Helve Toomla
Olen praegu lapsehoolduspuhkusel ning soovisin vanale töökohale naasta septembris, kui laps sai kaheaastaseks. Tööandjaga vesteldes selgus, et mulle tööd pakkuda ei ole. Minu varasem ametikoht on täidetud ja selle töötajaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Seega ei ole keegi minu asendaja ning kellegi tööleping pole seotud minu tööle naasmisega. Täiendavalt aga polevat inimest juurde võtta vaja. Olen küll teadlik, et mul on õigus oma vana ametikoht tagasi nõuda ja tööandja peab selle mulle garanteerima, kuid lahkhelide vältimiseks olen pidanud paremaks võtta vastu tööandja pakkumine lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Siinkohal on mul aga küsimus: kuna olin kaks aastat tööturult eemal ning peale vanemahüvitise pole mul sissetulekuid olnud, siis kuidas arvestada minu puhul keskmist palka, sest tööandja lähtus oma pakkumises töölepingu seaduse alusel koondamisel makstavast hüvitisest?
Keskmise palga arvutamisel töötajale, kelle tööleping on üle aasta peatunud ja kes pole pärast seda päevagi töötanud, peab teadma, kui suur on tema töölepingus näidatud palgamäär. Kui palgamäär (põhipalk) on võrdne statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmise brutopalgaga (2007. aasta II kvartalis oli see 11 549 krooni kuus ja 66,50 krooni tunnis) või sellest suurem, siis arvutatakse töötaja keskmine palk töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel.
Kui töölepingus näidatud palk on riigi keskmisest palgast väiksem, tuleb palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga.
Oletame näiteks, et töölepingu järgne palgamäär jäi kaks aastat tagasi 8000 kroonile kuus.
2005. aastal oli alampalk 2690 krooni, tänavu on see 3600 krooni kuus.
Palga alammäära muutumise indeksi väärtuseks saame 1,338 tehtega 3600 : 2690.
Korrigeeritud palgamäär, mis võetakse hüvituse maksmisel aluseks, on seega 10 704 kr (8000 x 1,338).
Kui aga korrigeeritud palgamäär osutub kõrgemaks, kui on riigi keskmine palk, jääb see maksmisel piiriks, s.t üle 11 549 krooni kuu kohta ei maksta.
Palgamäära ei indekseerita juhul, kui see on kehtestatud seaduse, vabariigi valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega (s.t avalikus teenistuses ja riigi või kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses) või kollektiivlepinguga. Sel juhul jääb hüvitise arvutamise aluseks kehtestatud palgamäär.
