lisaks tema enda palgale lisatasu kuni puuduva ametniku ametipalga ulatuses proportsionaalselt temale pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale.
§ 65. Asjaajamise ja vara üleandmine
(1) Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, samuti enne ameti- või abiteenistuskohalt vabastamist pöörduma selleks määratud isiku poole asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üleandmiseks. Selleks määratud isik on kohustatud asjaajamise ja vara vastu võtma.
(2) Riigiteenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel ja vastuvõtmisel sätestatakse riigivara seadusega.
§ 66 [Kehtetu RT I 1995, 97, 1164 jõust. 1.01.1996]
§ 67. Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine
Teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.
§ 68. Kuulumine relvi valdavasse organisatsiooni
Riigiteenistuja võib kuuluda relvi valdavasse, sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse organisatsiooni ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal ning vahetu ülemuse teadmisel. Nimetatud tingimus ei laiene kuulumisele riiklikesse organisatsioonidesse, jahimeeste ühendustesse ning üldteadolevatesse ja -tunnustatud spordiorganisatsioonidesse.
§ 69. Tulundusühendusse kuulumise piirangud
(1) Riigiametnik ei või kuuluda tulundusühenduse alaliselt tegutsevasse juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse, välja arvatud riigi esindajana riigi või avalik-õigusliku isiku osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse.
(2) Riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse kuulumise eest riigiametnikule eritasu ei maksta.
§ 70 [Kehtetu RT I 2003, 90, 601 jõust. 1.01.2004]
§ 71. Piirangud seoses teenistusalase järelevalvega
(1) Riigiametnik ei või saada tulu ühenduselt ega erakonnalt, mille üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet.
(2) Ametnikule ei või panna kohustust teostada teenistuskohustuste täitmise korras järelevalvet tulundusühenduse üle, mille liikmeks ta on.
§ 72. Osalemine ettevõtluses
(1) Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet.
(2) Ametnik ei või teenistuskohustuste täitmise korras teostada järelevalvet oma ettevõtluse üle.
§ 73. Töötamine teise tööandja juures
(1) Ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.
(2) Ametnik ei või töötada tööandja juures, kelle üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet.
§ 74. Piirangud teenistusse või liikmeks astumisel
Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu.
§ 75. Majanduslike huvide deklareerimise kohustus
Ametnik on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras ja tingimustel.
§ 76. Piirangud tehingute tegemisel
(1) Teenistujal on keelatud:
1) omandada tehingu tegemiseks tema kätte usaldatud selle isiku vara, kellega ta on töö- või teenistussuhtes;
2) teha riigiasutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid riigiga või kohaliku omavalitsuse asutust tehingus esindama õigustatud isikuna asjaomase ametiasutuse kaudu tehinguid kohaliku omavalitsusüksusega;
3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud juriidiliste isikutega;
4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühingu või erakonnaga, mille liige ta on;
5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid selle tööandja, äriühingu, mittetulundusühingu või erakonnaga, kelle tegevust ta kontrollib;
6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.
5. peatükk
AMETIASUTUSE SISEKORRAEESKIRI
§ 77. Sisekorraeeskirja sisu
Ametiasutuse sisekorraeeskirjaga määratakse vähemalt alljärgnev:
1) tööaja algus ja lõpp;
2) puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad ning tööpäevasisesed üldised vaheajad;
3) puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord;
4) teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord;
5) palgamaksmise aeg ja koht;
6) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;
7) üldised käitumiseeskirjad ametiasutuses;
8) teenistusest puudumisest teatamise kord, kui teenistuja kasutab seadusega antud õigust puududa teenistusest tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase haige lapse hooldamiseks ilma haigus- või hooldusleheta.
§ 78. Sisekorraeeskirja kehtestamine ja tutvustamine
(1) Ametiasutuse juht esitab sisekorraeeskirja projekti tutvumiseks ning ettepanekute ja märkuste tegemiseks teenistujatele ja neid esindavatele organisatsioonidele vähemalt kaks nädalat enne eeskirja kinnitamist. Tehtud ettepanekud ja märkused ei ole ametiasutuse juhile kohustuslikud, välja arvatud juhul, kui need lähtuvad seadusest.
(2) Ametiasutuse sisekorraeeskirja kinnitab ametiasutuse juht.
(3) Ametiasutuse juht saadab sisekorraeeskirja ärakirja pärast eeskirja kinnitamist ametiasutuse asukohajärgsele tööinspektorile ja teenistujaid esindavale organisatsioonile.
(4) Sisekorraeeskiri jõustub kinnitamise päevale järgneval tööpäeval, kui eeskirjas ei nähta ette hilisemat jõustumist. Eeskiri tehakse kõigile teenistujatele allkirja vastu teatavaks.
(5) Ametiasutuse juht peab teenistusse võtmisel tutvustama teenistujale sisekorraeeskirja, mille kohta teenistujalt võetakse allkiri, ning tagama võimaluse igal ajal eeskirjaga tutvuda.
6. peatükk
ERGUTUSED, AMETNIKU EDUTAMINE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS
1. jagu. Ergutused
§ 79. Ergutuste liigid
(1) Kauaaegse teenistuse, samuti teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest võib kohaldada järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) kõrgemale palgaastmele viimine mitte kauemaks kui üheks aastaks.
(2) Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 sätestatud ergutuse kasutamist ei välista ametniku asumine kõige kõrgemal palgaastmel, mis seadusega on sellele ametnikegrupile ette nähtud, välja arvatud juhul, kui ametnik on kõige kõrgemal palgaastmestikus sätestatud palgaastmel.
§ 80. Ergutuse kohaldaja
(1) Teenistujale võib tänu avaldada tema ülemus, kellel on õigus anda käskkirja või korraldust.
(2) Rahalise preemia või hinnalise kingituse võib anda isik või ametiasutus, kellel on antud teenistuja teenistusse võtmise õigus.
(3) Kõrgemale palgaastmele võib viia isik või ametiasutus, kellel on antud teenistuja teenistusse võtmise õigus.
(4) Motiveeritud ettepaneku ergutuse kohaldamiseks võib teha iga ülemus või ametiasutus.
§ 81. Ergutuse vormistamine
(1) Ergutus vormistatakse motiveeritud käskkirja või korraldusega vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb ergutuse kohaldajale, teise saab teenistuja.
(2) Ergutus kantakse teenistuslehele.
2. jagu. Ametniku edutamine
§ 82. Ametniku edutamine
(1) Ametniku edutamiseks loetakse ametniku nimetamist:
1) kõrgema põhigrupi ametikohale samas ametiasutuses või ametiasutuse haldusala piires;
2) käesoleva seaduse § 29 1. lõikes nimetatud ametikohale;
3) ametiasutuse, kus ametnik on teenistuses, kõrgemalseisva ametiasutuse sama põhigrupi ametikohale;
4) kohaliku omavalitsuse ametiasutuses juhtide põhigrupi ametikohale.
(2) Ametniku edutamise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on õigus nimetada isik ametisse ametikohale, millele ametnik edutatakse.
§ 83. Ametniku edutamise kord
(1) Edutada võib ametnikku, kes on senisel ametikohal olnud teenistuses vähemalt kuus kuud ning edutamisel käesoleva seaduse § 29 1. lõikes nimetatud ametikohale on tunnistatud konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt vastavaks sellele ametikohale, millele ametnik edutatakse. Motiveeritud ettepaneku ametniku edutamiseks võib teha tema ülemus, isik või ametiasutus, kes on ametniku ametisse nimetanud või kellel on õigus nimetada ametnik ametisse ametikohale, millele ametnik edutamiseks esitatakse, ja vastav konkursi- ja atesteerimiskomisjon.
(2) Edutamiseks on vajalik edutatava kirjalik nõusolek. Ametniku edutamisel teise ametiasutusse on vajalik ametiasutuse, kus isik on teenistuses, juhi kirjalik nõusolek, välja arvatud käesoleva seaduse § 82 1. lõike punktis 3 nimetatud juhul.
(3) Mitme ametniku ühele ametikohale edutamiseks esitamise korral otsustab edutamise isik või ametiasutus, kellel on õigus nimetada ametnik ametisse ametikohale, millele ametnik edutatakse. Ametikohale mitteedutatuks osutunud ametnikele teatab edutamise õigust omav isik või ametiasutus sellest kirjalikult ja motiveeritult hiljemalt edutatuks osutunud ametniku edutamise päeval. Ametniku edutamisel teise ametiasutusse vabastatakse ta seniselt ametikohalt käesoleva seaduse § 127 1. lõike alusel.
(4) Ametnikku ei saa edutada distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
3. jagu. Ametnike distsiplinaarvastutus
§ 84. Distsiplinaarsüüteod
Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.
§ 85. Distsiplinaarkaristused
(1) Ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks;
4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks;
5) teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel.
(2) Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.
(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 4 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramist ei välista ametniku asumine kõige madalamal palgaastmel, mis seadusega on sellele ametnikegrupile ette nähtud, välja arvatud juhul, kui ametnik on kõige madalamal palgaastmestikus sätestatud palgaastmel.
§ 86. Distsiplinaarkaristuse määraja
Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.
§ 87. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise kord
Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-de 6-13, 15, § 17 1., 2. ja 4.-6. lõiget ning §-de 18, 19, § 20 1. ja 2. lõiget järgmiste erisustega:
1) § 6 3. lõikes osundatud töölepingu peatumise aluste asemel kohaldatakse käesoleva seaduse § 108 punktides 1-9 sätestatud teenistussuhte peatumise aluseid;
2) § 12 3. lõike kohaldamisel asendatakse sõnad "töölepingu lõpetamine" sõnadega "teenistusest vabastamine";
3) § 19 3. lõikes osundatud töölepingu peatumise aluste asemel kohaldatakse käesoleva seaduse § 108 punktides 1 - 6, 8 ja 9 sätestatud teenistussuhte peatumise aluseid. Sama sätte teise lause kohaldamisel asendatakse sõnad "pärast lepingu peatumist tööle asuma" sõnadega "pärast teenistussuhte peatumist teenistusse asuma";
4) töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätete kohaldamisel kuuluvad tööandja õigused antud ametniku teenistusse võtmise õigust omavale isikule ja viimase poolt määratud ulatuses teistele ülemustele.
§ 88. Distsiplinaarkaristuse kandmine teenistuslehele
Distsiplinaarkaristus kantakse teenistuslehele.
§ 89. Distsiplinaarkaristuse kustutamine
(1) Isik või ametiasutus, kes määras ametnikule distsiplinaarkaristuse, võib selle karistuse ennetähtaegselt kustutada, kui ametnik ei ole toime pannud uut süütegu ja on näidanud end hea töötajana.
(2) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb isikule või ametiasutusele, kes distsiplinaarkaristuse kustutas, teise saab teenistuja. Distsiplinaarkaristuse kustutamine kantakse teenistuslehele.
4. Jagu Ametniku varaline vastutus
§ 891. Kahju hüvitamine
(1) Ametnik on kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
(2) Riigile või kohalikule omavalitsusüksusele ametniku poolt tekitatud kahjuks on ka riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt makstud hüvitis ametniku teenistuskohustuse rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest.
(3) Mitme ametniku poolt kahju ühisel tekitamisel vastutab iga ametnik tema süüle vastavas ulatuses.
(4) Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse ametniku majanduslikku olukorda, kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks, teenistusstaaist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist, ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane.
(5) Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset ametipalga ja lisatasude summat.
§ 892. Kahju hüvitamise kord
(1) Kahju hüvitamiseks teeb ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule kirjaliku ettepaneku, näidates ära kahju hüvitamise ulatuse, korra ja tähtaja ning hüvitise nõudmise aluseks olevad asjaolud. Ametnik vastab ettepanekule kirjalikult, näidates ära, kas ta kohustub kahju hüvitama või keeldub sellest.
(2) Ettepaneku võib teha kolme kuu jooksul, arvates päevast, millal ametisse nimetamise õigust omav isik nõude aluseks olevatest asjaoludest teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul kahju tekitamisest arvates.
(3) Ettepanekule vastamiseks tuleb ametnikule anda aega vähemalt kaks nädalat.
(4) Kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. Taotlus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul kaebuse esitamise õiguse tekkimisest arvates.
7. peatükk
AMETNIKU ATESTEERIMINE
1. jagu. Üldeeskirjad
§ 90. Atesteerimise mõiste
Isiku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on tema töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine.
§ 91. Atesteeritavad isikud
(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid atesteerivad:
1) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul;
2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek käesoleva seaduse § 29 1. lõikes nimetatud ametikohale;
3) [kehtetu RT I 1998, 110, 1809 jõust. 1.01.1999]
4) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras;
5) ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.
(2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon ei atesteeri:
1) Riigikogu, Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke;
3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks soovi avaldab.
§ 92. Atesteerimise aeg
(1) Atesteerimise aja määrab riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehega.
(2) Atesteerimisperiood algab ametisse nimetamise päevast, perioodilise atesteerimise läbiviimise päevale järgnevast päevast või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale nimetamise päevast ja lõpeb perioodilise atesteerimise päeval või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale edutamise päeval.
(3) Atesteerimisperiood pikeneb:
1) käesoleva seaduse § 99.1 1. lõike punkti 3 alusel atesteerimise edasilükkamise aja võrra;
2) teenistussuhte peatumise aja võrra, kui teenistussuhe oli atesteerimisperioodi viimasel aastal peatatud kokku üle kuue kuu;
3) teisele sama põhigrupi ametikohale nimetamise või edutamise korral käesoleva seaduse § 82 1. lõike punktides 1 ja 3 nimetatud ametikohale - vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisse astumise päevast;
4) kui atesteerimisperioodi viimase iga-aastase vestluse toimumise ajaks ei ole ametniku vahetu ülemus oma ametikohal töötanud vähemalt kuus kuud, - kuue kuu täitumiseni.
2. jagu. Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid
§ 93. Ametnikke atesteerivad komisjonid
(1) Ametnikke atesteerivad järgmised konkursi- ja atesteerimiskomisjonid:
1) Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Riigikogu Kantselei ametnikke;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikke;
3) Õiguskantsleri Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Õiguskantsleri Kantselei ametnikke;
4) Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - ministeeriumide asekantslereid, Riigikantselei peadirektorit ja koordinatsioonidirektorit, ametite ja inspektsioonide peadirektoreid ja nende asetäitjaid, maasekretäre, ministeeriumide ja Riigikantselei osakondade direktoreid ja juhatajaid ning muude valitsusasutuste juhte, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest;
5) valitsusasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - ministeeriumide, Riigikantselei, maavalitsuste, ametite, inspektsioonide ja muude valitsusasutuste ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva lõike punktis 4, kusjuures ministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste osakondade juhatajaid ja nende kohalike täidesaatva riigivõimu volitusi omavate asutuste juhte, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest, ning Justiitsministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib lisaks ka esimese ja teise astme kohtute ametnikke, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest ning Riigikantselei ametnike konkursi ja atesteerimiskomisjon atesteerib maa-arhivaare, riigiarhivaari asetäitjaid, eriarhiivide direktoreid ja Rahvusarhiivi osakonnajuhatajaid, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest;
6) [kehtetu RT I 2002, 21, 117 jõust. 4.03.2002]
7) vastava riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - selle ametiasutuse ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva lõike punktides 1-6;
8) valla või linna konkursi- ja atesteerimiskomisjon - selle valla või linna ametiasutuste vanem- ja nooremametnikke;
81) maakondliku omavalitsusliidu juures tegutsev konkursi- ja atesteerimiskomisjon - selle maakonna valdade ja linnade ametiasutuste kõrgemaid (juhtide ja nõunike põhigruppidesse kuuluvaid) ametnikke ning maakondliku omavalitsusliidu büroo ametnikke (välja arvatud büroo juhti);
82) üleriigilise omavalitsusliidu juures tegutsev konkursi- ja atesteerimiskomisjon - üleriigilise omavalitsusliidu büroo ametnikke ja maakondlike omavalitsusliitude büroode juhte;
9) Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvamist taotlevate isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon - ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.
(2) Komisjoni esimees võib erialasel või territoriaalsel põhimõttel moodustada konkursi- ja atesteerimiskomisjoni spetsialiseeritud koosseise. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1-3 ja 6 nimetatud komisjonide esimehed võivad kõrgematest ametnikest juhtide atesteerimiseks moodustada komisjoni eraldi koosseise.
(3) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse ja konkursi korraldamise ja atesteerimise korra (sealhulgas iga-aastase vestluse korralduse) ning atesteerimisnõuded ametikohtade põhigruppidele kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2002, 21, 117 jõust. 4.03.2002]
§ 94. Komisjoni esimees
(1) Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on kantselei direktor. Käesoleva seaduse § 93 1. lõike punktides 2 ja 3 nimetatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide esimeesteks on vastavalt Vabariigi Presidendi Kantselei direktori ja õiguskantsleri poolt määratud isikud.
(2) Kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on riigisekretär.
(3) Ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on ministeeri
