Helve Toomla
ametiühingute jurist
Olen töötanud 12 aastat riigi-asutuses koristajana. Kui soovin töölt lahkuda, millal oleks õige seda tööandjale teada anda, et saada korralikult lõpparvet? Kui suur minu lõpparve tuleb? Tööl käies olen saanud miinimumpalka. Lahkuksin kuus kuud pärast viimast puhkust.
Koristaja töötab riigiasutuses töölepingu tingimustel, tema suhtes kehtib üldjuhul töölepingu seadus, mis kehtestab, et kui tahetakse omal soovil töölepingut lõpetada, tuleb sellest üks kuu ette teatada.
Kui omal algatusel soovitakse lepingut lõpetada seetõttu, et töö jätkamist takistab haigus, invaliidsus, õpingud või vajadus hoolitseda haige või invaliidistunud perekonnaliikme eest, on etteteatamisaeg lühem ainult viis kalendripäeva.
Lõpparve peab tööandja maksma (üle kandma) viimasel töötamise päeval, selle hulka kuulub välja teenitud palk ja kasutamata puhkuse hüvitus. Puhkuse hüvitus ei sõltu viimase puhkuse ajast, vaid tööaastast, mille eest puhkust antakse.
Kui tööaasta puhkus on täies ulatuses käes ja uuest tööaastast ei ole vähemalt 15 päeva töötatud, ei ole ka midagi hüvitada. Veelgi enam kui tervet tööaastat ei ole tasa töötatud, kuid puhkust on selle eest juba antud, võib tööandja väljatöötamata puhkusepäevade tasu töötaja palgast kinni pidada.
Muid hüvitisi töötajal omal soovil töölt lahkumise korral saada ei ole.
Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilib töötajal, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, puhkuse ajal palk. Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas siis sel juhul talle säilitatakse uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?
Kui töötaja põhipalka tõsteti kas või viimasel töötamise päeval, tuleb puhkusetasuks maksta uus suurem palk. Samasugune lugu on palga säilitamisega puhkusetasuks ka juhul kui töötaja palk vähenes näiteks seetõt-tu, et ta enne puhkust jäi tööle osalise tööajaga, siis jääb puhkusetasuks väiksem palk.
