Helve Toomla
ametiühingute jurist
Noormees kirjutas avalduse, milles palus oma töölepingu peatada ajateenistuse ajaks. Pärast ajateenistuse lõppu ta enam tööle ei ilmunud. Ettevõte saatis talle koju kirja, et ta võtaks ühendust ja teataks, mis plaanid tal on edaspidise töötamise suhtes. Nagu nähtub teatisest, on see noormees kirja kätte saanud. Kohale ta ei tule, ühendust ei võta. Mis paragrahvi alusel tööleping lõpetada ja mis kuupäevast seda teha?
Noormees, kelle ajateenistus lõpeb, võib kasutada kohe ka puhkust, sest kaitseväeteenistuses oldud aeg arvatakse puhkuse-õigust andva tööaasta hulka. Puhkuse ajas tuleb muidugi kokku leppida, see pole n-ö automaatselt ette nähtud. Seega peaks iga ajateenistusest vabanenu kohe tööandja juurde minema ning tööle asuma või puhkuses kokku leppima. Kui noormees seda ei tee, võib tööandja tema töölepingu lõpetada distsiplinaarkaristusena töökohustuste rikkumise eest töölepingu seaduse § 86 alusel alates päevast, mil ta pidi tööle ilmuma, st ajateenistusele järgnevast päevast. Alates 1. jaanuarist 2006 näidatakse ajateenistuse aeg juba enne teenistusse asumist antavas kutses.
Riigiasutuses on ette nähtud lisapuhkusepäevad teenistusaastate eest. Kas staaipuhkust on õigus anda ka ette, see tähendab enne tööperioodi täitumist? Näiteks soovib teenistuja puhkust 01.06.200601.06.2007 tööperioodi eest koos staaipäevadega. Tööle on ta asunud 01.06.1995, eelnevad puhkused on kasutatud. 01.06.2007 oleks tal õigus küm-nele lisapäevale. Kas enne perioodi täitumist on tal õigus jälle nagu eelmisel aastal üheksale lisapäevale või hoopis kümnele päevale?
Avaliku teenistuse staaipuhkuse õiguse tekkimise aja arvestus erineb teiste, puhkuseseaduse alusel antavate lisapuhkuste aja arvestusest.
Puhkuseseaduse kohaselt antakse puhkust, sh lisapuhkust, tööaasta eest. Kui inimesel tekkis õigus puhkuseseaduses näidatud lisapuhkusele tööaasta kestel, siis arvestatakse lisapuhkuse päevi proportsionaalselt alates päevast, mil see õigus tekkis.
Olgu näiteks töötaja tööaasta 5. november 2005 kuni 4. november 2006 ja põhipuhkuse pikkus 28 kalendripäeva. 2. mail 2006 vahetas ta sama tööandja juures ametit ning asus tervistkahjustavale tööle, mille eest on ette nähtud seitsmepäevane lisapuhkus. Tema puhkuseõigust andev töö-aasta tuleb jaotada kaheks, aja eest 5. november 2005 kuni 1. mai 2006 on tal õigus puhkusele, mis arvutatakse, lähtudes 28 kalendripäevast, aja eest 2. mai 2006 kuni 4. november 2006 tuleb aga lähtuda 35-kalendripäevasest (28 + 7) puhkusest. Kõne-alune töötaja on esimese kuue kuu eest välja teeninud 14 (6 x 2,3) ja teise kuue kuu eest 17 (6 x 2,9) kalendripäeva puhkust. Puhkust peab töötaja selle tööaasta eest saama kokku 31 kalendri-päeva, olenemata sellest, millal ta puhkust kasutab. Järgmiste töö-aastate puhkus on juba 35 kalendripäeva (28 + 7). Seda muidugi juhul, kui jätkub tervistkahjustav töö.
Küsija osundatud avaliku teenistuse seaduse sätte kohaselt antakse ametnikule vähemalt kolmeaastase teenistus-staai korral kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui kümme kalendripäeva. Nagu sõnastusest näha, ei ole see lisapuhkus seotud mitte tööaasta, vaid ainult teenistusstaaiga. Seetõttu ei saa ka töö-aastat osadeks jagada ja proportsionaalset arvestust rakendada. Lisapuhkuse õigus tekib kohe, kui vajalik teenistusaastate arv on täis.
Kui ametnik jäi puhkusele näiteks 2006. aasta 3. juulil ja samaks päevaks oli tema kolme-aastane teenistusstaa täis, oli tal juba õigus ühepäevasele lisapuhkusele ning tema puhkus pidi kestma kokku 36 kalendripäeva (35 + 1), olenemata tööaastast. Järgmise puhkuse pikkus sõltub samuti sellest, millal puhkus algab kui enne 4. teenistusaasta täitumist, siis jääb puhkus 36-päevaseks, kui pärast, siis antakse lisapuhkust juba kaks kalendripäeva.