Väljaandja:
Vabariigi Valitsus
Akti liik:
määrus
Teksti liik:
algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:
01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:
RT I 2000, 49, 309
Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Vastu võetud 20.06.2000 nr 193
Määrus kehtestatakse « Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse» (RT I 1999, 60, 616) paragrahvi 4 lõike 5 ja paragrahvi 7 lõike 3 alusel.
§1. Kohaldusala
(1) Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid kohaldatakse töödele, mille käigus töötajad võivad kokku puutuda plii või selle ioonsete ühenditega. Pliiohtlikud tööd on:
1) rikastatud plii käitlemine;
2) plii- ja tsingimaagi sulatamine ja puhastamine;
3) pliiarsenaadi tootmine ja käitlemine;
4) pliioksiidide tootmine;
5) muude pliiühendite tootmine, kaasa arvatud need plii alküülühendid, mille käigus eraldub iooniline plii;
6) pliid sisaldavate värvide, emailide ja mastiksite tootmine ning kasutamine;
7) patareide ja akude tootmine ja taaskasutamine;
8) käsitööalad, kus kasutatakse tina ja pliid sisaldavaid materjale;
9) pliijoodise valmistamine ja sagedane kasutamine kinnises ruumis;
10) pliid sisaldava laskemoona valmistamine ja kasutamine kinnises ruumis;
11) pliist või pliid sisaldavatest materjalidest toodete valmistamine;
12) pliid sisaldavate keraamiliste toodete valmistamine;
13) kristallklaasi tootmine;
14) pliid sisaldavate plastmasside tootmine;
15) trükitööd, kus kasutatakse pliid sisaldavaid trükivahendeid;
16) pliid sisaldavate materjalide lammutamine ja põletamine;
17) autokooste- ja remonditöö;
18) pliitatud terase tootmine;
19) terase karastamine pliiga;
20) pindade katmine pliiga;
21) pliid sisaldavate metallijäätmete taaskasutamine;
22) plii ning selle ioonsete ühendite kasutamise muud juhud.
(2) Nõudeid ei kohaldata meretranspordile ja õhutranspordile, pliimaagi kaevandamisele, kaevandamise käigus plii rikastamisele ning plii alküülühendite kasutamisele.
§2. Töökeskkonna õhu pliisisalduse määramine
(1) Töökeskkonna õhu pliisisaldust tuleb määrata vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Pliisisaldust võib määrata üks kord aastas, kui kahel viimasel mõõtmisel:
1) õhu pliisisaldus ei ületanud 100 µg/m 3;
2) töökeskkonna olud ei ole muutunud;
3) ühegi töötaja vere pliisisaldus ei ületa 60 µg Pb / 100 ml.
(2) Töökeskkonna õhu pliisisaldust mõõdab tööandja tellimusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud või erialase pädevuse kinnitust omav labor aatomabsorbtsioon-spektromeetril või mõne teise ekvivalentset tulemust andva meetodiga. Õhuproovid kogutakse hingamistsoonist filtrile, mis kogub vähemalt 95% osakesi aerodünaamilise diameetriga 0,3 µm, kasutades pumpa, mille tootlikkus on vähemalt 1 l/min.
§3. Tervisekontroll
(1) Töötervishoiuarst kontrollib pliiga kokkupuutuva töötaja tervist:
1) enne sellise töö alustamist, kus töötaja puutub kokku plii ja selle ioonsete ühenditega;
2) töötamise ajal üks kord aastas;
3) teistel selles määruses sätestatud juhtudel.
(2) Tervisekontrolli ajal peavad töötervishoiuarstil olema andmed töökeskkonna õhu pliisisalduse kohta.
(3) Töötaja tervisekontrolli osad on:
1) töö- ja terviseanamnees;
2) terviseuuring, mille käigus tuleb pöörata erilist tähelepanu pliist kahjustuda võivale vereloomele, mao- ja seedetraktile, neerudele, perifeersele ja kesknärvisüsteemile;
3) vereanalüüs koos hematokriti määramisega;
4) uriinianalüüs;
5) töötaja tööohutusalane nõustamine.
(4) Vastunäidustused tööks pliiga on:
1) talasseemia;
2) G-6-PD-puudulikkus;
3) aneemia;
4) neerupuudulikkus;
5) vereloomepuudulikkus.
§4. Bioloogiline seire
(1) Bioloogilist seiret tuleb korraldada vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Bioloogilist seiret võib korraldada üks kord aastas, kui:
1) eelmisel kahel mõõtmisel oli õhu pliisisaldus 75–100 µg/m 3;
2) ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml.
(2) Bioloogilise seire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus.
(3) Vajaduse korral määratakse:
1) deltaaminolevuliinhappesisaldus uriinis (edaspidi ALAU) Davise meetodi või muu ekvivalentse meetodiga;
2) tsinkprotoporfüriinisisaldus veres (edaspidi ZPP) hematofluoromeetria või muu vastava ekvivalentse meetodiga;
3) deltaaminolevuliinhappe dehüdrataasi aktiivsus veres (edaspidi ALAD) Euroopa standardmeetodi või muu ekvivalentse meetodiga.
(4) Kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, kui ALAU on alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU), rakendatakse järgmisi abinõusid:
1) tööandja peab koostöös töötervishoiuarstiga kõrvaldama nimetatud näitajate ületamise põhjused;
2) kolme kuu möödudes tuleb määrata töötaja vere pliisisaldus;
3) töötervishoiuarst võib suunata töötajad tööle, kus töökeskkonna õhus on väiksem pliisisaldus;
4) kõik töötajad, kes töötavad sama laadi oludes, peavad läbima tervisekontrolli.
(5) Töötajate tervisekontrolli ja bioloogilise seire andmed on konfidentsiaalsed ja neid säilitatakse töötervishoiuteenistuses 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet pliiga.
§5. Pliisisalduse suurenemine töökeskkonna õhus
(1) Kui pliisisaldus töökeskkonna õhus suureneb üle 75 µg/m 3, peab tööandja:
1) informeerima sellest viivitamata töötajaid;
2) selgitama pliisisalduse suurenemise põhjused;
3) korraldama töötajate bioloogilise seire ja tervisekontrolli;
4) rakendama õhu pliisisalduse vähendamise abinõusid;
5) mõõtma õhu pliisisaldust rakendatud abinõude tõhususe kontrollimiseks.
(2) Kui lõikes 1 nimetatud meetmeid ei ole võimalik rakendada ühe kuu jooksul, siis ei tohi töid saastatud alal jätkata enne, kui töötajate tervise kaitseks on kasutusele võetud töötervishoiuarsti seisukohalt piisavad meetmed.
(3) Kui tööprotsessiga kaasneb pliisisalduse ajutine suurenemine töökeskkonna õhus ja tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik pliisisaldust vähendada, peab tööandja andma töötajatele ajutiseks kasutamiseks asjakohased isikukaitsevahendid ja nägema ette nende kasutamise korra.
(4) Õnnetusjuhtumi korral, millega kaasneb töökeskkonna õhu pliisisalduse oluline suurenemine, tuleb:
1) töötajad saastunud alalt viivitamata evakueerida;
2) saastunud alale lubada ainult taastamistöid ja teisi hädavajalikke töid tegevad töötajad, kes on varustatud asjakohaste isikukaitsevahenditega.
§6. Töötajate teavitamine
(1) Tööandja peab töötajaid teavitama:
1) plii kahjulikust toimest tervisele, kaasa arvatud lootele ja rinnapiimale;
2) töökeskkonna õhu pliisisalduse piirnormist, mis on kehtestatud «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512) paragrahvi 11 lõike 1 alusel sotsiaalministri määrusega;
3) bioloogilise ja töökeskkonnaseire vajadusest;
4) hügieeninõuetest ning vajadusest hoiduda töökohas söömisest, joomisest ja suitsetamisest;
5) töökeskkonnas rakendatavatest ohutusabinõudest ning isikukaitsevahendite ja tööriietuse kandmise vajalikkusest.
(2) Kui töökeskkonna õhus on pliisisaldus 40-tunnise töönädala korral üle 75 µg/m3 või kui pliisisaldus töötaja veres ületab 50 µg Pb / 100 ml, peab tööandja tutvustama töötajatele ja nende esindajatele töökeskkonna õhus määratud pliisisaldust ja bioloogilise seire statistilisi näitajaid.
§7. Töökohas rakendatavad hügieeninõuded
Kui kahel eelmisel mõõtmisel oli töökeskkonna õhu pliisisaldus 75–100 µg/m3 või kui kas või ühe töötaja vere pliisisaldus ületab 50 µg Pb / 100 ml, peab tööandja rakendama järgmisi abinõusid:
1) keelama töökohas söömise, joomise ja suitsetamise;
2) võimaldama töötajatel kasutada puhkeruumi;
3) varustama töötajad joogiveega;
4) varustama töötajad asjakohaste isikukaitsevahenditega;
5) võimaldama tööriiete ning isikliku riietuse hoidmist eraldi kappides;
6) võimaldama töötajatel kasutada pärast töö lõppu duðði, kui töökohas eraldub tolmu või on muul viisil võimalik naha saastumine.
§8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juulil 2000. a.
1 EÜT L 247, 23.8.1982, lk 283.
Peaminister Mart LAAR
Sotsiaalminister Eiki NESTOR
Riigikantselei peadirektor
riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA
