Helve Toomla
jurist
Kohalik omavalitsus kinnitas alates aprillist volikogu uue ametnikestruktuuri. Praegu on struktuuri järgi ametnikuna tööl raamatupidaja-kassapidaja ja pearaamatupidaja. Uues struktuuris on nende asemel vastavalt vanemraamatupidaja ja finantsnõunik. Vallavanem väidab, et tegu ei ole kohtade koondamisega, muudetakse vaid ametinimetusi ja juurde tuleb natuke tööülesandeid. Kuidas oleks pidanud vallavanem ametnikega tegelikult käituma? Kas tegu on avaliku teenistuse seadusega sätestatud olukorraga ameti- või abiteenistuskoha muutmise tagajärjel (paragrahv 161) või on tegu ikkagi koondamisega?
Teenistuja tööülesanded on kirjas ametijuhendis. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) kohaselt võib ametijuhendit, st ka tööülesandeid, muuta teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõu-tav erialane ettevalmistus ega palk ning ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene.
Üksikasju teadmata ei ole võimalik öelda, kas töökohustuste maht suurenes oluliselt või vähem oluliselt, kuna see sõltub alati konkreetsest olukorrast. Kui ametnik leiab, et töömaht on nüüd palju suurem kui enne või on muudetud tema põhifunktsioone, võib ta kohaliku omavalitsuse otsuse halduskohtus vaidlustada.
ATS-i paragrahv 161 on rakendussäte, mida kasutati ainult koos sama seaduse jõustumisega. Praegusel ajal ei saa selle sätte alusel enam teenistussuhet lõpetada või hüvitist nõuda.
Ametinimetuse muutmine ei anna asutusele õigust teenistujat koondada. Koondamine tekib siis, kui väheneb ametikohtade arv, teenistus korraldatakse ümber või on endine ametnik tööle ennistatud.
Avaliku teenistuse ametniku ametijuhendis on määratud ametnike asendamiste kord, st kes keda asendab puhkuste, haigestumiste või pikemaajaliste komandeeringute jms ajal. Puuduva ametniku asendamisel peab ametnik saama asendustasu. Lugedes eri ametite palgajuhendeid, selgub, et asendustasude maksmine on erinev. Küsimus: kas ametnikul on õigus saada teise ametniku asendamise eest lisatasu, olgugi et ametijuhendiga on reguleeritud asutusesisene ametnike asendamine?
Seaduse järgi see õigus on. Ajutiselt ära oleva, sh ka puhkava või haige ametniku asendamiseks võib asutuse juht jagada puuduva ametniku ülesanded lisatööna ühe või mitme ametniku vahel või panna kõik puuduja töökohustused teisele ametnikule, kes asenduse ajaks vabastatakse oma põhitööst.
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt peab asendajale maksma lisatasu järgmiselt.
Kui puuduvat ametnikku asendab üks või mitu ametnikku, kes teevad samal ajal ka oma tööd edasi, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu proportsionaalselt neile pandud puuduva ametniku ülesannete hulgale. Lisatasude summa ei või seejuures ületada puuduva ametniku ametipalka.
Põhitööst vabastatud asendajale makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema ametipalgast suurem, ja lisatasusid, mida asendajal on õigus saada. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja omast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.
Seadus ei anna asutusele õigust kehtestada palgajuhendiga teistsugust asendustasu maksmise korda või jätta kedagi asendustasust hoopis ilma. Palga- ega ametijuhendiga ei saa muuta seadust.
