Kogumispensionide seadus¹

Vastu võetud 14.04.2004
RT I 2004, 37, 252
jõustumine 01.05.2004

 

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1.   Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

  Käesolev seadus sätestab kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemise tingimused ja korra eesmärgiga pakkuda isikule pensionieas täiendavat sissetulekut lisaks riiklikule pensionikindlustusele.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

§ 2.   Kogumispension

  (1) Kogumispensioni liigid on:
  1) kohustuslik kogumispension;
  2) täiendav kogumispension.

  (2) Kohustuslik kogumispension on seaduse kohaselt tagatud perioodiline hüvitis, mille saamiseks omandatakse käesoleva seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse kohaselt kohustusliku pensionifondi osakuid ning mille väljamaksmine toimub pensionifondist või kindlustusandja poolt.

  (3) Täiendav kogumispension on hüvitis, mille saamiseks omandatakse vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmitakse täiendava kogumispensioni kindlustusleping vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele ning mille suhtes kohaldatakse tulumaksuseaduses sätestatud soodustusi.

§ 3.   Pensionifond

  (1) Pensionifond on lepinguline investeerimisfond, mille põhieesmärk on kogumispensioni võimaldamine pensionifondi osakuomanikule käesolevas seaduses ja investeerimisfondide seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Pensionifondi liigid on:
  1) kohustuslik pensionifond;
  2) vabatahtlik pensionifond, sealhulgas tööandja pensionifond.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (3) Kohustuslikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses kohustusliku kogumispensioni saamisega.

  (4) Vabatahtlikku pensionifondi tehakse sissemakseid ja sellest tehakse väljamakseid seoses täiendava kogumispensioni saamisega.

  (5) Tööandja pensionifond on vabatahtlik pensionifond, kuhu võib oma töötajate, avaliku teenistuse seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud isikute ja ametnike (edaspidi teenistujate) ning tulumaksuseaduse § 9 tähenduses oma juhtimis- ja kontrollorgani liikmete eest sissemakseid teha üksnes selle pensionifondi tingimustes nimetatud tööandja.
[RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]

§ 4.   Pensionifondi nimetus
[Kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 5.   Investeerimisfondide seaduse ja haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  (1) Pensionifondile, pensionifondi valitsevale fondivalitsejale või tema filiaalile (edaspidi mõlemad pensionifondivalitseja), pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule, pensionifondi depositooriumile ning kogumispensioni sisse- ja väljamaksete tegemisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Pensionifondi osakust tulenevad õigused ja kohustused ning tehingud pensionifondi osakuga sätestatakse investeerimisfondide seaduses käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Pensionifondi osakutele sissenõude pööramisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse § 64 lõigetes 11–13 sätestatut.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest, investeerimisfondide seadusest ja finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.

2. peatükk KOHUSTUSLIK KOGUMISPENSION

1. jaguKohustusliku kogumispensioni makse

§ 6.   Kohustatud isik

  Kohustatud isik on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes enda eest maksab sotsiaalmaksu ning kes on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset (edaspidi makse) käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud tasudelt.

§ 7.   Makse objekt

  (1) Makset tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1–6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt.
[RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Makset ei tasuta sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 7 ning §-s 3 nimetatud summadelt, samuti sotsiaalmaksuseaduse §-s 6 nimetatud isikutele makstavatelt summadelt ning töötuskindlustuse seaduses sätestatud töötuskindlustushüvitiselt.

  (2¹) Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt ettevõtluskontole laekunud summadelt tasutakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemikul makset vastavalt nimetatud seadusele, kohaldamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning käesoleva seaduse §-des 8, 9 ja 11 sätestatut.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Makse tasumisel laevapere liikmele tulumaksuseaduse § 13 lõigetes 5 ja 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval töötamise eest makstud töötasult ja muudelt tasudelt kohaldatakse sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 4 punkti 8 ja § 6² lõikeid 2‒4.
[RT I, 28.02.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]

§ 8.   Makse tasumise periood

  (1) Makse tasumise periood on kalendrikuu.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on makse tasumise periood kalendriaasta.

§ 9.   Makse määr

  Makse määr on 2% käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

§ 10.   Täiendav sissemakse

  (1) Kohustatud isikule, kes on kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem sotsiaalhoolekande seaduse § 45⁵ lõike 2 tähenduses (edaspidi käesolevas paragrahvis vanem), eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi (edaspidi käesolevas peatükis pensionifond) sissemaksete tegemiseks täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust (edaspidi täiendav sissemakse) iga kuni kolmeaastase lapse kohta. Täiendavat sissemakset pensionifondi tehakse korraga ühe vanema eest.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu arvutab Sotsiaalkindlustusamet vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 38.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2¹) Sotsiaalkindlustusamet kontrollib sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud andmete alusel käesolevas paragrahvis sätestatud isikute vastavust täiendavate sissemaksete saamise tingimustele ja teavitab isikuid täiendavate sissemaksete saamise õiguse tekkimisest. Sotsiaalkindlustusamet saadab isikutele sellekohase teavituse isikute e-posti aadressidele või sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (2²) Käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud tingimustele vastavust kontrollitakse järgmiste andmete alusel:
  1) isiku üldandmed – isikukood, perekonna- ja eesnimi, elukoha ja kontaktandmed, andmed perekonnaseisu, surma, surnuks tunnistamise, teadmata kadumise või tagaotsimise või eestkoste seadmise kohta, andmed isikuhooldusõiguse äravõtmise kohta, andmed elamisloa või -õiguse ja kodakondsuse kohta;
  2) andmed residentsuse kohta tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses;
  3) isiku sotsiaalmaksualased andmed;
  4) andmed isiku hooldajaks vormistamise kohta;
  5) andmed enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isiku kohustusliku kogumispensioniga liitumise kohta;
  6) andmed isikule riikliku pensioni määramise ja maksmise kohta.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Täiendavate sissemaksete tegemise taotlemiseks ja lõpetamiseks esitab vanem Sotsiaalkindlustusametile avalduse.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele kantakse taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha ja kontaktandmed ning selgelt väljendatud tahteavaldus, millise lapse suhtes täiendavaid sissemakseid soovitakse teha, samuti kinnitus käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastavuse kohta. Avaldusele kantakse veel taotleja lapse ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoha andmed. Kui vanemad soovivad käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel kasutada täiendavate sissemaksete õigust kordamööda, siis kantakse taotlusele selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (6) [Kehtetu - RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (7) Täiendavate sissemaksete õigus tekib alates lapse sünnist. Lapse sünnikuul ja kolmeaastaseks saamise kuul arvutatakse täiendava sissemakse suurus proportsionaalselt nende päevade arvuga, mille eest on vanemal õigus täiendavale sissemaksele.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (8) Täiendava sissemakse tasumise periood on üks kalendrikuu ning täiendav sissemakse tehakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest. Täiendavaid sissemakseid tehakse tagantjärele käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse esitamisele eelnenud kalendrikuude eest, kuid kõige rohkem avalduse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (9) Kui vanemad ei jõua täiendavate sissemaksete saamise õiguse kasutamises kokkuleppele ning vaidlus lahendatakse kohtus, tehakse täiendavaid sissemakseid ka nende kalendrikuude eest, mille ulatuses oli käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vanemal täiendavate sissemaksete õigus, kuid tagasiulatuvalt kõige rohkem kohtusse pöördumisele eelnenud kuue kalendrikuu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldus tuleb Sotsiaalkindlustusametile esitada kuue kuu jooksul asjakohase kohtuotsuse jõustumisest arvates.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Kui vanemad soovivad täiendavate sissemaksete õigust kasutada kordamööda, esitab täiendavate sissemaksete uus taotleja Sotsiaalkindlustusametile käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (11) Kui ühel vanematest on õigus riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 1¹ punkti 2 alusel pensionilisale ning ta soovib kasutada õigust pensionilisale riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 6 teise lause kohaselt, esitab ta Sotsiaalkindlustusametile täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avalduse, millel on selle vanema nõusolek, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid. Avalduse täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamiseks võib esitada ka vanem, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (12) Täiendava sissemakse eest omandab vanem käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (13) Käesolevas paragrahvis sätestatut ning käesoleva seaduse §-des 17, 19 ja 21 kohustatud isiku suhtes sätestatut kohaldatakse ka kuni kolmeaastast Eestis elavat last kasvatava tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist vanema suhtes, kes ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (14) Sotsiaalkindlustusamet saadab täiendavate sissemaksete tegemise alustamise kohta teavituse selle vanema e-posti aadressile või edastab teate sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 27 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil, kes ei esitanud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel avaldust täiendavate sissemaksete tegemiseks. Kui täiendavate sissemaksete tegemise lõpetamise avaldus esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel, siis saadetakse teavitus samal viisil vanemale, kelle eest tehti seni täiendavaid sissemakseid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (15) Sotsiaalkindlustusamet kohaldab käesolevas paragrahvis ettenähtud sotsiaalkaitsele sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

§ 10¹.   Sissemaksed kohustuslikku pensionifondi pärast töötamist Euroopa ühenduste institutsioonis

  (1) Kohustatud isikul, kes vastab nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.03.1968, lk 1–7) (edaspidi nõukogu määrus) sätestatud tingimustele, on õigus kanda Euroopa ühenduste institutsioonis töötatud perioodi jooksul kogutud pensionivahendite summast 6/22 kohustuslikku pensionifondi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2¹ alusel kehtestatud korrale.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]

§ 11.   Makse tasumise kord

  (1) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud:
  1) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1, 3, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud määras;
[RT I 2006, 26, 193 - jõust. 01.01.2007]
  2) kontrollima isikukoodi järgi, kas sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 nimetatud tasu saaja on kohustatud isik, ja pidama kohustatud isiku sellelt tasult kinni makse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana (edaspidi füüsilisest isikust ettevõtja) või on Maksu- ja Tolliametis registreeritud notar või kohtutäitur ning tasu on saaja ettevõtlustulu;
[RT I, 23.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise taotlemise avalduse esitanud isikul on täiendavate sissemaksete õigus, ning arvutama täiendava sissemakse suuruse käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud korras;
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  4) kandma kinnipeetud makse väljamakse tegemise kalendrikuule järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks ja käesoleva lõike punkti 3 alusel arvestatud täiendava sissemakse selle arvestamisele järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni;
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
  5) andma isikule, kellele maksti käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud summasid või kelle eest tehti käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud täiendavaid sissemakseid, tema nõudmisel tõendi kinnipeetud makse või täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks või tema töölt lahkumise korral koos lõpparvega.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (1¹) Sotsiaalmaksu maksja pankroti väljakuulutamise korral esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud deklaratsioon eraldi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva maksustamisperioodi osa kohta.
[RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]

  (1²) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud deklaratsiooni vormi;
  2) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud tõendi vormi.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Kui füüsilisest isikust ettevõtja on käesoleva seaduse kohaselt kohustatud tasuma makset, on Maksu- ja Tolliamet kohustatud arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel makse summa sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras ning väljastama füüsilisest isikust ettevõtjale maksuteate tasumisele kuuluva makse summa kohta hiljemalt sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. septembriks. Maksuteadet ei väljastata elektrooniliselt esitatud deklaratsiooni puhul. Maksuhaldur avaldab maksuarvestuse Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonnas „e-maksuamet/e-toll” ning teavitab kohustuste tekkimise tähtpäevast ja võimalusest tutvuda maksuarvestusega keskkonnas „e-maksuamet/e-toll”.
[RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

  (3) Füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud tasuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasumisele kuuluva makse summa Maksu- ja Tolliameti pangakontole sotsiaalmaksuga maksustamise perioodile järgneva aasta 1. oktoobriks.

  (4) Nende asutuse töötajate makse arvestust, kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on riigisaladus, peetakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

  (5) [Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 12.   Laekunud vahendite ja andmete edastamine registripidajale

  (1) Maksu- ja Tolliamet kannab makse, täiendava makse ja käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 sätestatud sissemakse summad üle pensioniregistri pidaja (edaspidi registripidaja) pangakontole 15 tööpäeva jooksul laekumise päevast arvates.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (2) Samaaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summade ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet registripidajale nende isikute kohta, kelle summad registripidajale üle kanti, järgmised andmed:
  1) isiku nimi;
  2) isikukood;
  3) makse summa;
  4) täiendava sissemakse summa;
  4¹) käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 sätestatud sissemakse summa;
[RT I 2007, 62, 395 - jõust. 01.01.2008]
  5) makse kinnipidaja registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja puhul makse maksja isikukood.

  (3) Registripidajale andmete edastamise ja vahendite ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

  (4) Sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ sätestatud sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa summade ülekandmine ning andmete edastamine registripidajale toimub sotsiaalmaksuseaduse §-des 10 ja 11 sätestatud korras.

§ 13.   Maksu- ja Tolliameti pädevus makse haldamisel

  (1) Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajadusel tasumisele kuuluva maksesumma, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab kohustuste täitmisele sundimiseks seadusega lubatud sunnivahendeid.

  (2) Makse kinnipidaja kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kinnipidaja kohta sätestatut ja kohustatud isiku kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksumaksja kohta sätestatut. Nende isikute suhtes rakendatakse maksumaksjale ja maksu kinnipidajale seadusega sätestatud kohustuste rikkumise eest maksukorralduse seaduses ja muus karistusseaduses ettenähtud sanktsioone.

2. jaguValikuavalduse esitamine ja pensionikonto avamine

§ 14.   Pensionifondi valik

  (1) Pensionifondi osakute omandamiseks peab isik esitama pensionifondi valiku avalduse (edaspidi valikuavaldus).
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) Valikuavalduse esitamise õigus tekib isikul tema 18-aastaseks saamisega. Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka vähemalt 16-aastane isik.

  (2¹) Seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul võib valikuavalduse esitada ka noorem kui 16-aastane isik, kellel on käesoleva seaduse § 10 kohaselt täiendavate sissemaksete õigus.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab valikuavalduse tema seaduslik esindaja.

  (3¹) Piiratud teovõimega pärija eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule valikuavalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel ei ole vajalik perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 ega § 188 lõikes 1 sätestatud kohtu nõusolek.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (4) Valikuavalduse esitamisega kohustub isik tegema kohustusliku kogumispensioni makseid valikuavalduses märgitud pensionifondi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

  (5) Valikuavalduse esitamisel peab isikul olema võimalus tutvuda võrdselt kõigi registreeritud pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (5¹) Valikuavalduse esitamine või kohustusliku pensionifondi osaku omamine ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või muutmise või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused või muu kohustusliku pensionifondi välise kasu saamine sõltuda valikuavalduse esitamisest või kohustusliku pensionifondi osaku omamisest.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (6) Valikuavalduse esitamata jätmise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 19 lõiget 3.

§ 15.   Valikuavaldus

  (1) Valikuavalduses märgitakse:
  1) isiku nimi;
  2) isikukood;
  3) isiku kontaktandmed;
  4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  5) pensionifondi nimetus, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  8) [kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  9) [kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  10) avalduse esitamise kuupäev;
  11) isiku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse valikuavaldusel registripidaja ette antud vormil, seejuures peavad valikuavaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõikide kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused, mis on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning mille tingimused on Finantsinspektsioonis registreeritud.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 16.   Valikuavalduse esitamine

  (1) Valikuavalduse esitab isik enda valitud pensioniregistri kontohaldurile või kindlustusandjale või pensionifondivalitsejale, kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberite registri pidamise seaduse § 37¹ alusel kontohalduri staatust (edaspidi kontohaldur), kirjalikult või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (2) Kontohaldur tuvastab valikuavalduse esitamiseks õigustatud isiku või tema esindaja isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel ning edastab valikuavalduse andmed viivitamata registripidajale väärtpaberite registri pidamise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning nende alusel registripidaja poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (2¹) Käesoleva seaduse § 14 lõikes 2¹ sätestatud juhul esitab isik kontohaldurile koos valikuavaldusega selle lapse sünnitõendi, kelle suhtes tal on käesoleva seaduse § 10 kohaselt täiendavate sissemaksete õigus.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (3) Vähemalt 18-aastane isik võib esitada valikuavalduse isiklikult otse registripidajale, kui:
  1) valikuavalduse esitajale on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning valikuavaldus esitatakse digitaalallkirjaga registripidaja veebilehe kaudu, kasutades selleks määratud tarkvararakendust;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
  2) valikuavalduse esitaja isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt vastavate organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning valikuavaldus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (4) Valikuavaldus esitatakse isiklikult või esindaja kaudu.

  (5) Isiku seaduslik esindaja või tema poolt kirjalikult volitatud esindaja võib esitada valikuavalduse vähemalt 16-aastase isiku nimel.

  (6) Kui valikuavaldus esitatakse esindaja kaudu, tuvastab esindaja esindatava isikusamasuse isikut tõendava dokumendi alusel. Esindaja tõendab kontohaldurile oma esindusõigust ning lisab valikuavaldusele esindatava isikut tõendava dokumendi koopia.

  (7) Teise isiku nimel esindusõiguseta esitatud avaldus on kehtiv, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik valikuavalduse esitas, seda ei vaidlusta 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama valikuavalduse esitamisest.

  (7¹) Kontohaldur kohaldab valikuavalduse esitamise eest võetavat tasu ühetaoliselt ja samas suuruses, sõltumata sellest, millise kohustusliku pensionifondi suhtes on valikuavaldus esitatud.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (8) Registripidajale või kontohaldurile esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta.

  (9) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 17.   Pensionikonto

  (1) Registripidaja avab valikuavalduse alusel kohustatud isikule temale kuuluvate pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto.

  (2) Pensionikontot ei avata, kui valikuavaldus ei vasta õigusaktides kehtestatud nõuetele, valikuavaldusel märgitud isikukood on vigane või valikuavalduse on esitanud isik, kellel ei ole valikuavalduse esitamiseks õigust.

  (3) Pensionikonto avamata jätmisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata valikuavalduse esitanud isikut või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata valikuavalduse esitanud isikut. Pensionikonto avamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase valikuavalduse.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) pensionikonto avamata jätmise õiguslikku alust;
  2) pensionikonto avamata jätmise põhjendust;
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (5) Lisaks valikuavalduse esitanud kohustatud isikutele avab registripidaja pensionikonto ka teistele kohustatud isikutele. Pensionikonto avatakse Maksu- ja Tolliametilt käesoleva seaduse § 12 lõike 2 kohaselt saadud andmete alusel.

  (6) Pensionikonto avatakse viivitamata pärast valikuavalduse andmete laekumist või käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud andmete laekumist registripidajale, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul.

  (7) Pensionikontole kantavate andmete loetelu kehtestamine, samuti pensionikontol kannete tegemine, kannetest isiku teavitamine ning tasu võtmine pensionikonto pidamisega seotud teenuste eest toimub investeerimisfondide seaduses, väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides ning registripidaja hinnakirjas sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (8) Pensionikonto omaniku korraldused kande või muu käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemiseks peavad vastama registripidaja poolt kehtestatud nõuetele.

  (9) Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud juhul registripidajat valikuavalduses või käesoleva seaduse § 21 lõikes 1, § 25 lõikes 1 ja § 29 lõikes 1 sätestatud avalduses märgitud andmete muutumisest.

  (10) Registripidaja edastab Maksu- ja Tolliametile üks kord aastas hiljemalt iga aasta 1. detsembriks käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed ajavahemikul eelmise aasta 1. novembrist kuni andmete edastamise aasta 31. oktoobrini valikuavalduse esitanud pensionikonto omanike kohta.

3. jaguPensionifondi osakute omandamine

§ 18.   Sissemaksed pensionifondi

  Sissemakseid pensionifondi tehakse:
  1) käesoleva seaduse §-s 12 ning sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud vahendite laekumisel registripidajale;
  2) osakuomaniku poolt pensionifondi osakute vahetamisel käesoleva seaduse §-des 23–27 sätestatu kohaselt;
  3) pensionifondi osakute omandamisel pensionifondivalitseja poolt vastavalt investeerimisfondide seaduse §-des 68–71 sätestatule;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  4) osakute omandamisel teise pensionifondi likvideerimisel vastavalt käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatule;
  5) osakute omandamisel kahju hüvitamiseks käesoleva seaduse §-des 34 ja 35 ning tagatisfondi seaduse §-des 70–73 sätestatud korras.

§ 19.   Sissemaksete tingimused

  (1) Sissemakse tegemisel pensionifondi omandab isik sissemakse suurusele vastava arvu pensionifondivalitseja poolt väljalastavaid osakuid.

  (2) Samaaegselt võib isik teha sissemakseid üksnes ühte pensionifondi.

  (3) Sissemakseid tehakse valikuavalduses märgitud või valikuavalduse puudumisel registripidaja poolt loosi teel määratud pensionifondi. Loosimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister registripidaja ettepanekul.

  (4) Kui on alustatud sissemaksete tegemist registripidaja määratud pensionifondi ja kohustatud isik esitab valikuavalduse, asendab registripidaja loosi teel valitud pensionifondi valikuavalduses märgitud pensionifondiga viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval registripidaja poolt valikuavalduse vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (5) Fondivalitseja laseb osakud välja nende puhasväärtuses. Fondivalitseja ei võta kohustatud isikult pensionifondi sissemakse tegemise, osaku väljalaskmise ja sellega seotud tegevuse eest muud tasu.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (6) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

§ 20.   Sissemaksete piiramise keeld

  Pensionifondi osakute väljalaskmisel ei või pensionifondi tingimustes ette näha korraga omandatavate osakute arvu ega nende eest tasumisele kuuluva summa piiranguid.

§ 21.   Sissemaksed uude pensionifondi

  (1) Kohustatud isik võib alustada sissemaksete tegemist uude pensionifondi, esitades selleks kontohaldurile või registripidajale uue valikuavalduse.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3¹) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (4) Registripidaja keeldub valikuavalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud valikuavaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või selle pensionifondi, millesse isik soovib hakata sissemakseid tegema, osakute väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud. Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud valikuavalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle valikuavalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud valikuavalduse esitamise kuupäevast.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (5) Valikuavalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata valikuavalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata valikuavalduse esitanud isikut. Sissemaksete tegemise alustamiseks uude pensionifondi peab isik esitama uue nõuetekohase valikuavalduse.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) valikuavalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  2) valikuavalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (7) Registripidaja asendab pensionifondi, kuhu kohustatud isik teeb sissemakseid, uues valikuavalduses märgitud pensionifondiga viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolmandal tööpäeval registripidaja poolt valikuavalduse vastuvõtmisest arvates.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (8) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (9) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 22.   Pensionifondi osakute väljalaske kord

  (1) Pensionifondi osakute väljalaskmist korraldab registripidaja vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumiga sõlmitud lepingule.

  (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgneval tööpäeval pärast käesoleva seaduse § 18 punktis 1 nimetatud vahendite laekumist ning nõutavate andmete saamist registripidaja:
  1) kannab iga isiku pensionikontole tema kohta laekunud summa suurusele ja ühe osaku puhasväärtusele vastava arvu isiku poolt valitud pensionifondi osakuid;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]
  2) kannab käesoleva lõike punkti 1 kohaselt pensionikontole kantud osakute puhasväärtusele vastava summa pensionifondi depositooriumi poolt näidatud pangakontole;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]
  3) edastab igale pensionifondi depositooriumile või pensionifondivalitsejale andmed pensionikontodele täiendavalt kantud vastava pensionifondi osakute arvu ja nende eest ülekantud summa kohta. Pensionifondivalitseja taotlusel esitatakse nimetatud andmed iga osakuomaniku kohta.

  (3) Pensionikontole kantavate pensionifondi osakute arvu määramisel võetakse aluseks osaku puhasväärtus käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud ülekande tegemise päeval.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Pensionifondi osakute väljalaske täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

4. jaguPensionifondi osakute vahetamine

§ 23.   Pensionifondi osakute vahetamise alused

  (1) Osakuomanikul on õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras vahetada ühe pensionifondi osakud üksnes teise pensionifondi osakute vastu.

  (2) Pensionifondi osakute vahetamine ei ole lubatud, kui ühe või mõlema vahetamisega seotud pensionifondi osakute tagasivõtmine või väljalaskmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) Pensionifondi osakute vahetamisel osakuomanikule pensionifondidest väljamakseid ei tehta.

  (4) Pensionifondi osakute vahetamine toimub käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses ja vahetamisega seotud pensionifondide tingimustes ettenähtud korras.

§ 24.   Pensionifondi osakute vahetamise tingimused

  (1) [Kehtetu - RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (2) Osakuomanik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Osakuomanikul on õigus vahetada pensionifondi osakuid kolm korda aastas. Pensionifondi osakuid vahetatakse 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (4) Pensionifondi osakute vahetamisel jääb pensionifond, kuhu isiku kohustusliku kogumispensioni maksed laekuvad või peaksid laekuma, endiseks.

§ 25.   Pensionifondi osakute vahetamise avaldus

  (1) Pensionifondi osakute vahetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale pensionifondi osakute vahetamise avalduse (edaspidi käesolevas paragrahvis avaldus). Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 2–3 ning § 16 lõigetes 1–8 sätestatut.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (1¹) Piiratud teovõimega isiku eest avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi ja isikukood;
  2) osakuomaniku kontaktandmed;
  3) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  4) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
  5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetamisel omandada;
  5¹) nende osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]
  6) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  7) isiku kinnitus tema valitud pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  8) avalduse esitamise kuupäev;
  9) osakuomaniku allkiri, välja arvatud juhul, kui avaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.

  (2¹) Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ ja § 16 lõikes 7¹ sätestatut.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud. Registripidaja keeldub kontohalduri kaudu edastatud avalduse vastuvõtmisest ka juhul, kui selle avalduse esitamise kuupäev on varasem registripidaja poolt juba vastuvõetud avalduse esitamise kuupäevast.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (4) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur teavitab veateatest viivitamata avalduse esitanud isikut. Pensionifondi osakute vahetamiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise õiguslikku alust;
  2) pensionifondi osakute vahetamisest keeldumise põhjendust;
  3) veateate edastamise kuupäeva.

  (6) Nõuetele vastav avaldus peab olema esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt:
  1) 30. novembril pensionifondi osakute vahetamiseks 1. jaanuarile järgneval esimesel tööpäeval;
  2) 31. märtsil pensionifondi osakute vahetamiseks 1. maile järgneval esimesel tööpäeval;
  3) 31. juulil pensionifondi osakute vahetamiseks 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (7) Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud avalduse esitamise tähtpäevani võib isik oma avaldust muuta, esitades selleks uue, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil, seejuures peavad avaldusel tähestikulises järjekorras ja võrdsetel alustel olema välja toodud kõikide kohustuslike pensionifondide ametlikud nimetused, mis on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning mille tingimused on Finantsinspektsioonis registreeritud.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 26.   Pensionifondi osakute vahetamise kord

  (1) Pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine.

  (2) Vahetamise tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (3) Pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja koos pensionifondi depositooriumiga.

  (4) Kui pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada, osakute tagasivõtmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, korraldab registripidaja vahetamise esimesel võimalusel pärast takistavate asjaolude äralangemist.

  (5) Kui käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakute vahetamise päeval pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud, keeldub registripidaja pensionifondi osakute vahetamisest ja teavitab sellest viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit. Kontohaldur teavitab osakute vahetamisest keeldumisest viivitamata avalduse esitanud isikut.

  (6) Pensionifondi osakute vahetamise täpsemad tingimused ja kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

§ 27.   Pensionifondi osakute vahetamisel võetav tagasivõtmistasu

  (1) Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondi osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Tagasivõtmistasu määramisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-s 65 sätestatut.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

5. jaguPensionifondi osakute pärimine ja päritud osakute kasutamine
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 28.   Osakute pärimine

  (1) Osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale.

  (2) Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

  (3) Registripidaja tunnistab pärandvara hulka kuuluvad osakud omal algatusel kehtetuks, kui pärast kümne aasta möödumist pärandi avanemisest ei ole osakuid tagasi võetud ega pärija pensionikontole kantud.
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse kehtetuks tunnistatud osakutest tulenevad õigused ja kohustused lõppenuks ning osakutele vastav raha jääb pensionifondi.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 29.   Osakute ülekandmine pärija pensionikontole

  (1) Pärija võib kanda pärandvara hulka kuuluvad osakud oma pensionikontole, kui ta:
  1) on kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses;
  2) ei ole enam kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses, kuid talle on avatud pensionikonto;
  3) ei ole veel kohustatud isik käesoleva seaduse tähenduses, kuid on tulumaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud residendist füüsiline isik.

  (2) Osakute ülekandmiseks avalduse esitamisega loetakse pärija nõustunuks selle pensionifondi tingimustega, mille osakute oma kontole kandmiseks ta avalduse esitas.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 30.   Osakute tagasivõtmine

  (1) Pärija võib võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega ei kohaldata pärija suhtes, kellel puudub võimalus osakute ülekandmiseks oma pensionikontole käesoleva seaduse § 29 lõike 1 kohaselt, samuti pärija suhtes, kes pärimistunnistuse tõestamise ajal vastab käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 3 sätestatud tingimustele.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 31.   Osakute ülekandmise ja tagasivõtmise kord
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (1) Osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse, milles peavad olema märgitud järgmised andmed:
  1) pärandaja nimi ja isikukood;
  2) füüsilisest isikust pärija nimi ja isikukood (isikukoodi puudumise korral sünniaeg) ning välisriigi koodi puhul riigi nimi;
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  2¹) juriidilisest isikust pärija ärinimi ja registrikood, välisriigi koodi puhul riigi nimi;
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  3) pärija kontaktandmed;
  4) füüsilisest isikust pärija eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  5) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid füüsilisest isikust pärija soovib kanda oma pensionikontole, ja nende osakute arv;
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]
  6) iga pensionifondi nimetus, mille osakuid pärija soovib tagasi võtta, ja nende osakute arv;
  7) pärija pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
  8) pärimistunnistuse andmed;
  9) pärandvara jagamise kokkuleppe andmed selle olemasolu korral;
  10) avalduse esitamise kuupäev.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (1¹) Kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (2) Kontohaldur edastab avalduse registripidaja kehtestatud tingimustel ja korras viivitamata registripidajale.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (3) Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmise või kandmise pärija pensionikontole korraldab registripidaja kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud dokumentide saamisest arvates vastavalt õigusaktidele, pensionifondi tingimustele ning registripidaja poolt pensionifondivalitseja või depositooriumiga sõlmitud lepingule. Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel teeb osaku pärijale väljamakse registripidaja.
[RT I 2006, 56, 417 - jõust. 01.01.2007]

  (4) Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse täitmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Avalduse täitmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja kontohaldurit. Kontohaldur teavitab sellest viivitamata avalduse esitanud isikut. Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või oma pensionikontole kandmiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse menetlemise täpse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korra osana.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse registripidaja ette antud avalduse vormil.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

6. jaguPensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamine

§ 32.   Kahju hüvitamise alused

  (1) Kui Finantsinspektsioon on tuvastanud investeerimisfondide seaduses, pensionifondi tingimustes või prospektis sätestatud investeerimispiirangu rikkumise ja on alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikule, on pensionifondivalitseja või pensionifondivalitsejana tegutsenud isik (edaspidi käesolevas jaos mõlemad pensionifondivalitseja) kohustatud pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitama.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Kahju suuruse määramisel võtab pensionifondivalitseja arvesse kogu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, võrreldes olukorraga, kui rikkumist ei oleks toimunud ning rikkumisega seotud pensionifondi vara oleks investeeritud sarnaselt pensionifondi muu varaga.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2¹) Pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamiseks lastakse osakuomanikule pensionifondivalitseja arvel välja uued osakud. Uute osakute väljalaskmiseks võib pensionifondivalitseja võtta tagasi talle kuuluvad pensionifondi osakud (edaspidi omaosakud).
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) Käesolevas jaos sätestatud korras ei hüvitata kahju, mis tekitati tagatisfondi seaduse §-s 62 sätestatud osakuomanikele.

  (4) Käesolevas jaos sätestatu ei piira kahju hüvitamise nõudmist muul seaduses sätestatud alusel.

§ 33.   Ettekirjutus kahju hüvitamiseks

  (1) Finantsinspektsioon võib teha pensionifondivalitsejale pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise ettekirjutuse. Ettekirjutuse koopia edastab Finantsinspektsioon viivitamata registripidajale, pensionifondi depositooriumile ja Tagatisfondile.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutus peab muu hulgas sisaldama:
  1) rikkumise kirjeldust;
  2) tähtaega, mille jooksul pensionifondivalitseja on kohustatud kindlaks määrama igale osakuomanikule tekitatud kahju suuruse;
  3) tähtaega, mille jooksul tuleb osakuomanikele pensionifondivalitseja tekitatud kahju hüvitada;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  4) muud asjaolud, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks.

§ 34.   Osakuomanikule uute osakute väljalaskmise esildis
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud osakud laseb välja ning omaosakud võtab vajaduse korral tagasi registripidaja pensionifondivalitseja vastava esildise alusel. Esildises märgitakse:
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  1) pensionifondivalitseja nimi;
  2) viide esildise aluseks olevale käesoleva seaduse § 33 lõikes 1 sätestatud ettekirjutusele, kui Finantsinspektsioon on sellise ettekirjutuse teinud;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  3) igale osakuomanikule tekitatud kahju suurus;
  4) tekitatud kahju suuruse määramise metoodika;
  4¹) teave selle kohta, kas kahju kannatanud osakuomanikele uute osakute väljalaskmiseks võetakse tagasi fondivalitseja omaosakud;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  4²) osakuomanikele tekitatud kahju hüvitamise tähtaeg;
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  5) esildise esitamise kuupäev;
  6) muud õigusaktides sätestatud asjaolud;
  7) asjaolud, mida pensionifondivalitseja peab oluliseks.

  (2) Esildis tuleb esitada Finantsinspektsioonile vähemalt 30 päeva enne käesoleva seaduse § 33 lõike 2 punktis 3 ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4² nimetatud tähtaegu. Kui Finantsinspektsioon ei ole kümne kalendripäeva jooksul esildise saamisest alates esitanud vastuväiteid, edastab pensionifondivalitseja selle registripidajale täitmiseks. Esildises ilmnenud puudused kõrvaldab pensionifondivalitseja Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 35.   Osakuomanikele uute osakute väljalaskmise kord
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (1) Kahju kannatanud osakuomanikule tekitatud kahju ulatuses lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse. Kui osakuomanik on sõlminud pensionilepingu, leppinud kokku fondipensioni, taotlenud pensionifondist ühekordset väljamakset või kui ta on surnud, lastakse välja selle pensionifondi osakuid, kuhu laekus tema viimane kohustusliku kogumispensioni sissemakse.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) Omaosakute tagasivõtmise korral pensionifondivalitsejale pensionifondist väljamakseid ei tehta.

  (3) Omaosakute tagasivõtmise korral käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei kohaldata tagasivõtmistasu.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 01.01.2011]

  (4) Omaosakute tagasivõtmise ja osakuomanikele osakute väljalaskmise täpsem kord kehtestatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korraga.

§ 36.   Kahju hüvitamisest teavitamine

  Pensionifondivalitseja on kohustatud kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 nimetatud esildise Finantsinspektsioonile esitamise päevast arvates avaldama vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel või konsolideerimisgrupi, millesse ta kuulub, veebilehel teate, milles on vähemalt järgmised andmed:
  1) pensionifondi nimetus, mille osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse;
  2) osakuomanike teavitamise kord;
  3) osakuomanikele kahju hüvitamise tähtaeg.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

7. jaguPensionifondi osakud ja sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral

§ 37.   Pensionifondi osakute omandamine pensionifondi likvideerimise korral

  (1) Pensionifondi likvideerimisel omandab iga osakuomanik jaotamisele kuuluva raha eest tema osale vastava arvu tema poolt valitud või valiku tegemata jätmise korral registripidaja poolt käesoleva paragrahvi alusel kindlaks määratud või loositud uue pensionifondi osakuid.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Uue pensionifondi valib osakuomanik käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimustele vastava avaldusega kahe kuu jooksul pärast likvideerimisteate avaldamist vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, kui Finantsinspektsioon ei ole määranud pikemat tähtaega. Avalduse esitamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõigetes 5 ja 5¹ ning § 16 lõikes 7¹ sätestatut
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduses peab olema märgitud:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) osakuomaniku isikukood;
  3) osakuomaniku kontaktandmed;
  4) isiku eelistused temale teatiste edastamise viisi ja vastavate volituste kohta;
  5) likvideeritava pensionifondi nimetus;
  6) valitud uue pensionifondi nimetus;
  7) isiku kinnitus, et tal on olnud võimalik tutvuda kõikide registreeritud kohustuslike pensionifondide tingimuste, prospektide ja põhiteabega;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  8) kinnitus valitud uue pensionifondi tingimustega nõustumise kohta;
  9) avalduse esitamise kuupäev;
  10) osakuomaniku allkiri.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldus esitatakse kontohaldurile, kes edastab avalduse andmed viivitamata registripidajale.

  (5) Kui osakuomanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avaldust tähtaegselt esitanud, omandab osakuomanik selle pensionifondi osakuid, kuhu laekub või peaks laekuma osakuomaniku kohustusliku kogumispensioni makse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtpäeval.

  (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionifond puudub või kui selleks pensionifondiks on likvideeritav pensionifond, loosib registripidaja osakuomanikule uue pensionifondi pensionifondide hulgast, mille investeerimisstrateegia on investeerimisfondide seaduse § 363 kohaselt sarnane likvideeritava pensionifondi strateegiaga.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (7) Registripidaja loosib osakuomanikule uue pensionifondi viie tööpäeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud avalduse esitamise tähtaja möödumisest.

§ 38.   Osakute kustutamine ja uue pensionifondi osakute väljalase

  (1) Pensionifondi depositoorium kannab viivitamata pärast investeerimisfondide seaduse §-des 175 ja 176 sätestatud kõigi toimingute teostamist osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle registripidaja kontole. Kui pensionifondi likvideerijaks on pensionifondivalitseja või Finantsinspektsiooni poolt määratud likvideerijad, kannab pensionifondi depositoorium osakuomanike vahel jaotamisele kuuluva raha üle likvideerija korraldusel.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Esimesel võimalusel, kuid hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa laekumist registripidaja kontole, teostab registripidaja samaaegselt uue pensionifondi osakute väljalaske ja likvideeritava pensionifondi osakute kustutamise. Pensionifondivalitsejale kuuluvate osakute kustutamisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-s 72 sätestatut.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud osakute kandmist pensionikontodele eraldab registripidaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast pensionifondivalitsejale või pensionifondivalitsejana tegutsenud isikule kuuluvatele osakutele vastava summa, mis jääb kuni kohustusliku pensionifondi likvideerimise lõpuni registripidaja kontole.
[RT I, 13.12.2013, 1 - jõust. 01.01.2014]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summa ulatuses, millest on eraldatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud summa, kannab registripidaja pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris vastava arvu uue pensionifondi osakuid.

  (5) Samaaegselt osakute kandmisega pensionikontodele Eesti väärtpaberite keskregistris kannab registripidaja pensionikontodele kantud osakute puhasväärtusele vastava summa uue pensionifondi pangakontole depositooriumis.

  (6) Osakute kustutamise korral ei kohaldata tagasivõtmistasu.

§ 39.   Sissemaksed pensionifondi likvideerimise korral

  (1) Likvideeritava pensionifondi osakute väljalaske peatamisel investeerimisfondide seaduse § 173 alusel laekuvad käesoleva seaduse § 18 punktis 1 sätestatud vahendid registripidaja pangakontole.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (2) Alates käesoleva seaduse § 37 lõikes 7 sätestatud uue pensionifondi loosimise päevale järgnevast päevast omandab osakuomanik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vahendite ja järgnevate sissemaksete eest käesoleva seaduse § 37 lõikes 2 sätestatud avalduses märgitud või käesoleva seaduse § 37 lõigetes 5–7 sätestatud alustel kindlaks määratud uue pensionifondi osakuid.

  (3) Osakuomanik saab alustada sissemaksete tegemist mõnda teise pensionifondi käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.

8. jaguKohustusliku kogumispensioni väljamaksed
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

1. jaotisÜldsätted
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 40.   Õigus kohustuslikule kogumispensionile

  (1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka (edaspidi vanaduspensioniiga) jõudmisest arvates.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2) Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 41.   Pensionileping

  (1) Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse. Käesoleva seaduse §-s 48¹ sätestatud tingimustel võib pensionilepingu sõlmida ka tähtajalisena.

  (2) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ette nähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kellel on registripidajaga kehtiv väärtpaberite registri pidamise seaduse § 37¹ lõikes 1 nimetatud leping.

  (3) Kui kindlustusvõtja ei ole määranud teisiti, võetakse pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud ja neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.

  (4) Kindlustusandja on kohustatud pensionilepingu sõlmima, kui osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile. Kindlustusandja ei ole kohustatud pensionilepingut sõlmima summas, mis on väiksem kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud määr.

  (5) Osakuomanikul on õigus sõlmida mitu pensionilepingut ja jaotada kõik talle kuuluvad pensionifondi osakud või vähemalt 700-kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale (edaspidi rahvapensioni määr) vastavad pensionifondi osakud sõlmitavate pensionilepingute vahel.

  (6) Kui viimase pensionilepingu sõlmimise või täiendava kindlustusmakse tasumise seisuga on osakuomanikul juba üks või mitu pensionilepingut, mille kindlustusmaksete summa vastab vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale, võib osakuomanik ülejäänud osakud jätta oma pensionikontole, leppida nende suhtes kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipensioni, sõlmida §-s 48¹ sätestatud tingimustel pensionilepingu tähtajalisena või esitada §-s 43 sätestatud juhul avalduse ühekordseks väljamakseks.

  (7) Kui osakuomanik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 6 sätestatud õigust, määrab ta pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.

  (8) Pensionilepingu sõlmimise ja selle alusel pensionimaksete tegemise tingimused ja täpne kord on reguleeritud käesoleva jao 2. jaotises.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 42.   Fondipension

  (1) Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.

  (2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.

  (3) Osakuomanikul on õigus kokku leppida fondipension, kui talle kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa (edaspidi osakute koguväärtus) on enne esimese pensionilepingu sõlmimist väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr. Osakute koguväärtuse määramisel ei võeta arvesse osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension ka juhul, kui ta kasutab käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 sätestatud õigust.

  (5) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

  (7) Fondipensioni kokkuleppimise ja selle alusel väljamaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 3. jaotises.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 43.   Ühekordne väljamakse pensionifondist

  (1) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse).

  (2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid:
  1) võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr;
  2) võetakse tagasi osakud, mis kuulusid osakuomanikule ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, ja tehakse vastavas summas väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus on suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr.

  (2¹) Pärast ühekordse väljamakse saamist omandatud osakute tagasivõtmiseks on osakuomanikul õigus käesolevas seaduses sätestatud tingimustel esitada avaldus ühekordse väljamakse saamiseks, leppida kokku fondipension või sõlmida pensionileping.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (2²) Kui osakuomaniku pensionikontol on makse tasumise kohustuse lõppemisele järgneva aasta 1. aprilli seisuga osakud, mille koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, korraldab registripidaja ühe kuu jooksul nende osakute tagasivõtmise ja teeb osakuomanikule vastavas summas ühekordse väljamakse.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osakute koguväärtus on lõikes 1 nimetatud summani vähenenud fondipensioni väljamaksete tulemusel.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 44.   Osakute tagasivõtmine kohustatud isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni

  (1) Kohustatud isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 10¹ lõikes 1 nimetatud nõukogu määruses sätestatud tingimustele, on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ja osakute koguväärtuse kandmisele Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 2¹ alusel kehtestatud korrale.

  (2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise ja ülekande tegemisega, kannab kohustatud isik.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

2. jaotisVäljamaksed pensionilepingu alusel
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 45.   Pensionilepingu ja selle sõlmimise üldtingimused

  (1) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.

  (2) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel kasutama ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. Muudatusi kasutatavates suremusnäitajates võib kohaldada üksnes pensionilepingute suhtes, mis sõlmitakse pärast suremusnäitajates muudatuste tegemist, samuti pensionilepingute kasumi suhtes, mille võrra suurendatakse pensionimakseid.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3¹) Pensionilepingu garanteeritud intressimäär ei või olla negatiivne.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.

  (5) Pensionilepingu pensionimaksete puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  1) pensionimakseid tehakse üksnes kindlustusvõtjale;
  2) pensionimaksed on võrdse suurusega ning need võivad erineda üksnes tulenevalt kindlustusandja poolt jaotatavast pensionilepingute kasumist;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  3) pensionimakseid tehakse pensionilepingu alusel perioodiliselt, vähemalt kord kolme kuu tagant kuni kindlustusvõtja surmani, kaasa arvatud perioodi eest, millal kindlustusvõtja suri;
  4) esimene pensionimakse tehakse pensionilepingu esimesel pensioniaastal;
  5) pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.

  (6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest.

  (7) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes sama garanteeritud aastaintressi määra ning samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja võetavaid tasusid.

  (8) Kindlustusandja on kohustatud vähemalt 50% iga majandusaasta pensionilepingute kasumist jaotama pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele, suurendades kasumi tekkimisele järgneval majandusaastal kõiki tulevasi pensionimakseid. Kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumi jaotamisel võetakse aluseks iga pensionilepingu osakaal pensionilepingute kasumi tekkimises.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (8¹) Kui pensionilepingu tulevased pensionimaksed suureneksid jaotatud kasumi arvel vähem kui 5% võrra, võib kindlustusandja jaotatud kasumi vastavalt kindlustusvõtjale või soodustatud isikule koos pensionilepingu järgse järgmise pensionimaksega välja maksta.
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]

  (9) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud ega kuulu abikaasade ühisvarasse.

  (10) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (11) Pensionilepinguid sõlmiv kindlustusandja on kohustatud pakkuma vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–10 kehtestatud tingimustele vastavat pensionilepingut. Nimetatud tingimustest kõrvale kalduv tingimus on tühine, välja arvatud juhul, kui selline tingimus lepiti kokku käesoleva seaduse § 46 alusel.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 46.   Pensionilepingu eritingimused

  (1) Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete edasilükkamise, mille korral hakatakse pensionimakseid tegema pensionilepingus määratud perioodi möödumisel pensionilepingu sõlmimisest.

  (2) Pensionilepingu võib sõlmida muutuvate pensionimaksetega pensionilepinguna, kus:
  1) investeerimisrisk on kindlustusvõtjal (edaspidi investeerimisriskiga pensionileping);
  2) on kokku lepitud pensionimaksete suurenemine või inflatsiooniga indekseerimine;
  3) on kokku lepitud, et kindlustusandjal on õigus pensionilepingus kehtestatud perioodi möödumisel muuta lepingu garanteeritud intressimäära, tingimusel et see ei ole negatiivne, või
  4) pensionimaksed sõltuvad investeerimistulemustest, kuid vähemalt nullprotsendilise garanteeritud intressimääraga arvutatud pensionimaksetele vastavas suuruses on pensionimaksed kindlustusvõtjale garanteeritud.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tingimustel sõlmida ühise pensionilepinguna.

  (4) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud tingimustel sõlmida garantiiperioodiga.

  (5) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 48¹ sätestatud tingimustel sõlmida tähtajalisena.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 46¹.   Investeerimisriskiga pensionileping

  (1) Investeerimisriskiga pensionileping on pensionileping, kus kindlustusvõtjale ei ole garanteeritud pensionimaksed vähemalt suuruses, mis vastab nullprotsendilise garanteeritud intressimääraga arvutatud pensionimaksetele, ning mille alusvaraga seotud investeerimisriski kannab vastavalt lepingule kindlustusvõtja.

  (2) Investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaraks võivad olla üksnes kohustusliku pensionifondi osakud.

  (3) Pensionifondi osakute omandamine, tagasivõtmine ja vahetamine toimuvad kindlustusandja, registripidaja ja pensionifondivalitseja vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt, arvestades osakute vahetamisel käesoleva seaduse § 25 lõikes 6 sätestatud osakute vahetamise tähtaegu.

  (4) Kui kindlustusandjaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv pensionifondivalitseja teeb investeerimisriskiga pensionilepingu alusvaralt arvestatud pensionifondi valitsemistasust tagasimakse, kasutab kindlustusandja seda pensionilepingu pensionimaksete suurendamiseks.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 47.   Ühine pensionileping

  (1) Kindlustusvõtjal on õigus sõlmida ühine pensionileping:
  1) koos tema valitud füüsilise isikuga (edaspidi kindlustatud isik), mille alusel kindlustusandja kohustub tegema pensionimakseid kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku surmani, kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse;
  2) koos tema valitud teise kindlustusvõtjaga, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema kindlustusvõtjatele pensionimakseid nende surmani, kindlustusvõtjad aga kohustuvad tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed.

  (2) Kindlustusvõtja surma korral lähevad tema pensionilepingust tulenevad õigused üle kindlustatud isikule.

  (3) Kindlustatud isik ei pea ühise pensionilepingu sõlmimise ajal ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema osakuomanik ega vanaduspensioniealine, kuid õigus pensionimaksetele tekib tal vanaduspensioniikka jõudmisel.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 48.   Garantiiperioodiga pensionileping

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses on garantiiperiood pensionilepingus määratud ajavahemik, mille jooksul tehakse pensionimakseid lepingus nimetatud soodustatud isikule juhul, kui kindlustusvõtja sureb või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul mõlemad kindlustusvõtjad või kindlustusvõtja ja kindlustatud isik surevad garantiiperioodi jooksul.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehakse soodustatud isikule pensionimakseid garantiiperioodi lõpuni või tehakse talle ühekordne väljamakse.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (3) Kindlustusvõtja võib määrata mitu soodustatud isikut. Soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 48¹.   Tähtajaline pensionileping

  (1) Osakuomanikul on õigus sõlmida pensionileping tähtajalisena (edaspidi käesolevas paragrahvis tähtajaline pensionileping), kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on enne esimese pensionilepingu sõlmimist väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr või kui tal on juba sõlmitud üks või mitu pensionilepingut, mille kindlustusmaksete summa vastab vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale.

  (2) Kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr, võetakse tähtajalise pensionilepingu sõlmimisel tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondi osakud ja neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

  (4) Tähtajaline pensionileping sõlmitakse vähemalt:
  1) käesoleva seaduse § 52³ lõikes 3 sätestatud kestusega, kui osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr;
  2) käesoleva seaduse § 52³ lõikes 4 sätestatud kestusega, kui kasutatakse § 41 lõikes 6 sätestatud õigust.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud pensionilepingu kestuse kohaselt kujuneks ühe pensioniaasta pensionimaksete summa väiksemaks kui kolmekordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus tähtajalise pensionilepingu sõlmimisel määrata, et tema ühe pensioniaasta pensionimaksete summa ei oleks nimetatud piirmäärast väiksem. Käesolevas lõikes sätestatud tingimuse rakendumisel lüheneb vastavalt lepingu tähtaeg.

  (6) Kui tähtajalise pensionilepingu alusel jääb kindlustusvõtjale õigus saada pensionimakseid kokku summas, mis ei ületa kümnekordset rahvapensioni määra, on tal õigus tähtajaline pensionileping üles öelda ja saada väljamakse selle lepingu tagastusväärtuse ulatuses.

  (7) Tähtajalist pensionilepingut ei või sõlmida käesoleva seaduse § 46 lõigetes 1–3 sätestatud eritingimustega.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 49.   Pensionilepingu sõlmimine

  (1) Pensionilepingu sõlmimiseks esitab osakuomanik avalduse tema valitud kindlustusandjale.

  (2) Kindlustusandja on kohustatud osakuomaniku antud teabe alusel välja selgitama vähemalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 sätestatud ulatuses tema nõudmised pensionilepingule ning tegema osakuomanikule neile nõudmistele suurimal võimalikul määral vastava pensionilepingu sõlmimiseks allkirjastatud kirjaliku pakkumuse.

  (3) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Osakuomanik tagastab kindlustusandja tehtud pakkumusega nõustumisel selle allkirjastatult kindlustusandjale.

  (5) Kindlustusandja esitab viivitamata pärast osakuomaniku poolt pakkumuse allkirjastamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatule vastava avalduse kindlustusmakse ülekandmiseks. Registripidaja poolt avalduse vastuvõtmisega loetakse pensionileping sõlmituks.

  (6) Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse vastuvõtmisest, kui:
  1) osakuomanik ei ole vanaduspensioniealine;
  2) osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud;
  3) registripidajale esitatud avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
  4) osakuomanikul juba on kehtiv pensionileping ja tal puuduvad osakud uue pensionilepingu sõlmimiseks.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  5) [kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud kindlustusandjat, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate, mis peab sisaldama:
  1) keeldumise õiguslikku alust;
  2) keeldumise põhjendust.

  (8) Kindlustusandja on kohustatud kindlustusvõtjat viivitamata teavitama pensionilepingu sõlmimise kuupäevast ja õigusest 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda.

  (9) Kindlustusvõtjal on õigus 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda, esitades selleks nimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taganemisavalduse. Kindlustusandja on kohustatud registripidajat viivitamata teavitama talle esitatud taganemisavaldusest, esitades käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4 ja 11 nimetatud andmed.

  (10) Kui kindlustusvõtja ei kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust, rahuldab registripidaja kindlustusandja esitatud avalduse ning korraldab osakute tagasivõtmise ja kannab vastavalt osakute koguväärtusele või pensionilepingu sõlmimisel määratud osakute arvule vastava summa kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest arvates.

  (11) Kindlustusandja väljastab viivitamata pärast kindlustusmakse laekumist kindlustusvõtjale käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi.

  (12) Pensionilepingust taganemise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 433 lõike 1 kolmandas lauses ega §-s 56 sätestatut.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 50.   Osakuomaniku teavitamine enne pensionilepingu sõlmimist

  (1) Kindlustusandja peab iga kord enne osakuomanikuga pensionilepingu sõlmimist:
  1) teatama osakuomanikule oma kontaktandmed, sealhulgas kontori aadressi, kus pensionileping sõlmitakse, kui seda ei tehta kindlustusandja asukohas;
  2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete tegemise tingimused ning soovi kasutada kindlustusandja pakutavaid käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud eritingimusi;
  3) esitama osakuomanikule võrdlusena pensionimaksete suuruse, mis vastab käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud tingimustele vastavale pensionilepingule, kui pakkumus sisaldab mõnda §-s 46 sätestatud eritingimust, ning selgitama, mille poolest pakutav pensionileping erineb võrdluseks esitatud pensionilepingust;
  4) tutvustama pakutava pensionilepingu tingimusi, sealhulgas pensionimaksete suurust, sagedust ja alguse aega, garanteeritud intressimäära, oodatava eluea eeldusi, kõigi pensionilepinguga seotud tasude suurust ning pensionilepingu ülesütlemise tingimusi;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid;
  6) teavitama osakuomanikku käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud kindlustusmakse ja pensionimaksete suuruse muutuse võimalikkusest pärast pensionilepingu sõlmimist;
  7) selgitama osakuomanikule pensionilepingu tagastusväärtuse kujunemise põhimõtteid;
  8) selgitama osakuomanikule pensionilepingute kasumi määramise ja jaotamise põhimõtteid;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  9) selgitama osakuomanikule pensionimaksete maksustamise üldisi põhimõtteid;
  10) selgitama osakuomanikule tema õigust kindlustusandja pakkumusega mitte nõustuda, samuti teavitama õigusest sõlmitud pensionilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates;
  11) esitama pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale;
  12) nõustama osakuomanikku muudes pensionilepinguga seotud küsimustes.

  (1¹) Kindlustusandja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule iga kord enne osakuomanikuga investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimist:
  1) tegema osakuomanikule kättesaadavaks lepingu alusvara valikusse kuuluvate pensionifondide tingimused, prospektid ja põhiteabe;
  2) andma osakuomanikule lepingu alusvara olemuse ja sellega seotud riskide kohta teavet, mis võimaldab tal teha igakülgselt kaalutud otsuse, seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisriskiga pensionilepingu sõlmimisest saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle lepingu sõlmimisega seotud riskidele;
  3) hindama kindlustustegevuse seaduse §-s 222 sätestatu kohaselt investeerimisriskiga pensionilepingu ja selle alusvara sobivust osakuomanikule.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Osakuomanikule antud nõuandeid ja soovitusi tuleb esitada põhjalikkusega, mis vastab pensionilepingu keerukusele ja osakuomaniku asjatundlikkusele.

  (3) Osakuomanikule avaldatav teave peab olema esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel osakuomanikuga muus keeles.

  (4) Osakuomaniku teavitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse § 428 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 51.   Pensionilepingu poliis

  (1) Pensionilepingu poliisil peavad olema märgitud vähemalt:
  1) kindlustusandja ärinimi ja kontaktandmed;
  2) kindlustusvõtja nimi ja kontaktandmed;
  3) kindlustatud isiku nimi ja kontaktandmed, kui on tegemist ühise pensionilepinguga;
  4) kindlustusmakse suurus;
  5) pensionimakse suurus ja kuupäev ning pensionimaksete alguse aeg;
  6) pensionilepinguga seotud tasude suurus;
  7) pensionilepingu ülesütlemise tingimused ja selle eest võetava tasu suurus;
  8) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isiku andmed, kui pensionileping on garantiiperioodiga;
  9) viited kindlustustingimustele, mida kohaldatakse pensionilepingu suhtes;
  10) viide käesolevale seadusele, millest pensionilepingu sõlmimise alused tulenevad;
  11) viide tulumaksuseadusele, millest pensionimaksete maksustamise reeglid tulenevad;
  12) pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale.

  (1¹) Investeerimisriskiga pensionilepingu poliisil väljendatakse pensionimakse suurus tagasivõtmisele kuuluvate pensionifondi osakute arvus.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (1²) Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu poliisil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud lepingu maksimaalne kestus.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas, mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest.

  (3) Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem, kui pakkumuses märgitud, on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid.

  (4) Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi.

  (5) Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis.

  (6) Pensionilepingu poliisi suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 434 sätestatut.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

§ 52.   Teave pensionilepingu ja pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute kohta

  (1) Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest:
  1) perioodi jooksul tehtud pensionimaksed;
  2) pensionilepingu alusel võetud tasud;
  3) perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum ja käesoleva seaduse § 45 lõike 8 kohaselt jaotatud kasumi osa;
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
  4) pensionilepingu tagastusväärtus.

  (2) Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik, siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

  (3¹) Pensionilepingu kohta teabe esitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 429 sätestatut.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (3²) Kindlustusandja veebilehel peavad olema kättesaadavad sõlmitavate pensionilepingute garanteeritud intressimäärad ja oodatava eluea eeldused ning kindlustusandja võetavate tasude suurus.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (4) Kindlustusandja poolt registripidajale esitataval avaldusel peavad olema märgitud:
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
  1) kindlustusandja nimi;
  2) kindlustusvõtja nimi;
  3) kindlustusvõtja isikukood;
  4) kindlustusvõtja kontaktandmed;
  5) kindlustatud isiku nimi, kui sõlmitakse kindlustatud isikuga ühine pensionileping;
  5¹) viide sellele, kas tegemist on investeerimisriskiga pensionilepinguga või mitte;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  6) selle pensionifondi nimetus, mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi;
  7) nende osakute arv, mille tagasivõtmist taotletakse;
  7¹) lepingu maksimaalne kestus, kui pensionileping sõlmitakse tähtajalisena;
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
  8) pensionilepingu number ja viitenumber;
  9) ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi, kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega;
  10) ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev, kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega;
  11) avalduse esitamise kuupäev.

  (5) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks esitama kindlustusvõtjale, kes andis pensionilepingu sõlmimisel korralduse võtta tagasi kõik temale kuuluvad pensionifondi osakud, kuid on omandanud pärast pensionilepingu sõlmimist uusi pensionifondi osakuid, järgmise teabe:
  1) osakute koguväärtus 31. detsembri seisuga;
  2) teave käesoleva seaduse § 52¹ lõikes 1 sätestatud õiguste kohta;
  3) käesoleva seaduse § 52¹ lõikes 4 sätestatud tähtaeg, mille jooksul kindlustusvõtja saab oma õigusi kasutada.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

  (7) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 52¹.   Pensionikontol olevate osakute kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (1) Kui kindlustusvõtja pensionikontol on pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid, on tal õigus sõlmida uus pensionileping või esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks.

  (2) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.

  (3) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust soovib kasutada kindlustusvõtja, kes andis pensionilepingu sõlmimisel korralduse võtta tagasi kõik temale kuuluvad pensionifondi osakud, on ta kohustatud uue pensionilepingu sõlmima või esitama avalduse täiendava kindlustusmakse tasumiseks enne 1. aprilli.

  (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kindlustusvõtja ei ole uut pensionilepingut sõlminud ja registripidajale ei ole avaldust täiendava kindlustusmakse tasumiseks esitatud, korraldab registripidaja kindlustusvõtjale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ning kannab nende koguväärtusele vastava summa viie tööpäeva jooksul 1. aprillist alates üle kindlustusandjale kindlustusvõtja viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena.

  (6) Kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmisega kindlustusandjale muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.

  (7) Kui pensionilepingu sõlmimise ja muutmise vahel on kindlustusandja muutnud pensionimakse suuruse arvutamise põhimõtteid, on kindlustusandjal õigus kohaldada uusi põhimõtteid üksnes täiendavale kindlustusmaksele vastavate pensionimaksete puhul.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja surma korral, välja arvatud ühise pensionilepingu puhul, mille sõlminud teine kindlustusvõtja või milles kindlustatud isik veel elab.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 52².   Pensionilepingu ülesütlemine ja uue sõlmimine

  (1) Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.

  (2) Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus.

  (3) Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud teise pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele. Ühise pensionilepingu puhul kantakse ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus pärast kindlustusvõtja surma teise pensionilepingu kindlustusmaksena teise kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (5) Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda, esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta.

  (6) Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse, on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja registripidajat enne lepingu lõppemist viivitamata, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11 nimetatud andmed.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (7) Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu tagastusväärtus on sõltuvalt pensionilepingu tingimustes sätestatust kas selle lepingu tulevaste rahavoogude:
  1) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu, või
  2) nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud riskivaba intressikõverat ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (7¹) Pensionilepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel võetakse aluseks selle lepingu:
  1) pensionimaksed, millele lisanduvad lepingu sõlmimisel kokkulepitud kindlustusandjale makstavad lepingu täitmisega seotud tasud;
  2) tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivad eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mis on ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (7²) Investeerimisriskiga pensionilepingu tagastusväärtus on selle lepingu alusvara hulka kuuluvate investeerimisfondi aktsiate või osakute väärtusele vastav summa, mida oleks tagastusväärtuse arvutamise hetkel vaja, et sõlmida samasugune investeerimisriskiga pensionileping.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (8) Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1–9 ja 11 sätestatut. Käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11 sätestatud andmed.

  (8¹) Uue pensionilepingu võib sõlmida garantiiperioodiga vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule või pensionimaksete edasilükkamisega vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule, kui samadel tingimustel oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (8²) Garantiiperioodiga pensionilepingu sõlmimisel ei või garantiiperioodi pikkus ületada ülesöeldud pensionilepingu alusel kasutamata jäänud garantiiperioodi ja pensionimaksete edasilükkamisel ei või pensionimakseid hakata tegema hiljem, kui neid oleks ülesöeldud pensionilepingu alusel tegema hakatud, kui lepingut ei oleks üles öeldud.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (8³) Kui kindlustusvõtjal on juba mitu pensionilepingut ja ta soovib ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kasutada olemasoleva lepingu täiendava kindlustusmakse tasumiseks, esitab ta selle lepingu sõlminud kindlustusandjale pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist asjakohase avalduse.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (9) Pärast uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumiseks avalduse vastuvõtmist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

  (10) Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud, on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse, mis vastab muutunud pensionimaksetele.

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates.

  (12) Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust soodsamaid tingimusi.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

3. jaotisVäljamaksed pensionifondist
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52³.   Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused

  (1) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik selle arvestusliku kestuse aastates, mis ei või olla lühem fondipensioni minimaalsest arvestuslikust kestusest aastates. Fondipensioni arvestuslikku kestust arvestatakse vastavalt valitud väljamaksete sagedusele kuudes, kvartalites või pensioniaastates.

  (2) Fondipensioni arvestuslik kestus väheneb fondipensioni kokkuleppimisest valitud sagedusele vastava perioodi möödumisel vastavalt ühe kuu, kvartali või pensioniaasta võrra. Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.

  (3) Kui fondipension lepitakse kokku käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
  1) kaksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 60-aastane;
  2) üksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 61–62-aastane;
  3) kümme pensioniaastat, kui osakuomanik on 63–64-aastane;
  4) üheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–66-aastane;
  5) kaheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 67–68-aastane;
  6) seitse pensioniaastat, kui osakuomanik on 69–70-aastane;
  7) kuus pensioniaastat, kui osakuomanik on 71–72-aastane;
  8) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 73–74-aastane;
  9) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 75–76-aastane;
  10) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 77–78-aastane;
  11) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 79-aastane või vanem.

  (4) Kui fondipension lepitakse kokku täiendavateks väljamakseteks käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
  1) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 60–64-aastane;
  2) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–69-aastane;
  3) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 70–74-aastane;
  4) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 75-aastane või vanem.

  (5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kord kvartalis või kord pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.

  (6) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist. Osakuomanikule tehakse väljamakseid vastavalt osakute piirmäärale.

  (7) Osakute piirmäär on suurim käesoleva lõike punktide 1 ja 2, 1 ja 3 või 1 ja 4 kohaselt leitud osakute arvust:
  1) osakuomanikule kuuluvate osakute arvu jagamisel valitud väljamaksete sagedusele vastavas arvestuses fondipensioni arvestusliku kestusega saadud osakute arv;
  2) veerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kuus;
  3) kolmveerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kvartalis;
  4) kolmekordse rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord pensioniaastas.

  (8) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, võetakse käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2–4 nimetatud osaku puhasväärtuseks erinevates pensionifondides osakuomanikule kuuluvate osakute arvuga kaalutud osakute puhasväärtuste aritmeetiline keskmine.

  (9) Osakuomanikul on õigus fondipensioni kokkuleppimisel määrata, et väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 alusel.

  (10) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse osakute piirmäär või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud osakute arv erinevate pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.

  (11) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (12) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
  1) [kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  2) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega;
  3) osakuomaniku surma korral;
  4) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt;
  5) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud või
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  6) 1. aprillil, kui käesoleva seaduse § 52⁵ lõikes 6 nimetatud osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või on sellest suurem.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 52⁴.   Fondipensioni avaldus ja ühekordse väljamakse avaldus

  (1) Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse.

  (2) Fondipensioni avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) osakuomaniku isikukood;
  3) osakuomaniku kontaktandmed;
  4) osakuomaniku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
  5) fondipensioni arvestuslik kestus aastates;
  6) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
  7) perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
  8) avalduse esitamise kuupäev;
  9) osakuomaniku allkiri.

  (3) Fondipensioni lõpetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale avalduse, millel märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (4) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse saamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale ühekordse väljamakse avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed.

  (5) Fondipensioni avalduse, selle lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud andmed esitatakse avaldustel registripidaja ette antud vormil.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (6) Registripidaja keeldub fondipensioni lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub ühekordse väljamakse avalduse või fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
  1) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
  2) avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
  3) avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
  4) avalduse täitmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-s 42, 43 või 52³ sätestatuga.

  (7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud veateade peab sisaldama:
  1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
  2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 52⁵.   Pensionifondist väljamaksete tegemise kord

  (1) Ühekordseid väljamakseid ja fondipensioni väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.

  (2) Väljamaksete tegemiseks või selle tingimuste määramiseks võib registripidaja nõuda fondipensioni või ühekordse väljamakse avalduse esitanud osakuomanikult täiendavate andmete esitamist.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (3) Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (3¹) Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist, võetakse täiendavalt omandatud osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamaksete aluseks olevate osakute arvu leidmisel.

  (6) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel fondipensioni kokkuleppinud osakuomanikku, kelle osakute koguväärtus on 31. detsembri seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, esitades:
  1) osakute koguväärtuse 31. detsembri seisuga;
  2) [kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
  3) fondipensioni lõppemise aluse ja aja vastavalt käesoleva seaduse § 52³ lõike 12 punktile 6.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osakuomaniku osakute koguväärtus on 1. aprilli seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, lõpeb fondipension ning osakuomanikul on õigus saada kogumispensioni käesoleva seaduse §-des 41–43 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatu ei kohaldu, kui osakuomanik on osakute koguväärtuse kasvades 50-kordse rahvapensioni määrani 75-aastane või vanem.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes, mis jäeti fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel, et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud.

3. peatükkTÄIENDAV KOGUMISPENSION

1. jaguÜldsätted

§ 53.   Üldsätted

  (1) Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid või sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2) Isik võib samaaegselt omada ja omandada mitme erineva vabatahtliku pensionifondi osakuid ja sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga.

  (2¹) Isiku eest võib vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks teha sissemakseid ja tasuda täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tema tööandja.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2²) Tööandja ei või sissemaksete tegemise või kindlustusmaksete tasumise tingimusena esitada nõuet, et töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme staaž ületab kolme aastat või tema miinimumvanus ületab 21 aastat.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]

  (3) Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus sätestatud tingimustel ja korras.

2. jaguVabatahtlik pensionifond

§ 54.   Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi

  (1) Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik oma sissemakse, samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (1¹) Kui vabatahtlikul pensionifondil on mitut liiki osakuid, määrab isik, millist liiki osakuid hakkab ta sissemaksete eest omandama. Kui isiku eest teeb vabatahtlikku pensionifondi sissemakseid tema tööandja, võib selle, millist liiki osakuid isik tööandja sissemaksete eest omandab, määrata tööandja.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (1²) Isiku taotlusel on tööandja, kes tegi tema eest sissemakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused sissemaksete tegemise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses omandatud vabatahtliku pensionifondi osakutega, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad osakutele vastavat summat kasutada eelkõige pensionieas.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]

  (2) Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 55 sätestatud osakute väljalaskehinnaga.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (4) Isikule, kellele ei ole avatud pensionikontot käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu alusel, avab registripidaja vabatahtliku pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto kontohalduri poolt talle esitatud pensionikontot omada sooviva isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse alusel. Pensionikontot avada sooviva isiku isikusamasuse tuvastab isikut tõendava dokumendi alusel kontohaldur.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]

  (5) Isik võib pensionikonto avamiseks esitada taotluse isiklikult otse registripidajale, kui:
  1) talle on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning taotlus esitatakse digitaalallkirjaga registripidaja veebilehe kaudu, kasutades selleks määratud tarkvararakendust, või
  2) tema isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt asjakohaste organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]

  (6) Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või registripidajat igast muudatusest oma pensionikonto avamisel esitatud andmetes. Kontohaldur edastab andmete muudatused viivitamata registripidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]

§ 54¹.   Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ja asjakohasuse hindamine
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (1) Pensionifondivalitseja peab enne vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks isikule soovituse andmist hindama pensionifondi osakute sobivust isikule (edaspidi sobivuse hindamine), et veenduda nende vastavuses isiku riskitaluvusele ja kahjumi kandmise võimele. Sobivuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku:
  1)investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske;
  2)investeerimiseesmärgid ja rahalised võimalused ning investeeringu soovitava kestuse.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (2) Kui pensionifondivalitseja ei anna isikule soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta, peab ta hindama vaid nende osakute asjakohasust isikule (edaspidi asjakohasuse hindamine). Asjakohasuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (3) Pensionifondivalitseja hoiatab isikut, kui:
  1)saadud andmete alusel on põhjust arvata, et vabatahtliku pensionifondi osakud ei ole isiku jaoks asjakohased;
  2)isiku esitatud teave ei ole piisav või isik on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust ja tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (4) Pensionifondivalitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuse esitada standardvormis.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (5) Pensionifondivalitseja ei või kaasa aidata vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Pensionifondivalitsejal on õigus vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamisel tugineda isiku esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui pensionifondivalitseja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (6) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust isikule, kui isik on ise avaldanud soovi omandada vabatahtliku pensionifondi osakuid ja pensionifondivalitseja on isikut hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (7) Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust ega asjakohasust, kui vabatahtliku pensionifondi valib ning sissemakseid sellesse pensionifondi hakkab isiku eest tegema üksnes tema tööandja.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (8) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kontohaldurile, kui vabatahtliku pensionifondi osakuid pakub kontohaldur, samuti isikule, kes tegutseb fondivalitseja või kontohalduri nimel.
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]

  (9) Kui isik esitab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks avalduse otse registripidajale, ei pea registripidaja hindama nende osakute sobivust ega asjakohasust isikule. Registripidaja hoiatab isikut, et temalt ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ega asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

§ 55.   Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise alused

  (1) Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu.

  (2) Vabatahtliku pensionifondi osakuid saab vahetada tööandja pensionifondi osakute vastu, kui selle tingimuste kohaselt on osakuomaniku tööandja sellesse tööandja pensionifondi sissemakseid tegev tööandja.

  (3) Kui vabatahtliku pensionifondi tingimustes on sätestatud vanus, millest alates on väljamaksed osakuomanikule lubatud, või väljamaksete tegemine on seotud osakuomaniku töövõimega, saab sellist liiki osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, mille suhtes kehtivad sarnased või rangemad väljamaksete tingimused.

  (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2–4 ja §-s 26 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 56.   Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise tingimused

  (1) Tööandja pensionifondi osakute suhtes võib pensionifondi tingimustes ette näha piiranguid:
  1)korraga vahetatavate osakute arvule;
  2)osakute vahetamise sagedusele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid ei ole lubatud kohaldada tööandja pensionifondi osakute suhtes, mille osakuomanik ei ole enam sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja töötaja, teenistuja ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liige.

  (3) Teiste vabatahtlike pensionifondide tingimustes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangute kehtestamine lubatud.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 57.   Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise kord

  (1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse kontohaldurile või registripidajale.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) isikukood;
  3) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
  3¹) osakute liik, mille vahetamist osakuomanik taotleb, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  4) osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
  5) pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib omandada;
  5¹) osakute liik, mida osakuomanik soovib omandada, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
  6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
  7) avalduse esitamise kuupäev;
  8) osakuomaniku allkiri.

  (3) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasude arvutamisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-des 55, 56 ja 65 sätestatut.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 58.   Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimine ja tagasivõtmine

  (1) Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud osakute või nendest osa kandmist pärija pensionikontole või osakute tagasivõtmist.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (2) Osakute tagasivõtmiseks esitab pärija kontohaldurile või registripidajale avalduse ja pärimistunnistuse.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

  (3) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (4) [Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

§ 59.   Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine juriidilise isiku nõudel

  (1) Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saab pärija esitada ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta, aga mitte hiljem kui kümme aastat pärast pärandi avanemist.
[RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja vastavad osakud tühistatakse.

§ 60.   Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist

  (1) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid pensionifondi tingimustes sätestatud korras.

  (2) Vabatahtliku pensionifondi tingimustega võib sätestada, millisest vanusest alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral.

  (3) Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 56 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga, arvestades sama seaduse §-s 59 sätestatut.

  (4) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud.

  (5) Vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse väljamakseid vastavalt investeerimisfondide seaduse §-s 178 sätestatule.

  (6) Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

§ 61.   Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist
[Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

3. jaguTäiendava kogumispensioni kindlustusleping

§ 62.   Täiendava kogumispensioni kindlustusleping

  (1) Täiendava kogumispensioni kindlustusleping (edaspidi käesolevas jaos leping) on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, milles on sätestatud kindlustatud isikule kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast.

  (2) Lepingu sõlmimise õigus on Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omaval kindlustusandjal, kellel on annuiteedi tegevusluba.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 63.   Lepingu kohustuslikud tingimused

  (1) Kindlustusvõtja ja kindlustatu võib olla üksnes füüsiline isik.

  (2) Kindlustusvõtja on lepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras. Kindlustusvõtja eest võib kindlustusmakseid tasuda tema tööandja. Alates lepingus sätestatud tähtpäeva saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni lepingus sätestatud korras.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (2¹) Isiku taotlusel on tööandja, kes tasus tema eest kindlustusmakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused kindlustusmaksete tasumise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad kindlustussummat kasutada eelkõige pensionieas.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]

  (3) Kindlustuspensioni maksmist võib alustada kas lepingus sätestatud tähtajal (edaspidi käesolevas paragrahvis pensioniiga), kuid mitte varem kui kindlustusvõtja 55-aastaseks saamisel, või kindlustusvõtja puuduva töövõime korral alates puuduva töövõime tuvastamisest.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

  (4) Kindlustuspensioni makstakse perioodiliselt, mitte harvem kui kord kolme kuu järel kuni kindlustusvõtja surmani, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

  (5) Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda igal ajal kuni pensioniea saabumiseni.

  (5¹) Kindlustusvõtjal on õigus täiendava kogumispensioni saamiseks:
  1) kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks;
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
  2) kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

  (5²) Käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja ülesöeldud lepingu kindlustusandja kannab vastavalt lepingu kogu tagastusväärtuse või osa tagastusväärtusest lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi fondivalitsejaga kindlustusvõtja sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi.
[RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]

  (5³) Käesoleva paragrahvi lõikes 5² sätestatut võib lepingu lõppemisel kohaldada kindlustusvõtja soovil ka selle lepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustuspensioni suhtes.
[RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]

  (5⁴) Kindlustusandja võib välistada ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse kindlustusvõtjale väljamaksmise ja sätestada lepingu tingimustes tagastusväärtuse ülekandmise käesoleva paragrahvi lõikes 5² sätestatu kohaselt kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingusse, mille tagastusväärtuse suhtes kehtivad samasugused nõuded, või tema valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, mille arvelt ei tehta väljamakseid enne pensioniikka jõudmist.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (5⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 5⁴ sätestatud juhul on kindlustusvõtjal õigus lisaks tagastusväärtuse ülekandmisele muuta leping kindlustusmaksevabaks.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]

  (6) Lepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.

  (7) Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida üksnes tingimustes, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.

  (8) Kindlustusvõtja surma korral tehakse tema poolt määratud soodustatud isikule väljamakseid vastavalt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kindlaks määratud tingimustele.

§ 64.   Osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimisel

  (1) Osakuomanik võib lepingu käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sõlmida temale kuuluvate vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel nende osakute tagasivõtmishinna eest.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (1¹) Kui vabatahtliku pensionifondi tingimustes on ette nähtud, et osakuomanikule hakatakse väljamakseid tegema pärast teatud vanusesse jõudmist või juhul, kui osakuomanikul on osaline või puuduv töövõime, on osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimiseks lubatud, kui osakuomanik vastab nimetatud tingimustele.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Lepingu sõlmimine käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei ole lubatud, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Osakute tagasivõtmisel osakuomanikule vabatahtlikust pensionifondist väljamakseid ei tehta.

§ 65.   Osakute tagasivõtmise kord

  (1) Osakute tagasivõtmiseks esitatakse avaldus järgmiselt:
  1) kindlustusandja, kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberite registri pidamise seaduse § 37¹ alusel kontohalduri staatust, esitab avalduse registripidajale;
  2) vabatahtliku pensionifondi osakuomanik esitab avalduse kontohaldurile.

  (2) Avalduses märgitakse:
  1) osakuomaniku nimi;
  2) isikukood;
  3) nende osakute liik, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
  4) nende osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb;
  5) selle kindlustusandja nimi, kellega osakuomanik soovib lepingut sõlmida;
  6) muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
  7) avalduse esitamise kuupäev.

  (3) Osakute tagasivõtmise ning lepingus ettenähtud kindlustusmakse ülekandmise kindlustusandjale korraldab registripidaja kooskõlastatult kindlustusandjaga pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist.
[RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]

4. peatükkRAKENDUSSÄTTED

§ 66.   Makse maksmise kohustuse rakendamine ja valikuavalduse esitamise erisused aastatel 2002–2010
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

  (1) Kohustusliku kogumispensioni makset ei pea tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui nad on esitanud valikuavalduse hiljemalt:
  1) 2002. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1956;
  2) 2003. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1957–1961;
  3) 2004. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1962–1964;
  4) 2005. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1965–1967;
  5) 2006. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1968–1970;
  6) 2007. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1971–1973;
  7) 2008. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1974–1976;
  8) 2009. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1977–1979;
  9) 2010. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1980–1982.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus valikuavalduses märgitud kohustuslikku pensionifondi alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini valikuavalduse esitanud isikul tekib makse tasumise kohustus alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.

  (5) Kui valikuavaldus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt, kuid registripidaja on saanud valikuavalduses märgitud andmed pärast valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrit, tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus andmete saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

  (6) Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. oktoobrini võib isik oma valikuavaldust muuta.

  (7) Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, on õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1. juulist.

  (8) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 66¹ lõikes 2 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi käesoleva seaduse § 66¹ lõikes 2 nimetatud hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari tingimusel, et valikuavaldus on esitatud ja valikuavalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud 31. oktoobriks.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

  (10) Käesolevas seaduse §-des 10¹ ja 44 sätestatud õigused laienevad kõigile pensionivahendite ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 66¹.   Täiendava sissemakse tegemine

  (1) Käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavat sissemakset ei tehta nende laste kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari.

  (2) Kohustatud isikule, kes saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kasvatamise eest vanemahüvitist (edaspidi hüvitis) perehüvitiste seaduse alusel, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta.
[RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]

  (3) Kui kohustatud isikul tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kasvatamise ajal õigus vanemahüvitisele perehüvitiste seaduse § 33 lõike 8 alusel ning talle jätkatakse vanemahüvitise maksmist seoses teise lapse kasvatamisega, tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kohta täiendavaid sissemakseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras kuni vanemahüvitisele õiguse lõppemiseni seoses selle lapse kasvatamisega, kuid teise lapse kasvatamise eest määratud vanemahüvitise suurusest.
[RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.07.2020]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates.

  (5) Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.

  (6) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik, arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse lõikes 2 sätestatud määras, kandma täiendava sissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni.

  (7) Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud andma isikule, kelle eest tehti käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud täiendavaid sissemakseid, isiku nõudmisel tõendi täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks.

  (8) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud deklaratsiooni vormi;
  2) käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tõendi vormi.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 67.   Kohustusliku kogumispensioni makse tasumine füüsilisest isikust ettevõtja poolt

  Füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isik tasub kohustusliku kogumispensioni makset alates 2004. aasta ettevõtlustulust.

§ 67¹.   Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine aastatel 2009–2011
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.07.2020]

  (1) 2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemakset ei tasuta.

  (2) Füüsilisest isikust ettevõtja tasub 5/12-lt 2009. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult (edaspidi ettevõtlustulu) makset käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määras. 2010. aastal saadud ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtja makset ei tasu.

  (3) 2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.

  (4) Kohustatud isikul on 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete tegemiseks. Kontohaldurile võib viimase nõusolekul esitada kirjalikke avaldusi alates 2009. aasta 1. augustist. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2 ja 8–11 sätestatud andmed. Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ja § 16 lõigetes 1–8 sätestatut. 2009. aasta 1. augustist kuni 30. septembrini esitatud kirjalike avalduste andmed edastab kontohaldur registripidajale esimesel võimalusel. Avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitanud isiku puhul tehakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras sissemakseid. Nimetatud isiku puhul ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut.
[RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]

§ 67².   Makse määra ajutine tõstmine

  (1) Kohustatud isikul on 2013. aasta 15. maist kuni 15. septembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määra ajutise tõstmise avaldus makse tasumiseks määras 3%. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.

  (2) Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitanud isik maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras makset avalduse esitamise aastale järgneval neljal aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.

  (3) Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise õigust ei ole aastatel 1942–1954 sündinud kohustatud isikul, kes esitas käesoleva seaduse § 67¹ lõikes 4 nimetatud avalduse.

  (4) Makse määra ajutise tõstmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 67¹ lõike 5 esimeses ja teises lauses sätestatut. Avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra ajutine tõstmine lükkub aasta võrra edasi, kui 2012. aasta ja sellele järgneva vastava aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui 5%. Makse määra ajutist tõstmist ei rakendata hiljem kui 2017. aastast.

  (6) Lõikes 5 nimetatud juhul kehtestab makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise uue tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega makse määra ajutise tõstmise rakendumise aastale eelneva aasta 15. aprilliks.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohast makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise tähtaja edasilükkamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 67¹ lõike 4 alusel avalduse esitanud isikute suhtes, kes on sündinud 1955. aastal või hiljem.
[RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]

§ 67³.   Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini

  (1) Kohustatud isikul on 2020. aasta oktoobris õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete mittetegemiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 10 ja 11 sätestatud andmed. Andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil ning avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5¹ ja §-s 16 sätestatut.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik oma 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ei tasu.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik käesoleva seaduse § 7 lõikes 2¹ sätestatud makset oma ettevõtluskontole 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini laekunud summadelt ei tasu.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja oma 1/12-lt 2020. aastal ja 2/3-lt 2021. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult makset ei tasu.

  (6) 1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastatel 2023 ja 2024 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini.

  (7) 1961. aastal või hiljem sündinud isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022 kohustusliku kogumispensioni väljamakse, makstakse täiendavalt riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata väljamakse suhtes, mida tehakse kohustatud isiku pärijale või isikule, kellel on käesolevas seaduses sätestatu kohaselt õigus kohustuslikule kogumispensionile.

  (8) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud maksete tasumise täpsema korra.
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.07.2020]

§ 68.   Pensionifondi osakute vahetamise erisus

  (1) Kohustusliku pensionifondi osakuid võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.

  (2) Kohustusliku pensionifondi osakute osaliseks vahetamiseks võib avaldusi esitada alates 2011. aasta 1. augustist.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 28.02.2011]

  (3) Registripidajale 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitatud kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise avalduse alusel vahetatakse avaldusel märgitud pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu 2011. aasta 1. septembril.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 68¹.   Uude pensionifondi sissemaksete tegemise erisus

  Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
[RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]

§ 69.   Päritud kohustusliku pensionifondi osakute kasutamisega seotud tähtajad
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

  Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2007. aasta 1. jaanuari. Nimetatud lõigetes sätestatud tähtaegu arvestatakse sel juhul alates 2007. aasta 1. jaanuarist.

§ 70.   Väljamaksete erisused

  (1) Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud pensionilepingut ei sõlmita, §-s 42 sätestatud fondipensioni ei lepita kokku ja §-le 43 vastavat väljamakset kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2009. aasta 1. jaanuari.

  (2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud juhul on lubatud alates 2008. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]

§ 70¹.   Pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise erisused

  Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionilepingu tagastusväärtus ei või olla väiksem selle lepingu tulevaste rahavoogude:
  1) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, ega
  2) nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 kehtestatud riskivaba intressikõverat ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu.
[RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]

§ 71.   Väljalasketasu piirmäär

  Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi osakute väljalasketasu määr olla suurem kui 3%.

§ 72.   Kogumispensionide seaduse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 72¹.   Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu arvutamine 2013. aastaks

  Sotsiaalkindlustusamet arvutab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu 2013. aastaks 2011. aasta sotsiaalmaksu andmete alusel sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2013. aasta 10. jaanuariks.
[RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]

§ 72².   Püsiva töövõimetusega isik

  Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]

§ 72³.   Valikuavalduse esitamise erisused aastal 2020

  (1) Ajavahemikul 1970–1982 sündinud isikul, kes ei esitanud valikuavaldust käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui ta esitab valikuavalduse ajavahemikus 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 30. novembrini.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

  (3) Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2021. aasta 1. jaanuarist.

  (4) Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.

  (5) Käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.

  (6) Lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikul 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul õigus valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 1¹ punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.

  (7) Täiendavate sissemaksete tegemise taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud avaldus.
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]

5. peatükkSEADUSTE MUUTMINE JA SEADUSE JÕUSTUMINE

§ 73. – § 76. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 77.   Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

  (2) Kuni käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 12 lõikes 3, § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 9, § 21 lõikes 9, § 35 lõikes 4, § 73 punktis 3 sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni lähtutakse käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

¹ – EL Nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3, muudetud: direktiiviga 76/580/EMÜ EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13; direktiiviga 84/641/EMÜ EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21; direktiiviga 87/343/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 72; direktiiviga 87/344/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77; direktiiviga 88/357/EMÜ EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1; direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1; direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/26/EÜ EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65; direktiiviga 2002/13/EÜ EÜT L 77, 20.3.2002, lk 17; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
– EL Nõukogu direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1, muudetud: direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1);
– EL Nõukogu direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/375/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1, muudetud: direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/64/EÜ EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
– Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 0001–0051);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1–7);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85).
[RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]