ETA
23. oktoober 2002 5:45
Uuest ravikindlustuse seadusest välja jäänud nn tervisepäevad pole praegu ühegi seadusega reguleeritud ning arstitõendita puudumist saab kokku leppida üksnes asutuse piires sisekorra eeskirjadega.
Enne 1. oktoobrit oli töötajail õigus puududa aastas kolm päeva tervislikel põhjustel või perekonnaliikme hooldamiseks ilma arstitõendita. Nende päevade eest ei maksnud töötajale ei tööandja ega haigekassa. Uue seadusega seda võimalust enam pole.
Haigekassa avalike suhete juht Anne Osvet ütles ETAle, et tervisepäevade rakendamine asutuse siseselt eeldab nii tööandjate kui töövõtjate poolset kokkulepet.
Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni aseesimees, endine sotsiaalminister Eiki Nestor ütles ETAle, et tervisepäevi pole enam ravikindlustuse seaduses seetõttu, et need peaksid olema lahendatud mingi muu, näiteks töö- ja puhkeaja seadusega. Praegune ravikindlustuse seadus vastab vaid küsimusele, mida saab inimene selle 13 protsendi sotsiaalmaksu eest, mis läheb haigekassale.
Nestori hinnangul võiks taoliste tervisepäevade võimalus olemas olla, sest iga kergema hädaga ei peaks arsti koormama. Praegu on selles osas seadusandlik lünk. Kollektiivlepingutega ei õnnestu ilmselt alati jõuda ses osas kokkuleppele.
Nestori sõnul võiks selle teema üles võtta valitsus, siis võiks ka loota, et see ka Riigikogus läbi läheks.
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas eile ETAle, et pöördus Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole kirjaga, mis toetab töö- ja puhkeaja seaduse kahe paragrahvi muutmise seaduse eelnõu.
EAKL on seisukohal, et kui töö- ja puhkeaja seadust hakatakse muutma, siis on vaja lahendada ka uue ravikindlustuse seaduse jõustumisega tekkinud probleem, et töötajal on ära kadunud arsti nõusolekuta vabade päevade võtmise võimalus oma tervise või pereliikmete eest hoolitsemiseks.
