Eve Kruuse, Postimees
Firmast koondati hulk inimesi ning segaduses on nii minejad kui ka jätkajad. Kuidas edasi? Üks on kindel töötuks jäänul tasub end tööturuametis arvele võtta.
Igal töötuks jäänud inimesel on õigus ennast tööturuametis töötuna arvele võtta. Selleks peab ta isiklikult kohale minema, esitama isikut tõendava dokumendi, passi või ID-kaardi, ja kellel on, siis ka tööraamatu, selgitas tööturuameti Tallinna büroo juhataja Marika Vihermäe.
Kui tööraamatut pole, peab kindlasti olema töö- või teenistussuhte lõpetamise põhjust ja aega näitav dokument. Koondatul tuleb esitada ka tööandja antud tõend, kus kirjas kolmel viimasel kuul makstud töötuskindlustusmaksete suurus. Kui tööandja pole nimetatud tõendit andnud, peab töötaja seda küsima.
«Sageli ütleb tööandja, et inimene peab end kohe, vaat et järgmisel päeval tööturuametis arvele võtma. Tegelikult ei pea, võib hoopis rahulikult mõelda, mida edasi teha,» selgitas Vihermäe. Küll aga tuleb tööturuametisse esitada töötukindlustushüvitise saamiseks vajalikud dokumendid, mis lähevad sealt edasi töötukassale, ja mida kiiremini inimene seda teeb, seda rutem hakkab ta hüvitist saama.
Toetus ja ka ravikindlustus
Koondatul või tähtajalise lepinguga töötanud inimesel peab töötuskindlustushüvitise taotlemiseks olema töötuna arvele võtmisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaai. Mitu päeva hüvitist makstakse, sõltub töötukindlustusstaai pikkusest.
Kui staai on vähem kui 56 kuud, on hüvitis 180 kalendripäeva, 56110 kuu puhul 270 kalendripäeva, enam kui 111-kuulise staaiga aga 360 päeva. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval makstakse iga päeva eest 50% ja edasi 40% ühe kalendripäeva keskmisest palgast.
Töötu toetuse saamiseks peab inimene olema viimase 12 kuu jooksul töötanud 180 päeva, see tähendab, et töötamisest ei tohiks olla möödas rohkem kui kuus kuud. Töötu toetuse päevamäär on ühe päeva eest 32.90 ja seda makstakse 270 päeva kestel.
Kui töötule on määratud toetus, hakkab tema ravikindlustus kehtima toetuse arvutamisele järgnevast päevast. Toetus aga arvestatakse inimese igal järgneval pöördumisel konsultatsioonile tööturuametisse, iga järgnev pöördumine peab toimuma 30 päeva jooksul.
«Sageli helistatakse ja öeldakse, et võtsin ennast töötuna arvele, töötu toetus algas kaheksandast päevast, kuid ma pole seda raha saanud. Aga seda hakatakse maksma siis, kui töötu tuleb kuu aja pärast teist korda tööturuametisse,» selgitas Vihermäe.
Töötuna saab arvel olla nii kaua, kuni inimene ei tööta, aga töötutoetust saab ta 270 päeva. Ravikindlustus kehtib seni, kuni inimene tööle läheb.
Neil, kes ei töötanud ega olnud hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega, pole õigust ei töötuskindlustusele ega töötu toetusele. Küll aga on neil õigus saada ravikindlustust ja infot pakutavatest töökohtadest.
Kohustus tööd otsida
Kõikidele töötutele koostatakse tööotsimiskava. Töötu kohustus on tööd otsida ja ta peab olema valmis tööle asuma, kui talle pakutakse sobivat tööd. Esimese 20 nädala jooksul võib ta tööd valida vastavalt oma haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele. Töö pakkumisel arvestatakse, et transpordiks elu- ja töökoha vahel ei kuluks üle kahe tunni ega üle 10% palgast ja et pakutav töötasu oleks vähemalt 60% senisest. Kui see on väiksem, võib inimene pakutavast tööst keelduda.
Kui inimene keeldub pakutavast tööst põhjuseta, pole ta täitnud tööotsimiskava ja võib töötu toetustest ilma jääda.
Alates 21. tööotsimise nädalast ei pea pakutav töö vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele, saadav töötasu aga peab vastama vähemalt miinimumpalgale ning olema suurem saadavast töötuskindlustushüvitisest.
-------------------------------------------------------
Heidikust ettevõtjaks
Kõigil töötuks registreerunutel on võimalus taotleda tööturuameti pakutavat ümber- või täiendusõpet, samuti ettevõtlustoetust.
Tagastamatu ettevõtlustoetuse taotlemiseks peab töötu läbima ettevõtluskoolituse, mida ka tööturuamet pakub, ja kirjutama seejärel äriplaani. Kui äriplaan kiidetakse heaks, on töötul õigus saada kuni 70 000 krooni ettevõtlustoetust. Toetuse saaja on kohustatud esitama aruanded toetuse kasutamise kohta.
«Kui ma kaotasin töökoha, otsustasin, et teen kannapöörde ja hakkan tegelema sellega, mida olen kogu aeg tahtnud aiandusega. Kõigepealt õppisin Räpinas aednikuks, samal ajal hakkasin rajama aeda nii endale kui ka oma esimesele mitteametlikule kliendile,» rääkis Kadrin Kaasik. «Vahepeal vormistasin ennast ka töötuks, aga et ma ei pidanud tähtaegadest kinni ja kaotasin töötu staatuse, olin mõnda aega nii-öelda ühiskonna heidik.» See tähendas, et vastavalt kehtivale korrale polnud Kaasikul õigust saada töötu toetust, tal oli ainult haigekassa kindlustus.
Mainori kõrgkoolis läbis naine algaja ettevõtja ärikoolituse, mille eest maksis ise 500 krooni. Käesoleva aasta alguses võttis Kaasik ennast uuesti töötuna arvele ja sai niiviisi võimaluse taotleda ettevõtluse stardiraha. «Teistele töötutele soovitan ennast kohe arvele võtta, tööturuamet suunab töötud riigi abil kursusele,» tõdes ta.
Kaasiku koostatud äriplaan pakkuda haljastust projektist kuni aia tegemiseni välja leiti olevat vettpidav, ja ta sai 70 000 krooni ettevõtlustoetust. «Toetuse sain kätte mais, see summa on ikka suureks abiks, esimene aruanne tuleb mul esitada novembriks. Olen selle valikuga väga rahul,» rääkis Kaasik. «Muidugi on oma ettevõtluse alustamine riskantne, eriti praeguses majandusolukorras. Aga kui inimene tunneb, et see on see, mida ta teha tahab, peab proovima. Mõelda tasub, idee maksab.»
