Mirko Ojakivi
Peale finantsinspektsiooni võtab teravalt sõna ka Eesti fondihaldurite liit.
Pankade seljatagust kaitsma hakanud järelevalveorgan finantsinspektsioon tegi kogumispensioni teise samba maksete ajutist peatamist puudutava analüüsi, mille tulemustest selgus, et inimestel on õigustatud ootus saada hoolimata majandusolukorrast oma pensionisambasse ka riigilt raha.
Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske, mis võivad realiseeruda nõuete esitamises riigi või ka pensionifondi valitsejate vastu, märgib finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. Finantsinspektsioon rõhutab, et isikul ei ole seaduse kohaselt võimalik enam lepingust väljuda. Sellega võidakse antud juhul olulisel määral rikkuda vabatahtlike liitujate õigusi, sest isikut kohustatakse lepingut jätkama oluliselt teistes tingimustes.
Kümnest õiguslikust argumendist koosnevast finantsinspektsiooni seisukohast jääb kõlama pankadele sobiv arvamus, et teise samba sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid ja riigile võib sellega kaasneda ulatuslikke kahjunõudeid.
Tõime oma seisukohas välja võimalikud õiguslikud tagajärjed, mis otsusega kaasneksid, kommenteeris finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.
Finantsinspektsiooni juht Malmstein selgitas rahandusministrile, et kuna enamik pensionifonde on end müües reklaaminud lubadusega, et riik lisab kliendi igakuistele maksetele omalt poolt neli protsenti, siis võivad riigi maksete lakkamisel tekkida võlaõiguslikud tagajärjed.
Finantsinspektsiooni hinnangul võib võimalike nõuete esitamine tugevasti kõigutada kohustusliku kogumispensioni süsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust, mis võib mõjutada finantssektori usaldusväärsust laiemalt, kuna süsteemis tegutsevad lepingu osapoolena eraõiguslikud finantsteenuse osutajad, kes on teenuse müümisel heauskselt lähtunud riigi poolt seni esitatud teabest, selgitas Malmstein rahandusminister Ivari Padarile.
Lisaks ei pea Malmstein praeguses majandusolukorras mõistlikuks kogumispensionisüsteemi ajutiselt muuta, sest see on tugevas vastuolus pikaajaliste investeeringute valitsemise põhimõtetega.
Osakute keskmine soetushind kujuneb turu eri faasides, mistõttu on regulaarse osaku omandamise lõpetamine turu põhjafaasis, kus fondi alusvaraks olevad väärtpaberihinnad on madalad, majanduslikus mõttes äärmiselt kaheldava iseloomuga, ning võib hiljem süsteemi tootluse osas tuua raskeid tagajärgi, lisas Malmstein.
Peale finantsinspektsiooni on valitsuse kavandatava kogumispensioni maksete külmutamise vastu jõuliselt asunud Eesti fondihaldurite liit.
Riigikogule, valitsusele ja Eesti Pangale saadetud kirjas selgitavad kõiki suuremaid kogumispensioni fonde haldavad inimesed, et sissemaksete 2011. aastani peatamine õõnestaks penisonisüsteemi usaldusväärsust ja vähendaks tulevikus pensionide suurust.
Lisaks ennustab fondihaldurite liit, et kui riik peaks otsustama, et ei tee ajutiselt kohustusliku kogumispensioni fondidesse täiendavat nelja protsendi suurust makset, võivad alata kohtuprotsessid, kus omal soovil süsteemiga liitunud nõuavad kogumispensionisüsteemist väljaastumise võimalust.
Kogumispensionisüsteemiga on liitunud üle 581 000 inimese, neist vabatahtlikult ligi 414 000. Fondihaldurid kardavad, et kui liitunutele antakse võimalus süsteemist väljuda, siis võib lahkujaid olla isegi 70 protsenti.
Fondihaldurite liidu juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul piisaks vaid ühest kohtulahendist, kui enamik vabatahtlikke liitujaid hakkaks nõudma süsteemist lahkumist.
Need oleksid kõik valdavalt emotsionaalsed otsused ja sellest piisaks, et kogu süsteem kokku kukutada. Teist korda vabatahtlikkuse alusel sellist süsteemi üles ehitada ei õnnestu, sest poleks liitujaid, selgitas Metsandi.
Ajutine külmutamine vähendaks tulevikus pensione
Eesti fondihaldurite liidu arvutuste kohaselt tähendaks Eesti keskmist palka teenivale teise sambaga liitunule 18-kuuline sissemaksete peatamine tulevikus viis protsenti väiksemat pensioni.
Arvutuste aluseks on võetud nii sissemaksete suurus kui ka nendelt oodatava tulususe kaotus. Riigipoolsete maksete peatumisel kaotaks praegu keskmist palka teeniv kogumispensionisüsteemiga liitunu 30 aasta pärast oma pensionifondi väärtusest 40 000 krooni ehk umbes kolm protsenti tulevasest pensionist. Kui inimene loobuks ka enda sissemaksest, siis oleks kaotus tulevikus viieprotsendine.
Tegelikkuses võib aga tulevane penisonikaotus suuremaks osutuda, sest praegu on eri aktsiate ja fondide osakute väärtused majanduslanguse tõttu madalseisus ning jättes selle olukorra kasutamata, jäävad teise sambaga liitunud tulevasest tõusust ilma ehk tõusupotentsiaal jääb kasutamata.
Valitsuskoalitsioonis on arutlusel euroga liitumise kriteeriumide täitmiseks kuni 2011. aasta alguseni kogumispenisoni süsteemi külmutamine. Eile teatasid sotsiaaldemokraadid, et nad ei toeta teise samba sissemaksete ajutist peatamist ilma hiljem seda liitunule hüvitamata.
Teise sambaga liitujatel on õigustatud ootus, et riik täidab oma kohustused, ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.
Praegu maksab kogumispensionisüsteemiga liitunu oma palgast kaks protsenti ja riik neli protsenti liitunu valitud kogumispensioni fondi.
