Kaire Lang, www.personalijuhtimine.ee
Majandussurutis surub ka eluolu madalamale. Rubriigis «Masuvalve» otsime vastuseid majanduskriisiga seotud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahendusi otsima.
Töötan firmas, kus pole juba kaks kuud palka makstud. Kui soovin ühepoolselt lepingu lõpetada, siis millistel tingimustel saan tulevikus töötukassast raha ning kas mul on lootust millalgi kätte saada (riigi kaasabil?) saamata jäänud palk?
Või kas mul oleks kavalam (rahalises mõttes) vaatamata saamata palgale jätkata töökohuste täitmist ning oodata firma pankroti välja kuulutamist?
Ja kui firma kuulutatakse pankrotistunuks, siis mis ulatuses õnnestub mul saamata jäänud töötasu saada ja kui kaua paberite ajamine aega võtaks?
Kas minul kui nn lihttöölisel on kuidagi võimalik protsesse kiirendada?
Vastab Kaire Lang personalifirmast Expert2Expert:
Töötajal tasub kaaluda, kas lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 82 alusel. Tööandjal tekib siis kohustus maksta lisaks hüvitusena kahe kuu keskmine palk. Õigust saada töötuskindlustushüvitist TLSi paragrahvi 82 alusel lepingu lõpetamine ära ei võta.
Töölepingu lõpetamise hüvitise ja palga nõue tuleb aga töötajal endal esitada, kõige odavam ja lihtsam viis on esitada avaldus töövaidluskomisjonile. Kui tööandjal varasid on, siis on sellisel viisil võimalik raha mõne kuuga kätte saada.
Riik tuleb tasumisel appi tõepoolest alles tööandja maksejõuetuse korral (pankrot) ja siis ei ole oluline, kas töötaja ka pankroti väljakuulutamise ajal töötas, peaasi et tööandja on talle võlgu. Sellisel juhul hüvitab riik saamata jäänud palga (kuni kolm kuud), puhkusetasu (kuni üks kuu) ja hüvitise (kuni kaks kuud) (vt täpsemalt töötuskindlustuse seaduse paragrahv 20). See menetlus võib aga aega võtta väga kaua, isegi aastaid.
Kui tööandja soovib muuta töölepingut, siis kas ja kui kaua on mul töötajana õigus võtta mõtlemisaega?
Millistele tööandaja-töövõtja vahelistele paberitele (lepingutele) peab kohe alla kirjutama?
Kui tööandja on suuliselt teatanud töökohustuste muutumisest, kuid pole kirjalikult seda teinud, siis kas töötaja peab arvestama suuliselt edastatud muudatustega?
Töölepingut saab muuta vaid mõlema poole kokkuleppel, kui ei ole tegu erandiga (TLSi paragrahv 18 ja 59, eriti lõige 5). Töötajale ei ole ette nähtud kohustuslikku järelemõtlemisaega ja ühelegi muudatusele ei pea kohe alla kirjutama.
Kui tööandja muudatuse vajalikkust töötajale selgeks teha ei suuda ja kokkulepele ei jõuta, siis jääbki leping muutmata. Seega ei muutu tööleping ühepoolse suulise teatamisega (vt ka TLSi paragrahv 16). Kui tööandja muudab seadusevastaselt lepingu tingimusi, on töötajal õigus nõuda kokkulepitud tingimuste taastamist ja kuni rikkumiste kõrvaldamiseni saamata jäänud töötasu maksmist (TLSi paragrahv 69).
Saada oma küsimus rubriiki «Masuvalve» aadressil või edasta see postimees.ee vahendusel.
