Mati Feldmann
Puhkuseplaanid on enamikul töötajatest selleks aastaks tehtud, aga kel veel mitte, sellele võib järgnev ehk huvi pakkuda. Vaatluse all on selle aasta juuli ja august ja variandid: kas puhata juulis või augustis.
Veel tuleb teha eeldus, et töötajal on üldiselt fikseeritud kuupalk ja puhkuseraha arvestatakse eelneva kuue kuu keskmise põhjal, kuna on lisandunud preemiaid või muid tasusid. Meie teeme oma edaspidised arvestused brutopalgas.
Kalendrikuud pole vennad: tööpäevi võib ühes kalendrikuus olla 19-23. See sõltub kuu enda pikkusest, laupäevadest-pühapäevadest ning riigipühadest.
Märkame seaduspärasust, et rahaliselt on puhkust kasulikum võtta selles kuus, milles on rohkem tööpäevi.
Ütleme nii, et 22 ja 23 tööpäevaga kuud on puhkamiseks soodsad, 21 tööpäevaga on neutraalne ja 19 ning 20 tööpäevaga kuud ebasoodsad. Neutraalne tähendab seda, et vaadeldav periood ei sisalda üldse puhkust.
Võib ilma tõestuseta teadmiseks võtta, et näiteks selle aasta juuni oma 19 tööpäevaga on puhkamiseks üpriski ebasoodne ja resulteerub rahaliselt n-ö miinuses.
Efekt on kergemini mõistetav, kui vaadelda kaht kõrvuti kuud koos ja arvutada läbi alternatiivid: puhkus juulis ja töö augustis või töö juulis ja puhkus augustis. Juuli on tööpäevade poolest rikas (23), august aga jällegi vaene (20). Skeem annab tugeva eelistuse puhkusele juulis: teie võit on keskeltläbi kolm päevapalka. Täpselt sama lugu, täpselt samadel põhjustel on ka järgmisel aastal.
Puhka kuus, milles rohkem tööpäevi
* juuli: 23 tööpäeva, 28päevane puhkus 01.07-28.07
* august: 20 tööpäeva, 28päevane puhkus 01.08-29.08 (sees üks riigipüha)
* I variant: puhkus juulis ja töö augustis
* töötaja sissetulek: 28 päeva puhkuseraha (01.07-28.07) + 3 päevapalka (29.07-31.07) + 1 kuupalk (august)
* II variant: töö juulis ja puhkus augustis
* töötaja sissetulek: 1 kuupalk (juuli) + 28 päeva puhkuseraha (01.08-29.08)
* järeldus: I variant annab juurde 3 päevapalka
Püüan ennetada skeptikute vastuväiteid
* Vastuväide: augustis puhkaja saab tänu riigipühale, 20. augustile, ühe päeva võrra pikema puhkuse.
* Augustis puhkaja ei saa pikemat puhkust, kuna see päev on vaba ka tööl käijatel.
* Vastuväide: reedel, 1. augustil puhkust alustada on mõttetu - keegi niiviisi ei toimi.
* Kui jätta kõrvale antud skeem ehk tööpäevade arvu efekt, siis miks ei võiks puhkusega alustada 1. augustil? Puhkuse viimane päev on reede, 29. august, ja nädalalõpp tuleb katkematult juurde, seega saab järjest puhata 31 päeva.
* Tõenäoliselt võtaks töötaja puhkuse alates esmaspäevast, 4. augustist. Ent siis on puhkuse viimane päev riigipüha tõttu 1. september ja me peaksime oma skeemis arvesse võtma ka septembri.
* Vastuväide: puhkuseraha sõltub eelmise kuue kuu preemiatest, aga seda ma ju ei arvesta.
* Ei arvesta, sest sel pole antud juhul tähtsust. Eeldan, et puhkuserahad on võrdsed ja n-ö taanduvad välja.
* Vastuväide: kui puhkus on planeeritud nii, et pool jääb juulisse ja pool augustisse, siis skeem ei tööta.
* Töötab, aga osaliselt. Kui võtta täpselt 14 puhkusepäeva juulis ja 14 augustis, võidab juurde vähemalt ühe päevapalga.
* Vastuväide: kui võtta puhkust vaid kaks nädalat, siis skeem samuti ei tööta.
* Töötab, aga samuti osaliselt, positiivsed ja negatiivsed efektid on poole nõrgemad.
* Vastuväide: see on tüütu kalendris päevade rehkendamine, pealegi, kui on vaja mingil ajal puhata, siis sel ajal ka puhkus võetakse.
* Nõus sellega, et tihti tingivad puhkuse aja näiteks perekondlikud põhjused. Tüütu kalendrilappamise kohta aga: jätke meelde, et puhata (kas või osaliselt) on kasulikum selles kalendrikuus, milles on rohkem tööpäevi.
