Ä P
Töötukassa hakkab augustis arutama, mida teha töötuskindlustusmaksetest kogunenud rahaga, mida on oodatust rohkem üle jäänud. 1. märtsi seisuga oli tööandjatelt ja töövõtjatelt kogutud 578,8 miljonit krooni, mis on umbes 100 miljonit prognoositust rohkem.
Töötukassas tekkinud rahauputus toetab Äripäeva varasemat seisukohta, mille kohaselt on kohustusliku töötuskindlustuse süsteem ebaõnnestunud.
Riik korjab töötukassasse suure summa raha ja siis hakkab pead murdma, mida selle rahaga teha. See raha võetakse tegelikult ettevõtlusest ära.
Toimetus on töötukassa idee vastu, sest me usume, et ettevõte ja eraisik oskavad raha paremini kasutada kui riik. Eesti lähiajaloos on Hüvitusfondi näol halb näide riiklikku fondi tegevusest. Hüvitusfondi ja töötukassa puhul on vähemalt kaks sarnasust: rahavoog on seadustega kindlaks määratud ja regulaarne ning raha kulutamist kontrollivad poliitikud. Töötukassat juhivad mõõdukad Raivo Paavo ja Meelis Paavel.
Töötukassa idee toetajad väidavad, et tegelikult on töötuskindlustus majandusarengule kasulik. Inimestele tagatakse stabiilne sissetulek ka pärast töö kaotamist ja elanike kindlustunne paraneb. Töötukassa ei korja raha ära, vaid maksab hüvitisi ehk kogutud summad jõuavad majandusse tagasi. Kui me aga võrdleme töötukassa kogutuid ja väljamakstavaid summasid, siis on vahe põhjendamatult suur. Töötukassa poolt tehtud prognoosi kohaselt makstakse sellel aastal hüvitisi kokku 82 miljonit krooni. Võrdluseks 1. märtsi seisuga on kassasse laekunud 578,8 miljonit krooni.
Teine argument töötukassa poolt on see, et inimesed ei pea töötuks jäädes võtma vastu esimest tööpakkumist. Kuna neile on tagatud stabiilne sissetulek, siis saavad nad uut töökohta põhjalikumalt valida ja risk uuesti töötuks jääda on väiksem. Selle väitega nõustub ka Äripäev.
Samas Euroopa kogemus näitab, et mida suurem on töötu abiraha, seda nõudlikum on ta uue töö suhtes ning motivatsioon tööle minna on madal. Eestis oli töötu abiraha väike ja seetõttu arenenud riikide probleemid meid veel ei kummita.
Kolmas argument kohustusliku kindlustuse poolt on see, et vähenevad ettevõtjate kanda jäävaid koondamiskulud. Raskustesse sattunud ettevõtjal on kergem teha ümberkorraldusi. Kui restruktureerimine on edukas, siis jätkab ettevõte tegevust ja osadel töötajatel jääb töö alles. See argument kehtib suuremate ettevõtete kohta, sest hüvitise maksmisel on seatud piirangud. Näiteks selleks, et kuni 19 töötajaga ettevõte saaks töötukassast koondamishüvitist, peab ta koondama vähemalt 5 inimest. Suur osa töötukassasse maksete tegijatest jääb tegelikult ilma hüvitiseta. Nende jaoks on kohustuslikud töötuskindlustusmaksed lihtsalt üks täiendav kulu.
Praegune solidaarne töötukassa süsteem on selline, et väikeettevõtja aitab leevendada suurettevõtja probleeme. Selline põhimõte on vildakas, sest enamus Eesti ettevõtetest on väikefirmad.
