Kai Kalamees
Juba jaanuaris jõustub seaduseparandus, mis ei luba tööandjatel esitada tööotsijatele küsimusi laste arvu või lapsesaamise plaanide kohta.
Samuti muutub tabuks soolise kuuluvusega seotud andmete uurimine. Vastavad keelud lisab riigikogu peagi soolise võrdõiguslikkuse, avaliku teenistuse ja töölepingu seadustesse.
«Info nõudmise keeld aitab vähendada olukordi, kus naist ei võeta tööle seepärast, et tal on plaanis paari aasta jooksul lapsi saada. Või vähendada olukordi, kus värbaja eeldab, et juba olemasolevad lapsed takistavad naisel piisavalt tööle pühenduda,» selgitas sotsiaalminister Maret Maripuu eelnõu esimesel lugemisel.
Soovi korral võivad tööd küsivad inimesed ise oma lastest, tulevikuunistustest ja muust rääkida.
Mõnes riigikogu meespoliitikus tekitasid aga hämmastust reeglid, mis hakkavad mõjutama nii ettevõtete ja asutuste juhte, töövahendusportaale, aga ka tööotsijaid. «Kas minu vanad kõrvad kuulsid tõesti õigesti, et laste arv on tööandja jaoks saladus? Kas ma ütlen vaid siis, kui lastele on vaja jõulupakke, et mul on neid kaks?» päris Marko Pomerants Isamaa ja Res Publica Liidust.
Reformierakondlane Hannes Astok tahtis aga teada, kas punkt, mille järgi ei tohi tööintervjuul küsida laste saamise kavade kohta, laieneb ka meestele.
Sobimatu küsimus
«Tulevikus peab tööandja ütlema, et ma soovin teha lastele jõulupakke, ning need töötajad, kes seda tahavad, ütlevad siis, et mul on lapsed olemas. Aga küsida, kas töötajal on lapsed, ei sobi,» vastas Maripuu. Tema sõnul tuleneb uus kord otseselt Euroopa Liidu direktiivist, mis ei luba töölevõtmise käigus koguda teavet, mis ei puuduta inimese tööalast sobivust.
Teisalt on ka Eestis pöördutud kahel juhul soolise võrdõiguslikkuse voliniku poole kaebusega, et online-portaalides peab tööd otsides täitma kohustuslikus korras perekonnaseisu ja laste arvu puudutavad väljad. «See on diskrimineerimine,» ütles minister.
Uus kord aitab tema kinnitusel noortel naistel, aga ka meestel võrdsemal alusel tööle kandideerida ning murda tööpakkujate eelarvamusi, et väikelaste vanematel on raskem tööle pühenduda, sest lapsed võivad olla haiged.
«Rakvere lihakombinaadis ei pärita naistelt, kas neil lapsi on. Meil on selline praktika ja seega meid see muudatus ei puuduta,» kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Anne Mere. Rakvere lihakombinaadis töötab 900 inimest, neist üle poole on naised.
Parlament kaotab ka naistele keelatud elukutsed. Selleks tuleb tühistada seadusesäte, mille alusel on valitsus oma määrusega kehtestanud raskete ja tervist kahjustavate tööde loetelu.
«Näiteks võivad naised edaspidi töötada elektriveduri juhina, pootsmani, madruse, mootorsaanijuhi, tuukri, veevärgi lukksepa ning korstnapühkijana,» rääkis Maripuu. «See ei tähenda, et kedagi sunnitaks edaspidi temale sobimatut ametit valima. Luuakse vaid võimalus lähtuda elukutse valikul oma soovidest ja võimetest, mitte soost.»
Euroopa Komisjon nõuab
Lisaks loeb eelnõu diskrimineerimiseks juhtumid, kui inimest koheldakse halvasti seepärast, et ta on astunud välja enda või teiste õiguste eest, kaitstes naiste-meeste võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Praegu kehtib see keeld vaid tööelus. Riigikogu teeb veel ringi seksuaalse ahistamise mõiste, nii et see ei puuduta enam vaid alluvussuhteid, sest ahistajaks võib olla ka kolleeg. Uuena lisandub soolise ahistamise mõiste.
Maripuu sõnul on need seadusemuudatused tingitud eeskätt sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest üle on võtmata kolm euroliidu direktiivi, mis käsitlevad naiste ja meeste võrdset kohtlemist.
Mis on mis
Sooline diskrimineerimine: inimese ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse, sünnitamise, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste täitmise või muude soolise kuuluvusega tingitud asjaoludega, samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise tõrjumisest või ahistamisele alistumisest põhjustatud ebasoodsam kohtlemine.
Seksuaalne ahistamine: kui esineb mis tahes soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine, eelkõige luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.
Sooline ahistamine: kui esineb sooga seotud soovimatu käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.
