Helve Toomla
jurist
Kas on õige, et riigipühal töötamise eest saab topelttasu? Minu töögraafik on alatasa niimoodi kokku pandud, et tööpäev on sattunud ka riigipühale. Aga makstakse täpselt samamoodi nagu iga teisegi tööpäeva eest.
Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt, kas töötajale makstakse ajapalka (kuupalka, tunnipalka) või tükipalka. Graafikuvälist riigipühal töötamist võib raha asemel vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses hüvitada ainult töötaja enda soovil. Küsija võib oma riigipühal töötamise eest saamata jäänud palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, kui töö-andja keeldub selle maksmisest.
Töötaja töötab graafiku järgi riigipühal 12 tundi (kella 820), tema kuupalk on 5000 krooni. Kuu lõpu seisuga on töötajal 24 ületundi. Kuidas peaks töötasu arvestama?
Riigipühal graafiku järgi töötamise korral on kuupalgalisel töötajal selle päeva tasu juba ühekordselt palgas sees, ettenähtud kahekordse tasu saamiseks tuleb sama ühekordne päevatasu teist korda maksta. Tööajakava ehk graafiku koostab tööandja tööajanormist lähtudes, töötamise aeg riigipühal läheb normijärgse tööaja hulka. Kui töötaja on nõustunud tegema ületunnitööd ning pole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamises vaba ajaga, siis tuleb talle iga üle normi töötatud tunni eest maksta lisatasu 50 protsenti tema tunnipalga määrast.
Oletame, et arvutatakse maikuu palka. Mais on 168 töötundi, tunnitasu seega 29,76 krooni (5000:168). Palgaks tuleb siis töötajale arvestada 5000 krooni põhipalka, riigipühal töötatud 12 tunni eest 357,12 krooni (12x29,76) ja 24 ületunni eest 1071,36 krooni (44,64x24). Kokku on töötaja brutopalk 6428,48 krooni.
