Maris Veerus
Töökaaslane, kes pidevalt viriseb, rikub ära ka kolleegide päeva. Tal on alati ja iga asja kohta ütlemist, tihtipeale takistab ta oma tegevuse või tegemata jätmisega kogu firma elu.
Psühhoterapeut Veronika Elmet tõdeb sekretar.ee portaalis, et töö koos intrigandiga vähendab töö-indu, võib tekitada nördimust, väsimust, tüdimust, ärevust või lausa hirmu järgmise tööpäeva ees. Lisaks üleüldisele ärevale õhkkonnale ja segadusele võib kujuneda välja kaks varianti: kas hakatakse sellest inimesest eemale hoidma või suudab ta enda ümber niinimetatud fännklubi moodustada. See tekib kergelt, kui sisulist tööd napib ja tööaeg tuleb lihtsalt täis istuda.
Esimese variandi puhul peaks aga arusaajale inimesele huvi pakkuma, miks keegi temaga koos enam suitsu ei tee ning puhketoast kõik kiiresti jalga lasevad, kui tema kohvi jooma läheb.
Kui ta selle küsimusega mõne kolleegi poole pöördub, tekib kohe hea võimalus küsijatele rahulikult nelja silma all selgeks teha, et tema negativistlik käitumine teistele ei meeldi ning sellepärast eemale hoitaksegi.
Jutuajamine peaks toimuma privaatselt, välistades võimaluse, et keegi uksest sisse hüppab ning vestluse ära rikub.
Depressioonis intrigant
Alati on mõistlik probleemselt inimeselt küsida: Mis lahti on? Mis toimub? Võib-olla on midagi tema elus pahasti, millest ülesaamine eriti lihtsalt ei lähe. Või peitub probleem kolleegides ja tööülesannete ebakonkreetsuses. Kui inimene saab võimaluse hetkeolukorrast rääkida, läheb sageli õhkkond pingevabamaks. Ning ka töökaaslased ja ülemused saavad aidata, kas või ajutiselt kergemaid tööülesandeid andes.
Raskem on hakkama saada inimesega, kes vaevleb depressiooni kolmainsuse käes maailm on kuri ja ohtlik paik, teised ei mõista mind ja ma ise ei kõlba kuskile. Ka sel juhul on neljasilmavestlus kasulik. Esiteks saab teada, et töökaaslane on oma eluga puntras ning talle võib soovitada professionaalset abi otsida. Hädasolija ei pruugi ise selle peale tullagi, vaid proovib probleemide sasipuntraga ise hakkama saada.
Raske isiksus
Kõige kurvem lugu on aga siis, kui tegemist nn halva iseloomuga ehk raske isiksusega, kelle maailmapildis on alati ja igal pool ning kõikides ebamugavustes süüdi kindlasti teda ümbritsevad inimesed. Neil puudub empaatiavõime teiste ning hetkeolukorda mõjutavate asjaolude suhtes, nad ei võta vastutust ega arvesta kolleegidega.
Mõnikord kasutab intrigant saboteerimistaktikat, tekitades meelega kommunikatsioonihäireid: valetab pahatahtlikult, moonutab fakte, ei edasta vajalikku infot. Ka sel juhul võib algul inimesega personaalselt vestelda.
Kui see vilja ei kanna, tõstata küsimus koosolekul. Las igaüks avaldab arvamust. Sel juhul peaks ka intrigant aru saama, et tema käitumisega ei olda rahul.
Väljasöömistaktika
Isiksusliku antipaatia puhul ütleb intrigant vaid kindlale töökaaslasele pahasti ja takistab tema tööd. See võib olla väljasöömistaktika, kui inimene tunneb, et samaväärne töötaja on temast targem ja osavam. Samas võib intrigant olla firmas kauem töötanud ja leiab, et peatse edutamise korral väärib just tema kõrgemat positsiooni ja paremat palka. Kui neljasilmavestlused ei aita (sest ega intrigant nii lihtsalt oma kaarte avama hakka), peab selgeks tegema, kumb töötaja on firmale vajalikum. Las kollektiiv otsustab, keda toetada, keda eemaldada.
Kui selgub, et asendamatud on mõlemad, peaks need tüliõunad niimoodi paigutama, et nad üksteisele ette ei jääks. Isegi avatud kontoris leidub selleks võimalusi üks ruumi ühte, teine teise otsa. Või saab vaatevälja suurte toataimedega varjata.
Laiskvorst
Laisk ja mugav intrigant proovib jätta endast mulje kui äärmiselt kompetentsest ja virgast töötajast. Kõik ebaõnnestumised ajab ta teiste kaela, ennast suure suuga süüst puhtaks rääkides. Kogu ettevõtte töö võib takerduda, sest intrigant pole õigel ajal vajalikke andmeid esitanud või moonutab neid meelega. Sellist inimest tasub faktidega lüüa: vaata, kõikide andmeid on laekunud, aga mitte sinu omad.
Tasub meeles pidada, et õigused ning vastutus käivad siiski käsikäes ja kehtivad iga töötaja kohta. Parim viis mõlema poole eest seista on mitte võidelda, vaid üksteisega arvestada, püüdes saavutada koostööd ja kompromisse. Sellistes pingelistes olukordades tuleb appi võtta kehtestava käitumise ABC. Hea abimees on alati ka delikaatne, mitte sarkastiline huumor.
Ussikesed
Igasse kollektiivi satub inimesi, kes pole millegagi rahul ja proovivad ka teisi kaasa haarata. Üritatakse luua olukorda, kus kõik on paha: tööandja on rumal, palk väike, intrigandi või-med ei leia piisavat rakendust. Selliseid inimesi kutsutakse ussideks. Umbes sajaliikmelises kollektiivis leidub neid tavaliselt paar-kolm.
Firma eesmärkide saavutamiseks on vaja sõbralikku, loovat ja üksteist mõistvat suhtumist. Paraku suudab intrigant selle ära rikkuda. Ta on iga arengumuutuse vastu ning ässitab teisedki üles. Samas kui muutusi ei toimu, on jälle pahasti. Intrigandi meelest teab vaid tema tõde, kõik teised on rumalad. Nii õn-nestub ussil firma alustalasid kõigutada, sest mõnusast koos-tööst ei saa enam juttugi olla.
www.sekretar.ee
Kes on intrigant
Intrigant on tavaliselt inimene, kes on juba mõnda aega üsna hea palgaga töötanud ning oma elu kindlustanud. Ta annab endale aru, et kui ta ka tööst ilma jääb, ei juhtu eriti midagi. Tal on piisavalt töökogemusi ning ta arvab, et on jõudnud kätte aeg oma tähtsust ja kompetentsust rõhutada.
Väga noored ja 50-60-ndates aastates töötajad tavaliselt intriige punuma ei hakka. Verinoorest saab uss vaid juhul, kui tal on mingi psüühiline häire. Vanemad inimesed aga teavad hästi, et töö kindlustab korteriüüri ja leiva ning nad ei taha seda ohustada.
