1.jaanuarist 2002.a. töötuskindlustuse seaduse (TKS) jõustumisega käivitatakse sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestatakse sundkindlustusmakse - töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).
Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks hakkab makse haldamisega tegelema Maksuamet. Maksuametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused, makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.
MAKSE OBJEKT (§ 40)
Töötuskindlustusmakset makstakse:
töötajale töö- või teenistuslepingu alusel ja avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
füüsilisele isikule tööettevõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saaja on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksuameti kohalikus asutuses füüsilisest isikust ettevõtjana.
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
ettevõtlustuludelt
juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasudelt*
Vabariigi Presidendile, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ja kohtunikele makstud palgalt ja muudelt tasudelt
erisoodustustelt
sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
* Kui juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige on töölepingulistes suhetes vastava juriidilise isikuga, siis kõik tasud, mis makstakse sellele isikule töö- või teenistuslepingu alusel, maksustatakse töötuskindlustusmaksega TKS § 40 lg 1 p 1 alusel. See tähendab,et teda käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat isikut.
MAKSE MAKSJA (§ 4)
Vastavalt TKS § 4 maksavad töötuskindlustusmakset:
kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja tööettevõtjat)
tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi: tööandja).
Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu:
füüsilisest isikust ettevõtjad, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed, põhiseaduslike institutsioonide ametnikud (Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud).
MAKSE MÄÄR
§ 41 2002. aastaks § 52 lg 6
kindlustatu makse määr 0,5 - 2% 1% maksustatavatelt summadelt
tööandja makse määr 0,25 - 1% 0,5% maksustatavatelt summadelt
Makse määr võib muutuda TKS §-s 41 kehtestatud piirides. 2002.a makse määrad on kehtestatud TKS § 52 lõikes 6 (vaata tabel). Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks.
MAKSE ARVESTAMISE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKS § 42)
Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Selleks on kehtestatud rahandusministri 03.detsembri 2001.a määrusega nr 102 ühine deklaratsioon TSD.
Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis juba kehtib tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest tasu on arvestatud.
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Tööandja peab:
1) Arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni töötuskindlustusmakse maksemääraga 1%. Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14.
Makse peetakse kinni väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni tööettevõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt või mitteresidendile makstud tasudelt, siis ei tohi tulumaksu kinnipidamisel maha arvata ei kinnipeetud töötuskindlustusmakset ega maksuvaba tulu.
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.
2) Arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud 0,5% maksemääraga. Tööandja makse (0,5%) arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, st ei peeta personaalset arvestust.
3) Kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksuameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks elu- või asukohajärgsele Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD.
Deklaratsiooni TSD järgi tasumisele kuuluvad töötuskindlustusmaksed kantakse Maksuameti kontole nr 10220020230015 Eesti Ühispangas või kontole nr 22 101 798 7351 Hansapangas. Töötuskindlustusmaksete kontod on avatud alates 01.01.2002.a.Töötuskindlustusmaksete maksmiseks on igal tööandjal eraldi viitenumber, mis tuleb näidata maksedokumendil. Viitenumbrid avaldatakse Maksuameti veebilehel, samuti saab viitenumbreid teada Maksuameti kohalikust asutusest.
4) Andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Kindlustatuga töösuhte lõppemisel antakse eelnimetatud tõend koos lõpparvega.
Näide
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2001.a detsembrikuu eest palka 5300 krooni. Palk makstakse välja 2002.a jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni palga välja-maksmisel ehk jaanuaris.
Töötaja palk (bruto) 5300 krooni
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1%
(5300 x 1%) 53 krooni
Kinnipeetud tulumaks
(5300 - 1000 - 53 = 4247 x 26%) 1104 krooni
Töötaja saab kätte (neto)
(5300 - 1104 - 53) 4143 krooni
+ 1 kuu kindlustusstaazi
b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 100 000 krooni. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 0,5%.
Tööandja töötuskindlustusmakse 0,5%
(100000 x 0,5%) 500 krooni
Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (1%) ja arvestatud tööandja makse (0,5%) Maksuameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksuameti kohalikule asutusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.
Maksuamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksuameti pangakontole. Samuti annab Maksuamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003.a.
SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE
Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 500 krooni) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 53 krooni) on töötaja töötasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 5300 - 1000 - 53= 4247; 4247 x 26% = 1104 krooni).
Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud töötuskindlustushüvitis on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulu-maksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13% (ravikindlustuse osa).
Maksuamet
