Kärt Anvelt, vanemtoimetaja
Raviraha vähesuse üle kurtev haigekassa asus uurima, kuivõrd põhjendatult on perearstid inimestele välja kirjutanud töövõimetuslehti ehk nn siniseid lehti, mis lubavad töötajal pikaks ajaks koju jääda.
Pikaajaliste töövõimetuslehtede põhjendatuse kohta on haigekassal audit valmis Tartus ja Pärnus, Tallinna ja Harjumaa arstide töö põhjal tehtav aruanne valmib kuu lõpuks.
Haigekassa juhatuse liikme Arvi Vase sõnul on juhuvalikuga võetud vaatluse alla enam kui 20-päevane ajutine töövõimetus, auditi koostab emeriitprofessor Vello Salupere.
«Probleeme oli kindlasti dokumentide täitmisega,» ütles Vask eile napisõnaliseks jäädes. Ta lisas, et põhjalikum arutelu on plaanitud ajaks, mil kõik tulemused koos.
Kiita saab väheseid
Vastates küsimusele, kas haigekassal on kahtlusi, nagu oleksid perearstid väljastanud pikemaid haiguslehti põhjendamatult, ütles Vask, et ajutise töövõimetuse ekspertiisi tegemise õigus on raviarstil ja põhjendamatust saab üldjuhul tuvastada vaid kordusekspertiisiga, mida antud audit kindlasti ei ole.
Auditit läbi viiv Salupere oli aga oma hinnangutes karm, nentides, et kiita saab väheseid arste.
Peamiste vajakajäämistena nimetas Salupere kahte põhjust. «Kõige suurem puudujääk oli see, et arstid polnud dokumentides sageli seostanud haigust ja tööd, millest patsient vabastatakse,» osutas ta.
Teise puudujäägina nimetas emeriitprofessor seda, et haiguslehel on kirjas küll haiguse sümptom, mille põhjal on antud pikk töövabastus, kuid vahepeal ei tehta uuringuid saamaks teada, mis on selle põhjuseks.
«Alguses ei saa arst loomulikult öelda lõplikku diagnoosi, sest tal pole selleks andmeid, kuid kuuks ajaks töölt vabastatud patsient on ju kogu selle aja edasiste uuringute tegemiseks talle hästi kättesaadav,» selgitas Salupere.
Ta tõi näite ühe perearsti kohta, kes teatas, et ta põhimõtteliselt ei pane ambulatoorsele kaardile kirja, mis tööd inimene teeb ja miks on tal vaja töövabastust, sest tal on patsientide andmed peas.
Salupere sõnul on 20-30 päeva töölt eemalolekut väga pikk aeg. «Nii pikad vabastused pole küll domineerivad, kuid põhjendamatud pikaajalised töövabastused on tõsine finantsiline ja meditsiinieetiline probleem,» märkis ta. «Arstid peaksid ikka kirja panema, miks töövabastus on antud.»
Arstid napisõnalised
Enamik perearste jäi eile teemat kommenteerides napisõnaliseks, eelistades rääkida anonüümselt. Arstid möönsid, et kui haigekassa neid rahastab, siis on neil ka õigus kontrolliks.
Üks Tartu perearst ütles, et ka tema kontrollimisel leidis haigekassa vajakajäämisi. «Minu probleemiks oli, et ma polnud haiguslehti väljastades iga patsiendi kohta nii põhjalikku juttu kirjutanud, kui ehk olnuks vaja,» rääkis ta. «Aga kirjutasin seletuskirja ja selgitasin ka usaldusarstidele, miks see nii oli, ja minu selgitustega jäädi rahule.»
Arvi Vase sõnul ei kahtlusta haigekassa arste põhjendamatuses. «Haigekassa jaoks on võrdväärselt olulised, et haiged inimesed ei käiks tööl, kui ka see, et terved on mingil põhjusel haiguslehel,» märkis Vask.
Ta lisas, et ühest kriteeriumi välja antud töövõimetuslehe põhjendamatuse kohta pole. «Välja arvatud juhud, kui on tuvastatud pettus. Antud auditi puhul pole seda tuvastatud,» kinnitas Vask.
