Helve Toomla, ametiühingute jurist
Töö kõrvalt õppimine nõuab pingutust, mida pisut leevandavad seadustega ettenähtud soodustused.
Täiskasvanute koolituse seadus (TKS) annab võimaluse vaidlusteks õppepuhkuste andmisel ning tasustamisel. TKS-is sätestatakse kolm koolituse liiki.
Tasemekoolitus on vastavas õppevormis või -mahus õppimine põhi- või keskkoolis, gümnaasiumis, kutseharidusasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis. Õigus õppepuhkusele on ainult neil (üli)õpilastel, kes omandava põhi- või üldkeskharidust õhtuses või kaugõppevormis, samuti eksternina; kutsekeskharidust põhihariduse baasil õhtuses või kaugõppevormis; kutsekeskharidust keskhariduse baasil osakoormusega või eksternina, enne 2004/05. õppeaastat õppima asunuile ka õhtuses või kaugõppevormis; kõrgharidust osakoormusega või eksternina, enne 2003/04. õppeaastat õppima asunuile ka kaugõppevormis.
Päevases õppevormis või täiskoormusega õppivad töötajad ei saa seadusele tuginedes õppepuhkust nõuda. Nemad peaksid tööandjaga juba tööle asumisel töölepingus kokku leppima, kui palju ja millistel tingimustel õppepuhkust antakse, kas ja kuidas selle aja eest tasutakse.
Täiskoormusega õpe tähendab seda, et üliõpilane täidab iga õppeaasta lõpuks õppekavast vähemalt 75 protsenti, osakoormusega õppes täidetakse õppekavast vähem kui 75 protsenti. Esimesel õppeaastal määrab üliõpilane ise oma koormuse, järgmistel õppeaastatel võib seda teha ülikool või kõrgkool.
TKS-is räägitakse küll veel akadeemilisest kraadist, kuid ülikooliseaduse kohaselt on kõrgharidus kolmeastmeline bakalaureuse,- magistri- ja doktoriaste. Seega hõlmab kõrgharidus kõiki astmeid ja TKS-is ettenähtud alustel antakse õppepuhkust ka magistri- või doktoriõppes õppijaile.
Õppepuhkust tuleb anda ka sellele õpilasele või üliõpilasele, kes õpib eriala, millel ta ei tööta ja millega tööandjal ei ole midagi ühist.
Tasemekoolituse jooksul antakse tasulist õppepuhkust, sõltumata sellest, millist haridust omandatakse, 30 kalendripäeva õppeaastas. Viimasel õppeaastal on õppuril võimalik saada õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust põhihariduse omandamisel 28 kalendripäeva; keskhariduse omandamisel 35 kalendripäeva; kõrghariduse omandamisel või bakalaureusekraadi kaitsmisel 42 kalendripäeva; magistri- ja doktoritöö kaitsmisel 49 kalendripäeva.
Lisaks nendele tasulistele õppepuhkustele on tööandja kohustatud õppeaastas andma töötajale tema soovil kuni seitse kalendripäeva palgata puhkust.
Igal õppeaastal säilitab tööandja õppepuhkuse ajaks töötasu kümneks päevaks. Ülejäänud õppepuhkuse päevadeks, sh täiendava õppepuhkuse ajaks õppe lõpetamisel, säilitatakse töötasu vähemalt kehtiva alampalga (tänavu on see 3000 kr kuus) ulatuses.
Tööalane koolitus on kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamine ja täiendamine või ümberõpe kas töökohas või koolitusasutuses. Selle koolituse läbimist peab tõendama vastav tunnistus või tõend.
Tööalaseks koolituseks antakse TKS-i alusel töötaja soovil ja koolitusasutuse teatises näidatud ajal õppepuhkust vähemalt 14 kalendripäevaks aastas ja selleks ajaks säilitatakse keskmine palk.
Vabahariduslik koolitus ei ole tavaliselt seotud tööga, seal käib töötaja oma erihuvides. Õppepuhkust on sel juhul võimalik saada vähemalt seitse kalendripäeva aastas, kuid seda ilma palgata, töötaja avalduse ja koolitusasutuse teatise alusel. TKS-is ei sätestata õppemaksu ja kursuste maksumuse tasumist, see vajab üldjuhul eraldi kokkulepet tööandjaga. Siinjuures tuleb siiski teada, et juhul kui tööandja muudab tööks vajalike kutseoskuste, sealhulgas riigikeele ja võõrkeelte oskuse nõudeid, on ta töölepingu seaduse kohaselt kohustatud korraldama oma kulul tööalast koolitust.
