Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 15.03.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 13.03.2019, 185
Vali redaktsioon:Eelmine...
Töövõimetoetuse seadus
Vastu võetud 19.11.2014
RT I, 13.12.2014, 1
jõustumine 01.07.2016
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine.
(2) Käesoleva seadusega kehtestatakse töövõime hindamise alused ning töövõimetoetuse määramise ja maksmise tingimused ja kord.
(3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Kui Eesti Vabariigi sõlmitud välisleping sisaldab käesolevas seaduses sätestatud toetuste määramiseks või maksmiseks teistsuguseid sätteid, kohaldatakse välislepingut.
§ 2. Õigustatud isikud
(1) Käesolevas seaduses sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele on õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on:
1) Eestis elav Eesti kodanik või pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
2) tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane;
3) Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaigataotleja, kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses.
(3) Seaduses sätestatud juhul hinnatakse töövõimet ka alla 16-aastasel või vanaduspensioniealisel isikul.
§ 3. Korraldav asutus
Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa).
§ 4. Töövõimetoetuse rahastamine
Töövõimetoetust rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
2. peatükk
Töövõime hindamine
§ 5. Töövõime hindamise alused
(1) Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus.
(2) Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.
(3) Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt:
1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;
2) osaline töövõime, kui tema töötamine on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või
3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
(4) Töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 6. Töövõime hindamise taotlemine
(1) Isik esitab töövõime hindamiseks nõuetekohase taotluse töötukassale. Töövõime hindamise taotluse esitamisel annab isik nõusoleku töövõime hindamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate andmete kasutamiseks.
(2) Isik võib esitada taotluse töövõime hindamiseks töötukassale Sotsiaalkindlustusameti kaudu, kui taotlus esitatakse koos puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel Sotsiaalkindlustusametile esitatava puude raskusastme tuvastamise taotlusega.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, milles sisalduvad:
1) töövõime hindamist taotleva isiku nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, andmed hariduse ja töötamise, abivahendite ja kõrvalise abi kasutamise ning rehabilitatsiooni kohta;
2) nende töövõimet välistavate seisundite loetelu ning tegutsemispiirangute loetelu, mis iseloomustavad isiku töötamiseks vajalikku kehalist ja vaimset võimekust.
(4) Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul.
(5) Kui isik ei ole kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist arsti vastuvõtul käinud, teavitab töötukassa isikut arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja.
(6) Töötukassal on õigus teha päring tervise infosüsteemi, et:
1) kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõude täitmist;
2) kontrollida, kas isiku kohta on tervise infosüsteemi andmed sisestatud;
3) saada teada andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(7) Töövõime hindamise taotluse esitamise päevaks loetakse päev, millal taotlus esitatakse töötukassale või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul Sotsiaalkindlustusametile. Kui töövõime hindamise taotlus saadetakse posti teel, loetakse taotluse esitamise päevaks lähtekoha postitempli kuupäev.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 7. Töövõime hindamine
(1) Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(2) Töötukassa sõlmib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Eksperdiarvamus ei ole käibemaksuga maksustatav käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 2 tähenduses.
(3) Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule saatmisel hüvitab töötukassa vajaduse korral isikule või tasub isiku eest vastuvõtul käimisega seotud erivajadusest tingitud lisakulud. Kui isik mõjuva põhjuseta ei lähe tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, võib töötukassa jätta töövõime hindamise taotluse läbi vaatamata.
(4) Töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal on isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele töövõime hindamiseks vajalikele järgmistele isikuandmetele:
1) andmed andmete esitaja kohta;
2) andmed ambulatoorsete visiitide ja haiglas viibimiste kohta;
3) andmed ravimite kohta.
(5) Töövõime hindamiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud andmed tervise infosüsteemis puuduvad või need on töövõime hindamiseks ebapiisavad, edastab arst töötukassa taotletud andmed tervise infosüsteemi või töötukassale kümne tööpäeva jooksul töötukassalt asjakohase taotluse saamisest arvates.
§ 8. Osalise või puuduva töövõime kestus
(1) Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui vanaduspensionieani, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Töötukassa tuvastab isikul puuduva töövõime alates töövõime hindamise taotluse esitamise päevast kuni vanaduspensionieani, kui töövõimet välistav seisund, arvestades isiku tervisekahjustuse iseloomu ja eeldatavat kestust, ei muutu või on progresseeruv.
(3) Töötukassa tuvastab isikul osalise või puuduva töövõime alates eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestusele järgnevast päevast, kui isik esitab töövõime hindamiseks taotluse 50 tööpäeva jooksul enne kehtiva töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestuse viimast päeva.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 9. Töövõime hindamise otsuse tegemise tähtaeg ja otsuse teatavakstegemine
(1) Töötukassa teeb töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates. Töötukassa võib mõjuval põhjusel taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa taotluse esitajale viivitamata.
(2) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse isikule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 10. Tõend osalise või puuduva töövõime kohta
Töötukassa teeb isikule andmed tema osalise või puuduva töövõime kohta kättesaadavaks elektrooniliselt või väljastab talle soovi korral sellekohase dokumendi.
3. peatükk
Töövõimetoetus
§ 11. Töövõimetoetus
Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
§ 12. Õigus töövõimetoetusele
(1) Osalise töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses;
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
2) on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea;
3) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit;
4) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana;
6) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana;
7) on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse kohaselt töötuna arvele võetud ja täidab tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud töötule pandud kohustusi;
8) omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust;
9) kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last;
10) hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel;
[RT I, 30.12.2015, 5 - jõust. 01.07.2016]
11) saab loomeliidu poolt määratud loometoetust;
12) on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama;
13) viibib ambulatoorsel või statsionaarsel ravil või tema suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit, millest tulenevalt isikul ei ole võimalik käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud tingimusi täita;
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
14) viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.
(2) Puuduva töövõimega isikul on õigus töövõimetoetusele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 sätestatud alusel on õigus töövõimetoetusele ühel vähemalt ühte alla kolmeaastast last kasvataval vanemal, eestkostjal või hoolduspere vanemal.
[RT I, 28.11.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(31) Osalise töövõimega isikul, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist kavatseb jätkata hariduse omandamist samal või muul haridustasemel või kõrgharidusastmel, on õigus töövõimetoetusele käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimusi täitmata pärast õppeasutuse nimekirjast välja arvamist kuni õppima asumiseni, kuid mitte kauem kui 95 päeva.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(4) Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kellele makstakse pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust, prokuröri töövõimehüvitist või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat abikaasatasu.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(5) Töövõimetoetusele ei ole õigust akadeemilisel puhkusel oleval osalise töövõimega isikul, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on tingitud tervislikest põhjustest või kui isik vastab vähemalt ühele käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusele.
(6) Töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all.
(7) Töövõimetoetusele ei ole isikul õigust nende päevade eest, millal ta kannab karistust arestimajas.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 13. Töövõimetoetuse suurus
(1) Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud töövõimetoetuse päevamäär (edaspidi päevamäär).
(2) Toetuse suurus ühe kalendripäeva eest on:
1) osalise töövõimega isikul – 57 protsenti päevamäärast;
2) puuduva töövõimega isikul – 100 protsenti päevamäärast.
(3) Kui osalise või puuduva töövõimega isiku sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületab 90-kordset kehtivat päevamäära, arvutatakse toetuse suurus ümber, vähendades tema toetust töövõimetoetuse maksmise kuu eest summa võrra, mis on pool tema sissetuleku ja 90-kordse päevamäära vahest.
(31) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et tema sissetulek töövõimetoetuse maksmise kuule eelnenud kalendrikuul ületas 90-kordset kehtivat päevamäära puhkusetasu, tööandja makstava haigushüvitise või ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise aja või temast olenemata põhjusel muutunud tasu või hüvitise väljamaksmise aja tõttu, loetakse sissetulek saaduks kalendrikuul, millal see oleks välja makstud, kui nimetatud asjaolusid ei oleks esinenud.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(32) [Kehtetu - RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(33) Kui töövõimetoetuse saaja on tõendanud, et ta osutas teenust pikema kui ühekuulise võlaõigusliku lepingu alusel ja talle on tasu välja makstud lepingu kestusest vähemate kuude eest, võib töötukassa väljamakstud tasude summa jagada lepingu kestuse kalendrikuude arvuga.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(4) Töövõimetoetuse maksmise kuu on kalendrikuu, mille eest toetust makstakse.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sissetulek ühes kalendrikuus arvutatakse, võttes arvesse Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 alusel, andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel, ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.
[RT I, 07.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
(6) Kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra.
(7) Töövõimetoetust vähendatakse välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise võrra.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 14. Päevamäära suurus
(1) Töövõimetoetuse päevamäär on 11,25 eurot.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(2) Töötukassa indekseerib päevamäära suurust iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga, võttes indekseerimisel aluseks jooksva kalendriaasta 31. märtsil kehtinud päevamäära. Päevamäära suuruse arvutamisel ümardatakse summa pärast indekseerimist ühe sendi täpsuseni.
(3) Töötukassa avaldab kehtiva päevamäära suuruse oma kodulehel.
§ 15. Töövõimetoetuse taotlemine
(1) Isik, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, esitab töövõimetoetuse taotlemiseks töötukassale taotluse. Töövõimetoetuse taotluse võib esitada koos töövõime hindamise taotlusega.
(2) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul võib töövõimetoetuse taotluse koos töövõime hindamise taotlusega esitada töötukassale Sotsiaalkindlustusameti kaudu.
(3) Töövõimetoetuse taotlusele kantakse:
1) toetust taotleva isiku nimi, isikukood või sünniaeg, kontaktandmed ja pangakonto number;
2) andmed käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud asjaolude kohta.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud andmed ei ole kättesaadavad andmekogudest, on töötukassal õigus nõuda töövõimetoetuse taotlejalt dokumente, mis tõendavad käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud asjaolusid.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(5) Töövõimetoetuse taotluse esitamise päevaks loetakse päev, millal taotlus esitatakse töötukassale või käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul Sotsiaalkindlustusametile. Kui töövõimetoetuse taotlus saadetakse posti teel, loetakse taotluse esitamise päevaks lähtekoha postitempli kuupäev.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 16. Töövõimetoetuse määramine
(1) Töövõimetoetus määratakse isikule töövõimetoetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(11) Töövõimetoetus määratakse isikule alates kehtiva töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast, kui töövõimetoetuse taotlus esitatakse käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(2) Töövõimetoetus määratakse isikule ravikindlustuse seaduse § 57 lõike 1 järgi haigushüvitise saamise õiguse lõppemise päevast kuni tuvastatud osalise või puuduva töövõime kestuse lõpuni, kui:
1) isik esitab töövõimetoetuse taotluse ajal, kui talle on välja kirjutatud haigusleht ravikindlustuse seaduse tähenduses ja
2) töötukassa ei ole eelnevalt tuvastanud tema osalist või puuduvat töövõimet käesoleva seaduse § 8 alusel või ta ei ole töövõimetoetuse taotlemise ajal riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetu või talle ei ole riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgruppi tähtajatult ning
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
3) isik vastab käesolevas seaduses sätestatud tingimustele.
(3) Töötukassa teeb töövõimetoetuse määramise otsuse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikule kümne tööpäeva jooksul töövõimetoetuse taotluse ja sellele lisatud dokumentide saamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kümne tööpäeva jooksul töövõime hindamise otsuse tegemise päevast arvates.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(4) Töötukassa teeb töövõimetoetuse määramise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikule kümne tööpäeva jooksul päevast arvates, kui lõpeb ravikindlustuse seaduse § 57 lõike 1 alusel isiku õigus saada haigushüvitist, kuid mitte varem kui kümne tööpäeva jooksul töövõime hindamise otsuse tegemise päevast arvates.
(5) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud töövõimetoetuse määramise otsuse isikule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 17. Töövõimetoetuse maksmine
(1) Töötukassa maksab töövõimetoetuse välja igakuiselt eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks.
(2) Töövõimetoetust makstakse vastavalt isiku soovile:
1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul;
2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse pangakontole Eestis maksja kulul;
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
3) posti teel kojukandena saaja kulul või
4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul.
(3) Põhjendatud taotluse esitamise korral maksab töötukassa töövõimetoetust sügava puudega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav, oma kulul posti teel kojukandega.
(4) Kui isik on olnud vahi all, kuid ta mõisteti õigeks, makstakse töövõimetoetus vahi all viibimise aja eest tagantjärele.
§ 18. Töötuna arvel olevale osalise töövõimega isikule töövõimetoetuse maksmise peatamine
(1) Töötuna arvel olevale osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist kümneks kalendripäevaks, kui ta esmakordselt:
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
1) ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule – vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates;
2) keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst – toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates.
(2) Töötuna arvel olevale osalise töövõimega isikule peatatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist kolmekümneks kalendripäevaks, kui ta teistkordselt:
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
1) ei tule mõjuva põhjuseta talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule – vastuvõtule tulemata jätmise päevale järgnevast päevast arvates;
2) keeldub mõjuva põhjuseta tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 10 sätestatud individuaalse tööotsimiskava täitmisest või sama seaduse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud sobivast tööst – toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast arvates.
(3) Kui isiku töötuna arvelolek ja töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse ajal, kui tema töövõimetoetuse maksmine oli peatatud ja ta võetakse uuesti töötuna arvele, tekib tal õigus töövõimetoetusele pärast peatamise perioodi lõppemist.
(4) Töötukassa teeb töövõimetoetuse maksmise peatamise otsuse viie tööpäeva jooksul selle aluseks olevast asjaolust teadasaamise päevast arvates.
(5) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse isikule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 19. Töövõimetoetuse maksmise lõpetamine
(1) Osalise töövõimega isikule lõpetatakse toetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–2 nimetatud perioodi lõppemist, kui:
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
1) tema töötuna arvelolek lõpetatakse – tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgnevast päevast arvates või
2) ta ei vasta ühelegi käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele – lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates.
(2) Töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule ei lõpetata, kui ta hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes:
1) käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates on töötuna arvele võetud;
2) töötuna arveloleku lõpetamise päevast arvates vastab vähemalt ühele käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele või
3) ühele käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimusele vastamise lõppemise päevast arvates vastab samale või teisele viidatud punktides sätestatud tingimusele.
(3) Osalise või puuduva töövõimega isikule lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud perioodi lõppemist:
1) kui tal puudub õigus töövõimetoetusele käesoleva seaduse § 12 lõigete 4–6 kohaselt – lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevast arvates;
2) tema soovil – avalduse esitamisele järgnevast päevast arvates või
3) tema surma korral – surma päevale järgnevast päevast arvates;
4) kui ta ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele – mittevastavuse kindlakstegemise päevast arvates;
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
5) kui tema töövõimet hinnatakse osalise või puuduva töövõime kestuse ajal, välja arvatud juhul, kui töövõimetoetuse taotlus esitati käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul – korduva töövõime hindamise ja sellega seotud töövõimetoetuse perioodi alguse päevast arvates.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(4) Töötukassa teeb toetuse maksmise lõpetamise otsuse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud juhul 15 tööpäeva jooksul selle aluseks olevast asjaolust teadasaamise päevast arvates.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(5) Töötukassa toimetab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse isikule kätte elektrooniliselt, posti teel lihtkirjaga või töötukassa kohalikus osakonnas.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
(6) Töötukassa on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel haldusmenetluse seaduse § 6 tähenduses. Töötukassa ei tohi töövõimetoetuse maksmist peatada või lõpetada enne käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1 ja 2 või § 19 lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist.
§ 191. Töövõimetoetuse maksmise jätkamine
(1) Isikule, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks käeoleva seaduse alusel ja kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse uued taotlused käesoleva seaduse § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, jätkatakse sissetuleku tagamiseks töövõimetoetuse maksmist, kui tema eelmise töövõime hindamise otsusega määratud osalise või puuduva töövõime kestus on lõppenud ja töötukassa on tema töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaega pikendanud isikust olenemata põhjusel.
(2) Töövõimetoetust makstakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul seni määratud suuruses alates eelmise töövõimetoetuse maksmise perioodi lõpule järgnevast päevast kuni uue töövõimetoetuse otsuse tegemise kalendrikuu lõpuni.
(3) Kui isikule on makstud töövõimetoetust käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, siis ei maksta talle sama perioodi eest töövõimetoetust käesoleva seaduse § 16 lõike 11 alusel. Kui uue töövõimetoetuse määramise otsuse alusel on toetus suurem käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel makstud toetusest, makstakse nende vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel töövõimetoetuse väljamaksmisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ning § 13 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatut.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
§ 20. Enammakstud töövõimetoetuse tagasinõudmine
(1) Töötukassa võib nõuda õigusliku aluseta määratud ja makstud töövõimetoetuse selle saajalt tagasi.
(2) Vastavalt isikuga sõlmitud kirjalikule kokkuleppele maksab isik õigusliku aluseta makstud toetuse tagasi korraga või osade kaupa tagasimaksegraafiku alusel või see peetakse korraga või osade kaupa kinni järgmiste kalendrikuude eest makstavast toetusest.
(3) Kui kirjaliku kokkuleppeni ei jõuta või isik ei täida kokkulepet, on töötukassal õigus enammakstud summa töövõimetoetusest korraga või osade kaupa kinni pidada. Töövõimetoetuse kinnipidamisel säilitatakse vähemalt 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast.
(4) Töövõimetoetusest võib käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel kinni pidada 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast. Isiku kirjalikul nõusolekul võib kinni pidada rohkem kui 50 protsenti maksmisele kuuluvast summast.
(5) Kui töövõimetoetuse maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa tagasimaksmist ja töövõimetoetuse saaja ei maksa enammakstud summat tagasi, tehakse enammakstud summa tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on töötukassal õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutus koos hoiatusega toimetatakse kätte elektrooniliselt või posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.
[RT I, 10.01.2019, 2 - jõust. 20.01.2019]
§ 201. Töövõimetoetuse tagasinõudmine vastutavalt kindlustusandjalt
Töötukassa nõuab liikluskindlustusega tegelevalt kindlustusandjalt isikule väljamakstud töövõimetoetuse tagasi, kui töövõimetoetust saaval isikul tekib nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 21. Teatamiskohustus
Isik on kohustatud töötukassale viivitamata teatama asjaoludest, mis mõjutavad tema õigust saada töövõimetoetust ja selle suurust, sealhulgas välisriiki elama ja tööle asumisest ning välisriigis saadavast töötasust, töötuskindlustushüvitisest, vanemahüvitisest, ajutise töövõimetuse hüvitisest ja pensionist ning töövõimega seotud hüvitisest, pensionist või toetusest.
4. peatükk
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu ning andmevahetus
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
§ 22. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu
(1) Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (edaspidi andmekogu) peetakse töövõime hindamiseks, töövõimetoetuse maksmiseks, osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu erijuhtudel maksmiseks ning statistika ja analüüside tegemiseks vajalike andmete tagamiseks.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Andmekogu vastutav töötleja on töötukassa.
(3) Andmekogu sisaldab ja selles töödeldakse järgmisi andmeid:
1) töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva isiku andmed – nimi, sünniaeg ja sugu või isikukood, kontaktandmed, kodakondsus, elamisloa või elamisõiguse kehtivusaeg ning rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja seisund;
2) töövõime hindamise andmed;
3) töövõimetoetuse andmed;
4) sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude üle arvestuse pidamise andmed;
5) andmeandjate loetelu ja nendelt saadavad andmed.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(5) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse järgmiselt:
1) töövõime hindamise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku surma;
2) töövõimetoetuse ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid nende andmekogusse kandmisest kuni kümme aastat pärast isiku suhtes alustatud käesolevas seaduses sätestatud menetluse lõppemist või isiku surma;
3) andmekogusse kantud andmed pseudonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(6) Andmekogusse kantud pseudonüümitud andmed säilitatakse 65 aastat, mille möödumisel andmed anonüümitakse kord aastas säilitustähtaja möödumise kalendriaasta lõpus.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(7) Täpsemad säilitustähtajad ja säilitamise tingimused ning kord sätestatakse andmekogu põhimääruses.
[RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
§ 221. Andmevahetus
(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus saada töötukassalt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks järgmisi andmeid:
1) puude raskusastme tuvastamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise taotluse ja otsuse andmeid ning töövõime hindamise taotlusega koos esitatud puude raskusastme tuvastamise taotluse andmeid;
2) riikliku pensioni, prokuröri töövõimehüvitise, spordiseaduse alusel toetuse määramiseks ja maksmiseks – töövõime hindamise otsuse, määratud ja makstud töövõimetoetuse ning teisest riigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid;
3) kuriteoohvri hüvitise määramiseks ja maksmiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise otsuse andmeid ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
4) tööõnnetuse ja kutsehaiguse tagajärjel tekkinud kahju hüvitise määramiseks ja maksmiseks ning välislepingu alusel andmete töötlemiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, töövõime hindamise otsuse andmeid ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
5) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
6) erihoolekandeteenuste osutamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, välja arvatud selles sisalduvaid käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid, ja töövõime hindamise otsuse ning määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
[RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
7) abivahendi eest tasumiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust, välja arvatud selles sisalduvaid käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid, ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
8) püsiva töövõimetuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja riikliku pensioni maksmise lõpetamiseks – töövõime hindamise otsuse andmeid;
9) töötavale isikule töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa hüvitamiseks tööandjale – töövõime hindamise otsuse andmeid;
10) peretoetuste ja vanemahüvitiste määramiseks ja maksmiseks teises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna riigis või Šveitsis elavale isikule – määratud ja makstud töövõimetoetuse andmeid;
11) eriseadustes sätestatud töövõime ulatuse ja teenistusülesannete või muude seaduses sätestatud ülesannete täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahelise seose tuvastamiseks – töövõime hindamisel antud eksperdiarvamust ja töövõime hindamise otsuse andmeid;
12) õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 22 lõikes 2 sätestatud riigitagatise saamise õiguse kindlakstegemiseks – töövõime hindamise otsuse andmeid.
[RT I, 03.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
(2) Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt õigusaktides sätestatud ülesannete täitmiseks järgmisi andmeid:
1) töövõimetoetuse määramiseks ja maksmiseks – riikliku pensioni määramise ja maksmise, prokuröri töövõimehüvitise, vanemahüvitise, välisriigist töövõimetoetusega samal eesmärgil makstava toetuse, pensioni või muu rahalise hüvitise andmeid ning andmeid isiku nõusolekuta paigutamise kohta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama ja hooldatava isiku puude raskusastme andmeid;
2) töövõimetoetuse kojukandeks – puude raskusastme andmeid;
3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid ning puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid;
4) töövõimetoetuse suuruse kindlaksmääramiseks – püsiva töövõimetuse andmeid, kordusekspertiisi tähtaega ja makstava töövõimetuspensioni suurust.
(21) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(22) [Kehtetu - RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(3) Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuses sisalduvate käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 nimetatud tervise infosüsteemi andmete töötlemise õigus on seaduses sätestatud juhul tervishoiuteenuse osutajal, arstiõppe läbinud isikul või muul isikul.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
5. peatükk
Vaidluste lahendamine
§ 23. Vaidluste alluvus
Isik, kes leiab, et töövõime hindamisel või töövõimetoetuse määramisel ja maksmisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale.
6. peatükk
Haldusjärelevalve
§ 24. Haldusjärelevalve tegija
Haldusjärelevalvet käesolevas seaduses sätestatud töötukassa kohustuste täitmise üle teeb Sotsiaalministeerium (edaspidi haldusjärelevalve tegija). Haldusjärelevalve tegijal on õigus kaasata haldusjärelevalve tegemisse eksperte.
§ 25. Haldusjärelevalve tegija pädevus
(1) Haldusjärelevalve tegijal on õigus:
1) tutvuda töötukassa käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha haldusjärelevalve tegija ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2) teha töötukassale ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.
(2) Haldusjärelevalve tegija on kohustatud oma ülesannete täitmisel olema hinnangutes erapooletu ning tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.
(3) Haldusjärelevalve tegija võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot.
§ 26. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
1) ettekirjutuse tegemise alus koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
4) haldusjärelevalvet teinud ametiisiku nimi, ametikoht ja allkiri;
5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(2) Haldusjärelevalve tegija toimetab ettekirjutuse töötukassale kätte kümne tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
(3) Ettekirjutusega mittenõustumise korral on töötukassal õigus esitada vaie valdkonna eest vastutavale ministrile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 27. Üleminekusätted
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse 2016. aasta 1. juulist kuni 2016. aasta 31. detsembrini isikule, keda ei ole pärast 2010. aasta 1. juulit tunnistatud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel püsivalt töövõimetuks või kellele ei ole riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgruppi tähtajatult.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(2) Isikule, kes oli riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel tunnistatud viimase püsiva töövõimetuse ekspertiisiga püsivalt töövõimetuks kestusega vähemalt kaks aastat ja kes esitab hiljemalt püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal käesoleva seaduse alusel töövõime hindamise taotluse ning kellel tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, või isikule, kellele riiklike elatusrahade seaduse alusel tähtajatult määratud invaliidusgrupp on riikliku pensionikindlustuse seaduse § 58 kohaselt loetud vastavaks vanaduspensioni eani määratud püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 40–100 protsenti, makstakse töövõimetoetust suuruses, mis on võrdne talle viimati riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstud töövõimetuspensioniga kalendripäeva kohta, kui käesoleva seaduse alusel makstav töövõimetoetus kalendripäeva kohta on sellest väiksem. Riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstud töövõimetuspensioni suurus kalendripäeva kohta leitakse töövõimetuspensioni kuu üldsumma jagamisel 30-ga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud suuruses makstavale töövõimetoetusele kohaldatakse käesolevas seaduses töövõimetoetuse kohta sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud suuruses makstavat töövõimetoetust ei indekseerita.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikul tuvastab töötukassa osalise või puuduva töövõime ka kordushindamisel, kohaldatakse talle makstava töövõimetoetuse suurusele käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4.
(6) Kui isiku töövõime on hinnatud käesoleva seaduse alusel ja ta esitab töövõimetoetuse taotluse Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse ajal, määratakse töövõimetoetus töövõimetuspensionile või töövõimetuse alusel makstavale rahvapensionile õiguse lõppemise päevale järgnevast päevast.
(7) Et tagada ülemineku korral töövõimetuspensioni maksmiselt töövõimetoetuse maksmisele isikule sissetulek, teeb töötukassa isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtajal, töövõimetoetuse ettemakse. Ettemakse tehakse pärast töövõimetoetuse määramist hiljemalt töövõimetuspensioni õiguse lõppemise kalendrikuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(71) Isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse kestuse ajal, kuid pärast korduvekspertiisi tähtaega, teeb töötukassa käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgil töövõimetoetuse ettemakse viie päeva jooksul töövõimetoetuse määramisest arvates, kuid mitte enne töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni saamise õiguse lõppemist.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(72) Isikule, kes esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused püsiva töövõimetuse kestuse ajal ja kelle töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaega on pikendatud isikust olenemata põhjusel, teeb töötukassa käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgil töövõimetuspensionist arvutatud ettemakse viie päeva jooksul töövõime hindamise taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest arvates, kuid mitte enne töövõimetuspensioni või töövõimetuse alusel makstava rahvapensioni saamise õiguse lõppemist. Kui töövõimetuspensionist arvutatud ettemakse on väiksem määratud töövõimetoetusest, makstakse töövõimetoetuse ja ettemakse vahe järgmise töövõimetoetuse maksega.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 71 nimetatud töövõimetoetuse suurus võrdub isikule ühe kalendripäeva eest määratud töövõimetoetuse ja selle väljamaksmise kuu kalendripäevade arvu korrutisega.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(81) Käesoleva paragrahvi lõikes 72 nimetatud ettemakse suurus võrdub isikule makstud töövõimetuspensionist arvutatud päevamäära ja väljamaksmise kuu kalendripäevade arvu korrutisega. Päevamäär leitakse töövõimetuspensioni kuu üldsumma jagamisel 30-ga.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7–72 nimetatud ettemakse tegemisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 12 lõikes 1 ning § 13 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatut.
[RT I, 29.06.2017, 1 - jõust. 09.07.2017]
§ 28. – § 72. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 73. Vähenenud töövõimega isikute toetamine tööturul
Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt 1000 vähenenud töövõimega isiku 2020. aastaks valitsussektorisse tööle võtmise poliitika kavandamise õigusaktides arengudokumentide koostamiseks ja elluviimiseks sätestatud korras.
§ 74. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. juulil.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(2) Käesoleva seaduse § 49 punkt 4 ja § 55 punktid 6–8 ning 15 jõustuvad 2015. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 46 punktid 1–4 ja 6, § 55 punkt 14, § 57 punktid 1–5, 8, 9, 11–22, 24–32 ja 34 ning § 58 jõustuvad 2017. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(4) Käesoleva seaduse § 57 punkt 35 jõustub 2017. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 48 punkt 3 jõustub 2021. aasta 1. juulil.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
(6) Käesoleva seaduse § 66 punktid 2 ja 3 jõustuvad 2016. aasta 1. jaanuaril.
[RT I, 17.12.2015, 1 - jõust. 20.12.2015]
