2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik. Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast.
Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv. Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis. Koondamise suhtes võis ettevõtteid varasemast ettevaatlikumaks teha ka kriiside-eelne tööjõupuudus ja koroonaviiruse kriisi kogemus, mis näitas, et pärast nõudluse taastumist on keeruline kiiresti uusi töötajaid värvata.