Töölepingu seaduse § 26 kohaselt on töölepingu kohustuslikud kokkulepped tööaeg ja töötasu. Alljärgnevalt vaatleme, millised nõuded on õigusaktides esitatud tööajale ja töötasule.
TÖÖAEG
Töölepingu seaduse § 26 mõistes on tööaeg tööajanorm. Tööajanormi kehtestamine töölepingus on kohustuslik. Tööajanormi väljenduseks on töötundide arv päevas ja nädalas.
Tööajanormi liigid:
* riiklik tööaeg ehk täistööaeg ehk üldtööaeg 8 t/p ja 40 t/n
* lühendatud tööaeg 7 t/p ja 35 t/n ette nähtud õigusaktis, töölepingus või kollektiivlepingus. Lühendatud tööaeg on ka töötaja täistööaeg ehk üldtööaeg.
* osaline tööaeg poolte kokkuleppel
Tööandja on kohustatud pidama tööaja arvestust. Tööajaarvestuse liigid: päeva- ja nädalaviisiline arvestus või summeeritud arvestus.
Päeva- ja nädalaviisilist arvestust peetakse nende töötajate osas, kes töötavad 5-päevase töönädalaga 2 üldpuhkepäevaga laupäeval ja pühapäeval. Summeeritud tööajaarvestust peetakse nende töötajate osas, kes töötavad tööpäevast pikemas ajavahemikus. Tööaja summeeritud arvestuse pidamise vajaduse ja ajavahemiku üle otsustab tööandja. Samas tuleb oluliseks pidada vajadust teavitada töötajat tööle asumisel tööaja summeeritud arvestuse pidamisest, samuti sellest, kas töö toimub vahetustega. Tööaja summeerimise perioodiks seadus piirangut ette ei näe. Kui summeerimise periood ületab 4 kuud, on selle rakendamiseks nõutav tööinspektori kooskõlastus.
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Ületunnitöö tegemiseks on üldjuhul vajalik poolte kokkulepe. Erandjuhul on töötaja kohustatud ületunnitööd tegema:
* vääramatust jõust tingitud asjaoludel (avarii, õnnetusjuhtum, loodusõnnetus);
* vahetustöötaja töötaja tööle mitteilmumisel, kui töö on katkematu iseloomuga.
Ületunnitöö piirnormid: päevas mitte üle 4 tunni, nädalas keskmiselt mitte üle 8 tunni. Ületunnitöö arvestust peetakse iga ületunnitöö juhu ja iga töötaja kohta. Arvestuse aluseks on 4-kuuline periood, mille kestel võib ületunde summeerida. Ületundide summeeritud arvestus võimaldab ühes nädalas teha rohkem kui 8 ületundi, kuid arvestusperioodi lõpus ei tohi ületundide arv ületada 4-kuulise arvestusperioodi ületundide üldarvu. Töötaja nõusolekul võib teda rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses kalendriaastas. Seega võib arvestuslik ületundide piirnorm aastas olla ca 600 tundi.
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnid arvestusperioodi normitundide üldarvu ületavad tunnid.
Töö- ja puhkeaja seaduse § 1 3.lõike alusel võib töötajaga, kes omab iseseisvat otsustuspädevust, töölepingus kokku leppida, et töötaja korraldab ise oma töö- ja puhkeaega. Sellise töötaja kohta tööaja arvestust ei peeta, küll tuleb tööandjal pidada arvestust töötaja kohta.
TÖÖTASU
Töölepingu seaduse § 26 kohaselt on töölepingu kohustuslikuks kokkuleppeks töötasu. Töötasu on palgaseaduse mõistes palk. Palka võib liigitada: põhipalk ja lisapalk.
Põhipalga, mida arvutatakse tunni-, päeva, nädala- või kuupalgamäära alusel, tunnused on:
* töölepingu kohustuslik tingimus (kokkulepe);
* tagatispalk makstakse aja eest, mil töötatakse töölepingu tingimuste kohaselt, samuti aja eest, mil töötajat tööga ei kindlustatud (tööseisak)
* alaline kehtib kuni muudatuseni. Muutmine on lubatud ainult poolte kokkuleppel (palgaseaduse § 10)
Põhipalgamäär täistööajaga, s.h. ka lühendatud tööajaga, töötamise korral ei tohi olla alla riiklikult kehtestatud palga alammäära.
Lisapalga, mis koosneb lisatasudest ja juurdemaksest, tunnused on:
* tingimuslik makstakse siis, kui esineb lisapalga maksmise tingimused;
* ajutine makstakse seni kuni esinevad maksmise tingimused.
Lisatasu makstakse, kui:
* tehakse lisatööd lisatasu määr kokkuleppeline
* töötaja täidab tööülesandeid nõutavamast tulemuslikumalt lisatasu määra kehtestab tööandja;
* töötaja töötab eritingimustes: õhtusel ajal, ööajal, teeb ületunnitööd, töötab talle ettenähtud puhkepäeval või riigipühal lisatasumäär mitte vähem kui seaduses ette nähtud.
Juurdemakse tehakse siis, kui töötajale arvutatud palk jääb madalamaks töölepingus kokkulepitud palgamäärast (tööseisak) või juhul, kui tööandja on kohustatud tagama töötajale keskmise palga (teisele tööle üleviimine).
Palgatingimused on: põhipalk, lisatasud, juurdemakse, palga arvutamise viis ja palga maksmise kord.
Ületunnitöö, puhkepäeval töötamist ja riigipühal töötamist võib hüvitada poolte kokkuleppel ka vaba aja andmisega. Sellisel juhul lisatasu ei maksta, vaid tasustamine toimub nii, nagu tavalisel tööpäeval. Vaba aeg võimaldatakse tundide ulatuses, mis töötati ületundidega, puhkepäeval või riigipühal. Vaba aja võimaldamise aeg lepitakse poolte vahel kokku.
Niina Siitam
