Helve Toomla
jurist
Soovisin nädal aega puhata ning kirjutasin puhkuseavalduse esmaspäevast reedeni. Kuid tööandja vastas, et puhkusetasu arvestab ta ainult kolme, mitte viie päeva eest. Ka päevatasu arvutamine jäi arusaamatuks. Kas kuupalgalisel pole siis päevapalk ühesugune, ükskõik kas ta töötab või puhkab?
Puhkuseseaduse kohaselt võib puhkust osade kaupa anda ainult poolte kokkuleppel. Üks katkematu osa peab kestma vähemalt 14 kalendripäeva, teiste osade pikkus võib olla lühem. Seega pole seadusvastane võtta ülejäänud puhkust kas või ühe päeva kaupa, kui töötaja nii soovib ja tööandja on sellega nõus. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes võib töö-andja küll oma firmas kehtestada väikseima antava puhkuseosa suuruse, näiteks seitse kalendripäeva korraga, kuid siis tuleb sellist korda rakendada ka kõigi töötajate suhtes.
Kui küsija tööandja oli nõus puhkusega esmaspäevast reedeni, tuli puhkusetasu maksta viie kalendripäeva eest. Tööandjal ei olnud õigust jätta kahe päeva tasu maksmata. Kui ta seda siiski tegi, võib küsija nõuda seda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Arvutamisviis aga oleneb sellest, kas töötaja on viimasel kuuel kuul saanud ainult põhipalka (ja püsivat lisatasu) või on palk olnud lisatasude, preemiate või tükitöö tõttu kuude lõikes erineva suurusega. Kui maksti ainult põhipalka või põhipalka ja püsivat lisatasu, siis säilitatakse puhkuse ajaks seesama palk koos lisatasuga.
Kui aga töötaja sai eelneva kuue kuu jooksul peale põhipalga veel eri suurusega lisatasusid (nt asenduse, ületunnitöö vms eest, maksti preemiaid või töötas ta tükitöö alusel), tuleb puhkusetasu arvutada kalendripäeva keskmise tasu järgi. Päevatasu leidmiseks liidetakse viimase kuue kalendrikuu jooksul teenitu ning jagatakse see sama kuue kuu kalendripäevade arvuga (v.a riigipühad). Nii saadakse ühe puhkusepäeva tasu. Et puhkusetasu makstakse siin kalendripäevade, s.t ka laupäevade-püha-päevade eest, jääbki puhkuse päevatasu väiksemaks.
