Berit Nuka
Väikeettevõtetes toimunud palgatõusu taga on konkurents välismaiste tööandjatega ja ümbrikupalkade vähenemine.
Statistikaamet teatas reedel, et tänavu teises kvartalis palgatõus kiirenes ning keskmine brutokuupalk ulatus 8291 kroonini, mis on 11,8 protsenti kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Statistikaameti andmetel mõjutasid kõige enam palgatõusu kiirenemist alla 50 töötajaga ettevõtted, kus keskmine brutokuupalk kasvas aastaga ligi 16 protsenti.
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri arvates on selle taga eelkõige see, et sellise suurusega ettevõtted on üldjuhul Eesti kapitali omanduses ning eelmisel aastal neis olulist palgatõusu ei toimunud. Sel aastal tuli see palgatõus ära teha, ütles ta.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni volikogu liikme Leelo Umbsaare sõnul on palga tõusu oluliselt mõjutanud väikeettevõtete majandusliku olukorra paranemine. Inimeste ostujõud kasvab ja palgad on suurenenud paljuski seoses käibe kasvuga. Kui firmal läheb hästi, läheb ka töötajatel hästi, rääkis ta. Väikesed firmad on paindlikumad. Suured peavad palgatõusu terve aasta ette plaanima, aga väikesed saavad olukorra paranedes kohe palkasid tõsta.
Oluliseks mõjutajaks peab Umbsaar ka kvalifitseeritud tööjõu suuremat väärtustamist võrreldes varasemaga. Eriti annab see tema hinnangul tunda ehitussektoris, kus kvalifitseeritud tööjõule tuleb seoses paranenud võimalustega välismaale tööle minna maksta konkurentsivõimelist palka. Alltöövõtjatest firmad võistlevad tööandjatena näiteks Soome ja Iiri personalituruga, kus on hinnas meie väljaõppinud ja mitmekülgsete oskustega meistrid, ütles ta. Kolmanda olulise mõjutegurina tõi Umbsaar välja vähenenud ümbrikupalkade maksmise. Palgatõus tuleneb maksu- ja tolliameti tõhusast tööst ümbrikupalkade maksmise avastamisel, sest suurenenud maksulaekumine on üheses seoses seeläbi suureneva brutopalgaga, sõnas ta.
Kõige enam tõusis võrreldes 2004. aasta teise kvartaliga keskmine brutokuupalk hotellide ja restoranide tegevusalal, kus kasv oli ligi 21 protsenti. Ainsana langes brutokuupalk mäetööstuses.
Kiiret palgatõusu hotellide ja restoranide tegevusalal selgitas analüütik Maris Lauri kogu selle majandussektori struktuuri muutumisega.
See sektor on hästi kiiresti kasvanud. On tekkinud suuremaid firmasid ja suuremates firmades on kõrgemad palgad. Väiksemates ettevõtetes on võib-olla ka korrigeeritud ümbrikupalkade maksmist, lausus ta.
Ka restorani Olde Hansa personalijuht Tene Tõnutare näeb peamise palkade kiiret tõusu mõjutava tegurina ümbrikupalkade maksmise vähenemist. Tööinspektsioon ja teised ametkonnad teevad head tööd ja ära on kadunud ümbrikupalgad. Kõik on hakanud ausamalt äri ajama, lausus ta. Tõnutare sõnul polegi seetõttu Olde Hansas toimunud sektorile omast suurt palgatõusu, sest neil on palkade maksmine toimunud alati seaduslikult.
44 töötajaga Stroomi hotelli direktori Reet Purre sõnul ei ole neil viimase aasta jooksul toimunud ei väikeettevõtetele ega ka hotellisektori ettevõttele iseloomulikku järsku palgatõusu, vaid palk on kasvanud aastate lõikes küllaltki stabiilselt.
Ühe võimaliku palkade kiire kasvu põhjusena hotellinduses tõi ta aga välja Euroopa Liiduga liitumise.
Eks see avas ikka rohkem väravaid inimesed on hakanud rohkem liikuma ja hotellidel läheb paremini, ütles Purre.
Maris Lauri hinnangul tuleb terve aasta lõikes keskmine palgatõus ilmselt üle kümne protsendi.
