Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 14.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 04.03.2019, 19
Turvaseadus
Vastu võetud 08.10.2003
RT I 2003, 68, 461
jõustumine 01.05.2004
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega sätestatakse turvateenuseid osutava ettevõtja (edaspidi turvaettevõtja) tegevuse tingimused ja kord, turvatöötaja õigused ja kohustused, turvatöötajale ettenähtud tagatised, sisevalve korraldamise tingimused ja kord, turvaettevõtja ja sisevalve tegevuse üle järelevalve teostamise kord ning vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi ega Siseministeeriumi valitsemisala asutusele või üksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine.
(3) Käesolevat seadust ei kohaldata Kaitseliidule nende objektide puhul, mille valve ja kaitse on Kaitseliidule ülesandeks teinud kaitseväe juhataja.
(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) turvalisus – seisund, mis tagatakse ohutegurite vältimisega;
2) valve – valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks ning ohu kõrvaldamiseks;
3) kaitse – meetmete rakendamine valveobjekti puutumatuse tagamiseks;
4) valveobjekt – isik, vara või üritus, mida valvatakse ja kaitstakse;
5) turvaülesanne – turvateenuse lepingust tulenev või sisevalve töökorraldusega määratud toiming, mida teeb turvatöötaja või sisevalvetöötaja.
6) [kehtetu - RT I 2008, 24, 156 - jõust. 01.09.2008]
7) [kehtetu - RT I 2008, 24, 156 - jõust. 01.09.2008]
§ 3. Turvalisuse tagamise erinõuded
(1) [Kehtetu - RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
(2) [Kehtetu - RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009]
(3) Raha ja väärtpaberite veo korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
2. peatükk
TURVATEENUSED
§ 4. Turvateenus
(1) Turvateenus on:
1) turvakonsultatsioon;
2) vallas- või kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva laeva valve ja kaitse;
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 14.03.2019]
3) isikukaitse;
4) korra tagamine üritusel või valveobjektil;
5) juhtimiskeskuse pidamine;
6) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine.
(2) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
§ 5. Turvateenuse leping
(1) Turvaettevõtja võib tegevusloas nimetatud valdkonnas osutada turvateenust teenuse tellijaga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
(2) Turvateenuse lepingus nähakse ette turvaettevõtja ja teenuse tellija õigused, kohustused, vastutus ning objekti valve ja kaitse tingimused.
(3) Kui turvateenuse osutamisel kasutatakse jälgimisseadmestikku, peab turvateenuse leping kajastama seadmestiku ja salvestise omaniku andmeid.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 04.10.2008]
§ 6. Turvakonsultatsioon
Turvakonsultatsioon käesoleva seaduse tähenduses on valveobjekti omadustest või eripärast tuleneva ohu selgitamine ja selle ärahoidmiseks või vähendamiseks kirjalike soovituste andmine. Soovitused vormistatakse turvaplaanina.
§ 7. Vallas- ja kinnisvara valve ja kaitse
(1) Vallas- ja kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva laeva valvamiseks ja kaitsmiseks seatakse sisse mehitatud või tehniline valve või mõlemad.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 14.03.2019]
(2) Mehitatud valve käesoleva seaduse tähenduses on turvaülesannet täitva isiku tegevus valveobjekti puutumatuse tagamiseks.
(3) Tehniline valve käesoleva seaduse tähenduses on valveobjekti kaugjälgimine, mille eesmärk on häire- ja jälgimisseadmestiku abil tuvastada ründeoht või rünne ning häireteatele kiiresti reageerida.
§ 8. Isikukaitse
(1) Isikukaitse käesoleva seaduse tähenduses on isiku soovil ja tema kirjalikul nõusolekul selliste meetmete rakendamine, mis tagavad isiku enda või muu isiku turvalisuse. Isikukaitse jaguneb vahetuks ihukaitseks ja mobiilseks kaitseks.
(2) Vahetu ihukaitsena käsitatakse isiku kaitsmist ründe või muu ohu eest tema elu-, töö- või viibimiskohas.
(3) Mobiilse kaitsena käsitatakse sõidukiga liikuva isiku kaitsmist. Kaitse tagatakse ohutu sõiduki ja ohutu liiklusskeemi valikuga ning vajaduse korral saatesõiduki kasutamisega.
§ 9. Korra tagamine üritusel
(1) Üritus käesoleva seaduse tähenduses on piiritletud või piiritlemata territooriumil ja kindlaksmääratud ajal avalikus kohas korraldatav ettevõtmine, milles osalejate kaitseks tagatakse avalik kord.
(2) Enne turvateenuse lepingu sõlmimist esitab turvaettevõtja teenuse tellijale turvaplaani, mille alusel määratakse lepingus kindlaks järgmised asjaolud:
1) valveobjekti piirid (andmed esitatakse kirjeldusena või skeemina);
2) sõidukite parkimise korraldus;
3) eeldatav osavõtjate arv;
4) turvatöötajate arv, isikkoosseis, töögraafik, tööülesanded ja turvatöötajate väljaõppe vajadus;
5) politsei ja teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus;
6) muud asjakohased andmed.
(3) Vähemalt pooltel ürituse korra tagamisel rakendatavatest turvaettevõtte töötajatest peab olema turvatöötaja kvalifikatsioon.
§ 10. Juhtimiskeskuse pidamine
(1) Juhtimiskeskus on objekti valveseadmestiku kaudu edastatavate teadete kaugjälgimiseks mõeldud üksus, mille töötajate ülesanne on valveobjektil toimuv muutus või objekti ähvardav oht õigel ajal kindlaks teha, muutusest või ohust turvatöötajaid viivitamata teavitada, korraldada nende juhendamine ja asjakohaste abinõude rakendamine.
(2) Juhtimiskeskust pidav turvaettevõtja peab täitma järgmised nõuded:
1) tema omandis või valduses on seadmestatud ning ründe vastu kaitstud ruum häireteadete vastuvõtmiseks ja töötlemiseks;
2) ta on telefonsideettevõtjaga sõlminud telefonivõrgu kasutamise lepingu, kui häireteade edastatakse telefonivõrgu kaudu;
3) tal on raadiosageduse kasutamise luba, kui häireteade võetakse vastu raadiosaatja kaudu;
4) korraldab vajaduse korral valveobjekti ööpäevase mehitatud teenindamise;
5) tagab, et juhtimiskeskuses on ülesannete täitmiseks piisav arv töötajaid.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(3) Juhtimiskeskust võib pidada turvaettevõtja, kes tagab häireteadete vastuvõtu, töötlemise, edastamise ja kaitse käesoleva paragrahvi lõikest 2 erineval viisil.
§ 11. Valveseadmestik
(1) Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on häire- või jälgimisseadmestik, mis on ette nähtud sissetungi, muu ründe või valveobjekti ähvardava ohu avastamiseks.
(2) Häireseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud isikut või vara ähvardava ohu või isiku või vara vastu toimepandud ründe avastamiseks ja häireteate edastamiseks.
(3) Jälgimisseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on pilti või elektroonilist signaali edastavate ja salvestavate seadmete kogum, mis on ette nähtud territooriumi, inimese, eseme või protsessi jälgimiseks või territooriumi, inimese või eseme asukoha või protsessi toimumise koha kindlaksmääramiseks.
(4) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 04.10.2008]
§ 12. Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine
(1) Valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Valveseadmestiku projekteerijale, paigaldajale ja hooldajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.
3. peatükk
TURVAETTEVÕTJA
§ 13. Turvaettevõtja
(1) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(2) Turvaettevõtjale kohaldatakse ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
(3) Turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult koosseisulist töötajat.
§ 14. Turvaettevõtja põhiülesanded
Turvaettevõtja põhiülesanded on:
1) tagada valveobjekti ohutus ja puutumatus;
2) hoida ära valveobjekti vastu toimepandav või valveobjekti ohustav õigusrikkumine või tõkestada seda, et tagada valveobjekti puutumatus;
3) selgitada turvalisust vähendavad tegurid ja rakendada nende mõju vähendamiseks tehnikavahendeid ja oskusteavet.
§ 15. Turvaettevõtja kohustused
Turvaettevõtja täidab järgmisi kohustusi:
1) teeb iga kuu Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid, mis on lisandunud või mille teenindamiseks sõlmitud leping on lõpetatud. Teates esitatakse objekti aadress ja objekti nimetus; selle isiku nimi, kellega on turvateenuse leping sõlmitud; lepingu sõlmimise kuupäev ja lepingu kehtivuse aeg ning täidetavate turvaülesannete loetelu;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
11) kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev laev, esitatakse käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei- ja Piirivalveametile valvatava või kaitstava laeva nimi, laeva registrinumber, laeva omaniku nimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress;
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 14.03.2019]
2) teeb valveobjekti vastu toimepandud ründe viivitamata teatavaks Politsei- ja Piirivalveametile.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
§ 16. Turvaettevõtja tegevuse piirangud
(1) Turvaettevõtjal on keelatud:
1) valmistada või müüa lõhkematerjali, relva, tulirelva olulist osa, lasersihikut või laskemoona;
2) teha relva ümber või parandada seda;
3) osutada eradetektiiviteenust;
4) täita politsei- või riigikaitsefunktsioone, välja arvatud juhul, kui see on lubatud teiste seadustega.
(2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada piiranguid Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluva riigi kodanikule või juriidilisele isikule kuuluva kapitali osaluse kohta turvaettevõtte vara koosseisus.
§ 17. Turvateenuse osutamisega seotud dokumentide koostamine ja hoidmine
(1) Turvateenuse osutamisega seotud dokumendid on:
1) valveobjektil toimunud sündmuse kohta koostatud toimik;
2) turvateenuse leping;
3) turvatöötaja isikukaart;
4) häireteate elektrooniline salvestus või häireteadete registreerimise raamat.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 loetletud dokumente säilitab turvaettevõte või sisevalvega asutus kohapeal viis aastat. Häireteate elektroonilisi salvestusi või häireteadete registreerimise raamatuid säilitatakse viimase salvestuse või sissekande tegemisest alates üks aasta.
(3) Valve ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik, kuhu paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal. Toimikus esitatakse järgmised andmed ja lisamaterjalid:
1) ettekande koostamise aeg ja koht;
2) selle turvaettevõtte või sisevalvega asutuse nimetus, kellele ettekanne on koostatud;
3) ettekande koostanud isiku töökoht ja nimi;
4) valveobjekti ohustava sündmuse aeg ja koht;
5) sündmuse kirjeldus;
6) õigusvastase teo toimepannud või teo toimepanemises kahtlustatava isiku nimi ja passi või muu isikut tõendava dokumendi number;
7) tunnistaja ja kannatanu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood, aadress, töökoht ja telefoninumber ning passi või muu isikut tõendava dokumendi number;
8) õigusvastase teo toimepannud isiku seletus;
9) õigusvastase teo toimepannud isiku kinnipidamist, isikusamasuse kontrollimist, asjade ja dokumentide äravõtmist ning tagastamist käsitlevad andmed;
10) politseile isiku üleandmise aeg ja koht;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
11) tunnistajate ja kannatanute seletused;
12) asja lahendamiseks vajalikud muud andmed.
(4) Häireteade salvestatakse arvutis, helilindil või registreeritakse häireteadete registreerimise raamatus. Teates esitatakse järgmised andmed:
1) häireteate saabumise viis ja aeg;
2) häireteate edastanud valveobjekti nimetus;
3) häireteates nimetatud sündmuse toimumise koht ja sündmuse kirjeldus;
4) häireteate menetlemist käsitlev teave (menetlustoimingud, käsud ja turvatöötajatelt saadav info).
(5) Turvateenuse osutamisega või turvaülesande täitmisega seotud muu dokument koostatakse ja seda säilitatakse turvaettevõtte asjaajamise üldise korra kohaselt.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente hoitakse ja hävitatakse arhiiviseaduses kehtestatud korras.
4. peatükk
SISEVALVE
§ 18. Sisevalve
(1) Sisevalve käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus, kes valvab ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse omandis või valduses olevat vara. Sisevalve võib tasuta valvata teisele isikule või asutusele kuuluvat vara, kui see tuleneb ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse põhikirjas märgitud tegevusalast või põhimäärusest. Sätet ei kohaldata ruumide üürimisel või rentimisel ega kinnisel valvataval territooriumil parkimise korraldamisel.
(2) Sisevalvel on keelatud osutada turvateenust.
§ 19. Sisevalve kohustused
(1) Sisevalve registreerib Politsei- ja Piirivalveamet asjakohase avalduse alusel. Registreerimisavalduses esitatakse järgmised andmed:
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
1) sisevalve asukoht;
2) valvatavate objektide asukoht ja arv;
3) sisevalve eest vastutava isiku (edaspidi sisevalve juht) nimi ja kontaktandmed;
4) õiend selle kohta, et sisevalve juht vastab käesoleva seaduse nõuetele;
5) sisevalvetöötajate arv;
6) valveks kasutatavate relvade nimetused ja relvade arv.
(2) Kui sisevalve likvideeritakse, teeb ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht selle Politsei- ja Piirivalveametile teatavaks likvideerimisest alates kahe nädala jooksul. Kui sisevalve juht ametikohalt vabastatakse, tuleb Politsei- ja Piirivalveametit sellest teavitada isiku vabastamisest alates ühe nädala jooksul.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(3) Sisevalvetöötaja toimikut ja objektil toimunud sündmuse kohta esitatud andmeid säilitab ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse juht käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras viis aastat.
(4) Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omandamise, valdamise, kandmise ja hoidmise ning sisevalvetöötajale kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 8. peatükki.
§ 20. Sisevalvetöötaja
(1) Sisevalve tegevuse eest vastutab sisevalve juht, kellel on turvajuhi kvalifikatsioon. Sisevalve juht ei tohi olla turvaettevõtja lepinguline töötaja ega osutada turvateenust.
(2) Sisevalvetöötaja vastutus, kohustused ja sotsiaalsed tagatised määratakse kindlaks ettevõtja, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutusega sõlmitavas lepingus.
5. peatükk
TURVATÖÖTAJA
§ 21. Turvatöötaja mõiste
(1) Turvatöötaja käesoleva seaduse tähenduses on:
1) füüsilisest isikust ettevõtja, kes osutab turvateenust;
2) turvaettevõtja töötaja, kellel on turvajuhi kvalifikatsioon ja kes töötab turvajuhina (edaspidi turvajuht);
3) turvaettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb valveobjekti vahetult.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
(11) Turvatöötaja võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
(2) Valvetöötaja on esmaõppe läbinud ja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel turvatöötaja ülesandeid kuni neljakuulise katseajaga täitev isik, kes on vähemalt 19-aastane põhiharidusega Eesti kodanik või Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse saanud isik, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud tasemel ning isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid ning kellele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud piiranguid. Kui isik soovib pärast katseaega töötada turvatöötajana, on ta kohustatud katseajal läbima turvatöötaja põhiõppe ning omandama turvatöötaja kvalifikatsiooni. Isikuga, kes esmase töölepingu kestel ei ole läbinud turvatöötaja põhiõpet, ei tohi sõlmida korduvat töölepingut valvetöötajana.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 04.10.2008]
(21) Valvetöötaja võib olla ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
(3) Turvatöötajana ei käsitata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat või käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud teenuseid osutava turvaettevõtja töötajat, kui ta valvab valveobjekti tehnikavahendite abil.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 211. Turvatöötaja tööaja tegemise piirang
(1) Turvatöötaja tööaja arvestamisel kohaldatakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jagu käesolevas seaduses sätestatud erisusega.
(2) Turvatöötaja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
§ 22. Turvatöötajale esitatavad nõuded
(1) Turvatöötajana võib töötada vähemalt 19-aastane põhihariduse ja turvatöötaja kvalifikatsiooniga Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel ning kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid. Turvatöötaja, kes tagab korda avalikus kohas toimuval üritusel, osutab isikukaitset või raha- ja väärtpaberivedu, peab olema vähemalt 21-aastane.
(2) Turvateenuseid osutav füüsilisest isikust ettevõtja, turvajuht või sisevalve juht on vähemalt 21-aastane, keskharidusega ja turvajuhi kvalifikatsiooniga Eesti kodanik, kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline täitma turvatöötaja ülesandeid.
(3) Turvatöötaja kutsesobivuse ning kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]
§ 23. Turvatöötajana töötamise keeld
(1) Turvatöötajana on keelatud töötada isikul, kes:
1) on piiratud teovõimega;
2) kannab karistust kuriteo eest või kelle karistusandmed kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustutatud;
3) on eradetektiiv;
4) [kehtetu - RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
5) ei vasta käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Turvaettevõtja selgitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud asjaolud enne töölepingu sõlmimist.
§ 24. Turvatöötaja kvalifikatsioon
(1) Turvatöötajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon omistatakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.
(2) Turvatöötaja kvalifikatsioonitasemed on:
1) turvatöötaja;
2) turvajuht.
§ 25. Turvatöötaja vormiriietus
(1) Tööülesandeid täites kannab turvatöötaja vormiriietust.
(2) Vormiriietust ei pea kandma isikukaitse teenust osutav turvatöötaja.
(3) Turvatöötaja vormiriietus ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja, kaitseväelase, Kaitseliidu liikme, politsei-, pääste-, tolli- või vanglaametniku vormiriietusega.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4) Vormiriietusel on embleem turvaettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga ning töötõend või nimesilt, millel on sõna «turvatöötaja» või «valvetöötaja» ning turvatöötaja või valvetöötaja ees- ja perekonnanimi.
(5) Vormiriietuse ja embleemi kirjeldus kooskõlastatakse Politsei- ja Piirivalveametiga. Vormiriietuse kandmise korra kehtestab turvaettevõtja.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
§ 26. Turvatöötaja töötõend
(1) Tööülesandeid täitval turvatöötajal on kaasas töötõend, millel on foto, isikukood ja turvaettevõtja ärinimi.
(2) Turvaülesannet täitval füüsilisest isikust turvaettevõtjal on kaasas notariaalselt kinnitatud tegevusloakoopia või Politsei- ja Piirivalveameti kinnitatud ärakiri ja isikut tõendav dokument.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
(3) Turvatöötaja peab isiku poole pöördudes end tutvustama ning esitama talle töötõendi.
[RT I 2006, 21, 162 - jõust. 01.06.2006]
6. peatükk
TURVATÖÖTAJA ÕPE
§ 27. Turvatöötaja õpe
(1) Turvatöötaja õpe koosneb järgmistest osadest:
1) esmaõpe;
2) põhiõpe;
3) turvajuhi õpe;
4) täienduskoolitus.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(2) Esmaõppes omandatakse turvatööks vajalikud algteadmised ja -oskused. Vähemalt 16-tunnine esmaõpe läbitakse enne turvaettevõttes turvaülesannete täitmisele asumist.
(3) Turvatöötaja kvalifikatsiooni saamiseks läbib valvetöötaja turvatöötaja põhiõppe neljakuulise katseaja jooksul. Põhiõpe kestab vähemalt 50 tundi.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
(31) Isik, kes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katseaja jooksul ei ole omandanud turvatöötaja kvalifikatsiooni, võib selle omandada enne turvatöötajana tööle asumist, läbides vähemalt 50-tunnise põhiõppe.
[RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
(4) Turvajuhi kvalifikatsiooni saamiseks läbib turvatöötaja turvajuhi õppe, mis kestab vähemalt 80 tundi.
(5) Turvatöötajale on aastas ette nähtud vähemalt 16-tunnine täienduskoolitus.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(6) Turvatöötaja õppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse kohta käivaid sätteid.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
§ 28. Turvatöötaja õppe korraldaja loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) turvatöötaja põhiõppe korraldamine;
2) turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamine.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(2) Õpet korraldavale ettevõtjale on käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud tegevus keelatud.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
§ 281. Piirangud esmaõppe ja turvatöötaja kehalise ettevalmistuse korraldajale
(1) Esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja. Esmaõppe õpetajal peab olema turvajuhi kvalifikatsioon.
(2) Turvatöötajate kehalist ettevalmistamist võib korraldada turvaettevõtja.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
§ 29. Õppekava
Turvatöötaja õppekava kehtestab turvatöötajate väljaõpet ja täienduskoolitust korraldava juriidilise isiku õppeasutus, järgides kutseseaduse alusel kehtestatud kutsestandardit.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
§ 30. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise tuvastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentide alusel Politsei- ja Piirivalveamet eelhaldusaktiga.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
1) õppekava;
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
2) turvatöötajate õpet korraldavate isikute nimekirja.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(3) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab tegevusloa taotluse läbi kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema arvates kõigi nõutavate andmete ja dokumentide esitamisest.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja kulgemine peatub, kui Politsei- ja Piirivalveamet annab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Tähtaegade kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamise tähtpäeva saabumist.
[RT I, 23.03.2015, 5 - jõust. 01.07.2015]
§ 301. Turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa kontrolliese
Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema aineline baas, õpetajad ja õppekava võimaldavad järgida turvatöötaja kvalifikatsiooninõudeid.
[RT I, 11.07.2013, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
§ 31. Koolitusloa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
7. peatükk
TURVATÖÖTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING TURVATÖÖTAJALE ETTENÄHTUD TAGATISED
§ 32. Turvatöötaja õigused
(1) Turvatöötajal on õigus:
1) tõkestada pääs valvatavale objektile isikul, kes püüab sinna siseneda loata või muu seadusliku aluseta;
2) valvataval objektil kinni pidada süüteos kahtlustatav isik;
3) kinni pidada isik, kes tungib või on tunginud valvatavale objektile, viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta, ohustab valveobjekti, objektil viibivaid isikuid või takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmisel. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda;
4) isiku kinnipidamisel teostada isiku ja temaga kaasas olevate esemete turvakontrolli kindlustamaks, et kinnipeetu valduses ei ole esemeid ega aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Turvatöötajal on õigus ohtlikud esemed ja ained võtta oma kontrolli alla. Äravõetud esemed ja ained tuleb viivitamata anda üle politseile.
(2) Turvatöötajal on õigus objektil kinnipeetud isiku käitumist, reaalset ohtu või toimepandud teo laadi arvestades:
1) isik objektilt eemaldada;
2) tuvastada isik kohapeal;
3) toimetada süüteos kahtlustatav isik politseisse;
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
4) toimetada raviasutusse või politseisse isik, kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
§ 33. Turvatöötaja kohustused
(1) Turvatöötaja on kohustatud:
1) keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid;
2) hoidma saladuses turvateenuse tellijalt saadud teavet;
3) tegema juhtimiskeskusele viivitamata teatavaks valveobjekti vastu toimepandud, toimepandava või kavandatava õigusrikkumise;
4) täitma oma ülesandeid, takistamata riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, järelevalveasutuse, kohtueelse uurimise asutuse, kohtu, kohtutäituri või muu isiku seaduslikku tegevust;
5) tööülesande täitmisel heli-, foto-, filmi-, video-, side- ja valvetehnika ning infotehnoloogia vahendit või muud tehnikavahendit kasutades järgima isiku põhiseaduslikke õigusi;
6) tegema käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolu ilmnemise turvaettevõtjale viivitamata teatavaks.
(2) Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse §-des 14–15 sätestatud kohustused.
[RT I, 04.03.2019, 1 - jõust. 14.03.2019]
§ 34. Turvatöötajale ettenähtud tagatised
(1) Kui turvaülesande täitmine põhjustab turvatöötajal osalise või puuduva töövõime, maksab tööandja talle ühekordse toetusena:
1) puuduva töövõime korral turvatöötaja kolme aasta palga;
2) osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta palga.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja turvaülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti kaasatud arstiõppe läbinud isik, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 491 lõigetes 2–5 sätestatust.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 01.07.2016]
(2) Turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja isikule, kelle suhtes täitis turvatöötaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, peab tööandja ühekordse toetusena maksma turvatöötaja viie aasta palga.
(3) Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud turvatöötaja keskmise palga alusel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(4) Ühekordse toetuse maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 35. Toetuse taotlemine
(1) Toetuse saamiseks esitab osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja kirjaliku avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime tuvastamise kohta.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(2) Hukkunud turvatöötaja perekonnaliige või turvatöötaja ülalpidamisel olnud isik esitab toetuse saamiseks kirjaliku avalduse, millele on lisatud:
1) dokumendid, mis tõendavad, et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete või ülalpeetavate hulka;
2) hukkunu surmatunnistus.
(3) Toetuse taotlemise avaldus esitatakse tööandjale turvatöötaja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest või tema hukkumisest alates ühe aasta jooksul.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 36. Toetuse määramine ja maksmine
(1) Osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja avalduse ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ning teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(2) Hukkunud turvatöötaja perekonnaliikme või ülalpeetava avaldus ja muud dokumendid vaatab tööandja läbi ja teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul.
(3) Kui ühekordse toetuse saamiseks on põhjendatud taotluse esitanud mitu toetust saama õigustatud isikut, määrab tööandja neile toetuse võrdsetes osades.
(4) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb tööandja toetuse taotlejale kirjalikult teatavaks otsuse tegemisest alates seitsme päeva jooksul. Keeldumise korral nimetab tööandja keeldumise põhjuse ja tutvustab otsuse vaidlustamise korda ning tagastab avaldusele lisatud dokumendid. Tööandjal on õigus keelduda toetuse maksmisest ainult juhul, kui osaline või puuduv töövõime on tekkinud turvatöötaja enda süül.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
(5) Ühekordse toetuse maksab tööandja välja toetuse määramisest alates ühe kuu jooksul. Poolte kokkuleppel võib tööandja maksta toetuse välja mitmes osas.
8. peatükk
RELVAD JA LASKEMOON NING ERIVAHENDID
§ 37. Relvad
(1) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja sisevalvele relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Turvaettevõtja võib turvateenust osutades kasutada ainult turvaettevõttele kuuluvat relva. Kui ettevõtjal, riigiasutusel või kohaliku omavalitsuse asutusel on sisevalve, võib selle töötaja valves olles kasutada asutusele kuuluvat relva.
(3) Relva võib turvatöötaja turvaülesannet täites ja sisevalvetöötaja sisevalveülesannet täites kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis ja ohtu ei ole teisiti võimalik kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist.
(4) Relvade kasutamise juhtumite kohta peab arvestust turvaettevõtja või sisevalvega asutuses relvade ja laskemoona eest vastutav isik.
(5) Relva on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise vastu. Keeld ei kehti, kui relva on vaja kasutada nimetatud isiku vastu toimepandava ründe või grupiviisilise ründe tõrjumiseks või tõkestamiseks juhul, kui ründega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.
§ 38. Kumminuia kasutamine
(1) Kumminuia võib vormiriietuses turvatöötaja tööajal kanda vöörihmale kinnitatud vutlaris või vöörihmal lahtiselt.
(2) Kumminuia võib valveobjekti kaitsmisel kasutada turvatöötaja või muu isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui sellega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.
§ 39. Erivahendid
(1) Turvaettevõtja või sisevalve võib objekti valveks ja kaitseks kasutada järgmisi erivahendeid:
1) eriotstarbelisi märgistus- ja värvimisseadmeid;
2) käeraudu;
3) teenistuskoera.
(2) Erivahendeid hoitakse selleks kohandatud lukustatud ruumis või relvahoidlas eraldi relvadest ja laskemoonast. Käesoleva lõike esimest lauset ei kohaldata teenistuskoera suhtes.
(3) Käeraudu või teenistuskoera on keelatud kasutada lapse, vanuri, ilmse puudega isiku või ilmsete rasedustunnustega naise puhul. Keeld ei kehti, kui käeraudu või teenistuskoera on vaja kasutada nimetatud isiku vastu toimepandava ründe tõrjumiseks juhul, kui ründega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele.
§ 40. Käerauad
(1) Käeraudade soetamise loa saamiseks esitab turvaettevõtja või asutus, kus on sisevalve, Politsei- ja Piirivalveametile avalduse, milles nimetatakse käeraudade arv ja kirjeldatakse erivahendite hoiutingimusi.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab avalduse läbi ja otsustab loa andmise või sellest keeldumise avalduse saamisest alates ühe kuu jooksul. Luba kehtib kolm kuud.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse põhjendatust hinnates lähtub Politsei- ja Piirivalveamet valveobjekti laadist, ohu suurusest, turvatöötajate või sisevalvetöötajate arvust ja erivahendite hoiutingimustest.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(4) Käeraudu on lubatud kasutada isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda või rünnata turvatöötajat või sisevalvetöötajat või ohustada teisi isikuid või ennast.
§ 41. Teenistuskoer
(1) Turvaettevõtja või sisevalve võib valveobjekti valveks ja kaitseks kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ning allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib valveobjektil liikuda juhul, kui koer on rihma otsas või kui territoorium on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Keelatud on jätta teenistuskoer valveobjektil järelevalveta.
(2) Teenistuskoera pidamisele kohaldatakse loomakaitseseadust, veterinaarnõudeid ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud loomapidamiseeskirja.
§ 42. Politsei teavitamise kohustus
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(1) Kui turvateenuse osutamisel või turvaülesande või sisevalveülesande täitmisel relva või erivahendi kasutamine tekitab isikule tervisekahjustuse või põhjustab isiku surma, on turvaettevõtja või sisevalve kohustatud sellest politseile suuliselt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
(2) Teates märgitakse sündmuse toimumise aeg ja koht, sündmuse asjaolud, relva või erivahendi kasutaja nimi ja selle isiku nimi, kelle vastu on relva või erivahendit kasutatud, ning kirjeldatakse relva või erivahendi kasutamise tagajärgi.
9. peatükk
TEGEVUSLUBA
§ 43. Turvaettevõtja loakohustus
(1) Ettevõtjal peab olema tegevusluba käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–5 nimetatud turvateenuse osutamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusluba nõutakse ka isikult, kes omab mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 44. Turvaettevõtja tegevusloa taotlemine
(1) Tegevusloa taotluse lahendab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
(2) Ettevõtja esitab tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele relvaloa andmed relva olemasolul ning turvaäriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
§ 45. Turvaettevõtja tegevusloa kontrolliese
Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
1) ta ei tegutse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud valdkonnas;
2) tema turvajuht vastab käesoleva seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja tema suhtes ei esine § 23 lõikes 1 nimetatud asjaolusid;
3) turvaettevõtjal või temaga seotud isikutel ei ole karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või karistusseadustiku §-des 372 ja 384 sätestatud süütegude eest;
4) ta juhtimiskeskuse pidamise korral vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 2 või 3 nõuetele.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
§ 46. Politseiasutuse toimingud
[Kehtetu - RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
§ 461. Andmete kogumine jälitustoiminguga ja päringu tegemine sideettevõtjale
(1) Politsei võib tegevusloa taotleja kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud objekti hõlmava tegevusloa andmine.
[RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
(2) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
[RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
§ 47. – § 55. [Kehtetud - RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]
10. peatükk
RIIKLIK JÄRELEVALVE
§ 56. Riiklik järelevalve
Riiklikku järelevalvet turvaettevõtja, turvaülesannet täitva turvatöötaja, sisevalve ja sisevalvetöötaja tegevuse üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 561. Riikliku järelevalve erimeetmed
Politsei- ja Piirivalveamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 57. Riikliku järelevalve erisused
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
Kohapealse kontrolli kohta koostab riiklikku järelevalvet teostav ametiisik järelevalveakti.
[RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015]
§ 58. Ettekirjutus
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
§ 59. Politseiametniku ettekirjutuse ja toimingu vaidlustamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
11. peatükk
VASTUTUS
[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
§ 60. – § 602. [Kehtetud - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
12. peatükk
ERISÄTTED
§ 61. Välisriigi turvaettevõte
Välisriigi kodaniku või tema vara kaitseks võib käesolevas seaduses ettenähtud tegevusloata ettevõtja või isik osutada käesolevas seaduses käsitletud turvateenust Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel. Luba antakse Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi taotlusel.
[RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
13. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 62. Riigilõivuseaduse muutmine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 63. Üleminekusätted
(1) Turvateenuse osutamise tegevusloa andmisest või loa pikendamisest keeldumise aluseks on ka turvateenistuse seaduse rikkumine kahe aasta jooksul enne tegevusloa või selle pikendamise taotlemist.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist antud turvateenuse osutamise tegevusluba kehtib loal märgitud kehtivusaja lõpuni.
(3) [Kehtetu - RT I 2008, 28, 181 - jõust. 13.07.2008]
(4) Turvatöötajal, kellel on tuvastatud osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud osalise töövõime tingimus täidetuks. Turvatöötajal, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks.
[RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
§ 64. Turvateenistuse seaduse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 65. Seaduse jõustumine
Turvaseadus jõustub 2004. aasta 1. mail.
