Kaire Uusen, reporter
Eesti kohtutesse on jõudnud ligi paarkümmend kaebust, mille puhul peavad lapsevanemad ebaõiglaseks seda, et lapsehoolduspuhkuse ajal laekunud hilinenud töötasu tuleb riigile hüvitada.
Et seadus kohustab lapsehoolduspuhkuse ajal ettenähtust enam tulu saanud lapsevanemaid riigile raha tagastama, kasvab Eestis nende lapsevanemate arv, kes õigluse eest võideldes kohtutee ette võtavad.
«See ei ole õige, et ma pean hüvitama riigile töötasu, mille olen teeninud juba enne lapsehoolduspuhkust,» ütles kohtusse pöördunud Võrumaa ettevõtte tegevjuht Arno Kirsimägi, kes otsustas pärast lapse sündi jääda ise kolmeks kuuks lapsehoolduspuhkusele.
Eelmise aasta jaanuaris lapsehoolduspuhkusele jäänud Kirsimägi sai eelneva kuu töötasu kätte puhkuse esimestel päevadel.
Kohalik pensioniamet saatis aga pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist teate, et Kirsimägi peab riigile hüvitama terve kuupalga, sest tema arvele laekus lapsehoolduspuhkuse algul töötasu. Kas see oli teenitud enne või pärast puhkusele jäämist, ei ole riigi seisukohalt tähtis.
Euroopa Kohtuni välja
«Jaanuarikuu vanemahüvitist makstakse ju samuti alles veebruaris,» võrdles ta olukordi. Kui töötasu oleks saabunud mõni päev varem, ei peaks Kirsimägi riigile midagi hüvitama.
«Ma ei pea seda õigeks. Kui ma oleksin seda teadnud, ei oleks lapsehoolduspuhkusele jäänudki,» märkis Kirsimägi. Ka tema töökaaslane käib vanemahüvitise asjus Tartus kohut.
Kirsimägi andmetel on paljud sarnases seisus lapsevanemad nõutud summa vaidlemata ära maksnud, sest 1000 või 2000 krooni pärast ei tasu pensioniametiga vaielda ega ka kohut käia. Kirsimäe sõnul soovib riik temalt tagasi aga oluliselt suuremat summat ehk tervet kuupalka.
Tartu Halduskohtusse esitas ta kaebuse märtsi lõpus ning oktoobri lõpus peaks Tartu halduskohus otsuse tegema. Kui ta kohtust õigust ei saa, kavatseb Kirsimägi igal juhul edasi kaevata. «Kas või Euroopa Kohtuni välja,» märkis ta.
Muutust pole loota
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe ütles, et ministeeriumil ei ole kavas vaatamata suurenenud vaidluste hulgale vanemahüvitiste suuruse arvutamist muuta.
Segaduste vähendamiseks tuleks tööandjaid sellest sättest kindlasti teavitada.
«Vanemahüvitise suuruse kindlakstegemisel võetakse arvesse sissetulekud nii, nagu need on kantud maksukohuslaste registrisse.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid saab otsuse tegemiseks vajalikud andmed maksuameti andmebaasist,» selgitas Pärgmäe.
Maksuameti andmete eelistamist tööandjate tõenditele toetab Pärgmäe kinnitusel ka riigikontroll.
«Erandiks on olukord, kus inimene on asunud tööle samal kuul, kui vanemahüvitise õigus lõppes ning tööandja maksab talle töötasu ka samal kuul,» märkis Pärgmäe.
Tallinna halduskohtust öeldi, et nende poole on vanemahüvitise küsimuses pöördunud kaebusega 12 inimest, kuid tänaseks ei ole ühelgi juhul kohtuotsust välja kuulutatud.
Kahe isiku kaebus on tagasi lükatud.
Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ütles, et Tartu halduskohtule on esitatud kolm sellesisulist kaebust, otsused tehakse oktoobri lõpuks.
Küll aga on jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse kohtuasi Jõhvi Halduskohtust, kuid nii nagu halduskohus, jättis ka ringkonnakohus lapsevanema kaebuse rahuldamata.
Töötasul vahet ei tehta
Pensioniamet ei arvesta, millisel perioodil on töötasu teenitud.
Kui hüvitise saaja teenib hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja saadud tulu summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse saadud tulu.
Pensioniamet ei kogu maksude maksmise ja laekumise kohta tööandja tõendeid, vaid lähtub otsuse tegemisel maksuameti andmetest.
Kohtutesse on jõudnud ligi 20 vanemahüvitisega seotud kohtuasja, mis ei ole veel lahenduseni jõudnud. Senised üksikud otsused on tehtud riigi kasuks.
