Helve Toomla
jurist
Olin tööl eralasteaias, kust omanik saatis mu eelmisel aastal erialasele täienduskoolitusele, et saaksin töötada lasteaia õpetajana. Vormistasime lepingu, mille kohaselt tööandja maksis kinni minu koolituse, kuid see sidus mind viieks aastaks firmaga. Kui lahkun varem firmast, siis olen kohustatud koolitusraha tagasi maksma. Nüüd juhtuski nii, et andsin sisse lahkumisavalduse ja loomulikult nõutakse minu käest seda raha tagasi.
Õppepuhkuse kohta aga ei teadnud ma midagi. Kas nüüd, kui mul on sisse antud lahkumisavaldus, on mul tagantjärele õigus nõuda õppepuhkuse raha? Kas selle saab arvestada ka puhkuseraha sisse, mida mul firmast lahkumise korral on õigus saada?
Õppepuhkus on n-ö sihtotstarbeline vaba aeg, ainult tinglikult võib seda puhkuseks nimetada. Õppepuhkuse andmist sätestab täiskasvanute koolituse seadus, mille järgi antakse seda vaba aega ainult õppe ajaks, muul ajal seda võtta ei saa ja kasutamata jätmise korral seda ei hüvitata.
Olen firmas töötanud juba kolm kuud ja mulle makstakse lubatud palka, kuid töölepingu vormistamiseni asi ei jõua. Ilmselt on selleks ka mingi seaduslik tee. Kui aga lepingu vormistamisest keeldutakse, siis kuidas saan sellise töösuhte lõpetada?
Töölepingu kirjalikult vormistamata jätmine ei tähenda lepingu puudumist: sel juhul töötab töötaja suuliselt sõlmitud lepingu järgi. Kui tööandja keeldub visalt töölepingut kirjalikult vormistamast, võib appi kutsuda tööinspektori, kes teeb tööandjale vastava ettekirjutuse. Kui aga tekib ka vaidlus lepingu olemuse üle, näiteks väidab tööandja, et tegemist ei olegi töölepinguga, vaid hoopis töövõtulepinguga, siis tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole palvega tunnistada töösuhe töölepinguliseks ja nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist.
Töölepingu lõpetamise soovist töötaja algatusel tuleb tööandjale kirjalikult teatada üldjuhul üks kuu ette, s.t täpselt samuti, nagu seda tuleks teha kirjaliku töölepingu olemasolu korral.
Olen töötanud firmas kaheksa aastat, nüüd hakatakse firmat likvideerima. Kas tööandja võib maksta mulle osa hüvitist rahas ja osa mingil muul moel? Firma omanik kavatseb teha nüüdse kaupluse asemele söögikoha, mis minu meelest ei vasta müüjatöö kohustustele. Veel huvitab, kuidas arvutatakse keskmist töötasu.
Loonuspalga ehk naturaaltasu maksmine oli aastaid tagasi seadusega lubatud. Nüüd seda võimalust enam ei ole palka ja hü-vitisi tohib maksta ainult rahas, Eesti kroonides.
Keskmist palka arvutatakse vabariigi valitsuse sellekohase määruse järgi. Üldjuhul leitakse see arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palkade kogusumma jagamisel sama aja kalendrijärgsete tööpäevade arvuga. Sel viisil saadakse keskmine päevapalk. Keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk ikka sama ajavahemiku ühe kuu kalendrijärgsete tööpäevade keskmise arvuga.
Olgu näiteks möödunud aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini välja teenitud 30 000 krooni. Kalendaarseid tööpäevi oli selle kuue kuu jooksul 128. Keskmine päevapalk oli seega 234.40 (30 000:128). Samas ajavahemikus oli ühes kuus keskmiselt 21,3 tööpäeva. Keskmiseks kuupalgaks oli järelikult 4992 kr 70 s (234.40 x 21,3).
Rõhutan, et niimoodi arvutatakse keskmist palka juhul, kui töötaja kogu aeg töötas. Puhkus, haigus jm töölt puudumine arvestuse aluseks oleva aja sees muudab ka arvutusviisi.
