Töötaja karistamine tööle mitteilmumise eest väljaspool tööaega.

Tööandja ja töötaja lepivad suuliselt kokku,et töötaja tuleb nädalavahetusel tööle. Töötaja tuleb kül laupäeval aga pühapäeval mitte. Pühapäeval tööle mitte ilmumise eest sunnib tööandja töötajat kirjutama seletuskirja ja määrab talle karistuse milleks on hoiatus. Kas selline karistamine on lubatud?

On lubatud jah kui töötaja eirab oma kohustuse.

TLS §15. Töötaja kohustused
(1) Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

(2) Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi:
1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi;
2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal;
3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi;
4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara;
6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega;
7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu;
tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi;
9) hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu;
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
(3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Kohustus 40h nädalas on ju täidetud...

"TLSi § 46 kohaselt ei tohi töötaja tööaeg koos ületunnitööga ületada 48 tundi
seitsmepäevases ajavahemikus"

Laupäevase päevaga täideti ka see 48h,seega pühapäevaga ültatakse 48h. Kuna ei ole ka tehhtud mingit ajutist töökorralduse muudatust (vaid tegemist on suulise kokulepega) jääb karistuse õiguspärasus siiski küsitavaks?

Eks ole, loeme § nii kuidas parasjagu sobib, mitte nii kuidas tegelikult kirjas on.

Ületunnitööd saab teha vaid poolte kokkuleppel v.a. erandjuhud mil võib tööandja seda nõuda.
Ka suuline kokkulepe on kokkulepe ja õige mees peaks sõna ka pidama.

Samas paragravis (§ 46) on ka märgitud ,et Tööandja ja töötaja võivad leppida kokku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Ja tegelikult oli ka see 52h täis kuna töötaja tegi ületunnitööd ka nädala sees. Küsimus ei ole selles kas töötaja käitus õige mehelikult või mitte(Me võiks ju küsida ka seda kui õige mehelik oli tööandja käitumne, töötaja on tulnud korduval vastu ja teinud ületunnitööd),vaid küsimus on selles kas antud olukorras tööandja poolne karistuse määramine on üldse õiguspärane?

Kas töötaja ei saanud siis kohe suud lahti teha ja öelda, et pole nõus tulema? Küsimuse all ei ole praegu üldse mingid ületunnid või muu selline vaid see, et töötaja leppis kokku/andis lubaduse tulla ja jättis lihtsalt oma lubaduse täitmata. Ehk siis töötaja lihtsalt ja labaselt rikkus kokkulepet (täpselt nii ongi, et ka suuline kokkulepe on kokkulepe ja kehtib täpselt samuti). Ja karistus sellise käitumise eest on täiesti õigustatud.

Mina ei oleks päris kindel,et see õiguspärane oli. Kui saduse järgi ei saa kokku leppida üldse sellises tööajas siis ei saaga karistada. Muide on olemas selline sedus nagu "Töötajate distsiplinaarvastuse seadus" Selle seaduse § 1 sätestab, et seda seadust ei kohaldata töölepingulistele suhetele. Seega töölepingu alusel töötavale isikule ei saa määrata mingit distdiplinaarkaristust.

to jass

Kes siin distdiplinaarkaristusest on rääkinud?

Hoiatusest räägitakse ja selle võimaluse annab töölepinguseadus.

Pikka uurimise peale olen jõudnud järeldusele, et hoiatus siiski pole õiguspärane. Põhjus on lihtne, sest antud kokkulepe on tühine.
Väike lõik saidilt toooigusabi.ee
"TÄIENDAV ÜLETUNNITÖÖ
Uus TLS lubab kokku leppida ka täiendavas ületunnitöö tegemises. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida pikemas tööajas, kui tööaeg ei ületa kokku keskmiselt 52 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Kokkulepe ei tohi olla töötajale ebamõistlikult kahjulik. Töötajal on lubatud tavapärase nädala keskmiselt 8-tunnise ületunnitöö kõrval teha täiendavat ületunnitööd keskmiselt 4 tundi nädalas, seega oleks võimalik kokku leppida ületunnitöös keskmiselt 12 tundi nädalas. See on lõplik ja absoluutne piirang ületunnitöö tegemisel. Isegi kui töötaja avaldab soovi teha rohkem tööd, on selline kokkulepe tühine. Täiendavat ületunnitööd võib teha vaid tingimustel, kui selle kohta on töötaja ja tööandja sõlminud eraldi kokkuleppe ning täiendava ületunnitöö tegemine ei ole töötajale ebamõistlikult kahjulik. "

Enne kui te seda hoiatust TVK või kohtus vaidlustanud pole on see õiguspärane. Meie kuuleme siin vaid teie argumente aga seal on kuulda ka tööandja poolt nii, et jõudu vaidluses.