Töölepinguseadus jõuab sotsiaalministeeriumi nõudel peagi taas riigikogu ette ja kuigi poliitikud lubavad, et sisulisi muudatusi ei tehta, on nende tegemise võimalus igal juhul olemas.
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul kaasneb seadusemuudatusega oht, et seadust asutakse lisaks õigusselguse saavutamisele muutma ka sisuliselt. Mina näen küll seda ohtu, et mõned hakkavad vastutustundetult uut töölepinguseadust enda huvides pöörama, ütles Vaher.
Juba pikemat aega on näiteks tööandjad nõudnud uue seaduse jõustumisel toimima hakkava töötuskindlustushüvitise liikide ja määrade ülevaatamist. Muu hulgas ei ole tööandjad kunagi rahul olnud asjaoluga, et uue seaduse alusel peaksid hüvitist saama ka vabatahtlikult töölt lahkuvad inimesed.
On selge, et sisulised muudatused ei saa tekkida kusagilt tühjusest, vaid eeldavad tööandjate ja ametiühingute kokkuleppeid. Ühtaegu võib nende tegemise vajadus alates eilsest olla tuntavam: Eesti Panga majandusprognoos lubab kõige halvemal juhul koguni 15 protsendi sügavust majanduslangust.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestorgi nentis, et pisikesed muudatused on seni veel jõustumata töölepinguseaduses võimalikud, aga selleks peavad tööandjad ja töövõtjad suutma omavahel ja ka sotsiaalministeeriumiga kokku leppida.
Töölepinguseaduse vigade parandus on vältimatu, aga kui keegi loodab salamisi asuda ka sisulisi muudatusi tegema, siis see katse ebaõnnestub, kinnitas ta siiski.
Teisipäeva õhtul teatas EPL Online, et sotsiaalministeerium saadab lähiajal riigikokku uue töölepinguseaduse muudatused, sest praegusesse alles jõustumata seadusse on sattunud sätteid, mis pole kooskõlas seaduse esialgse mõttega.
Näiteks soovib ministeerium muuta puhkuse nõudeõiguse aegumist puudutavaid sätteid.
Öötöö pinnuks silmas
Mitu ettevõtjat avaldas eile Eesti Päevalehele lootust, et kui sotsiaalministeerium siiski asub 1. juulist jõustuvat seadust muutma, siis ehk jõuab riigikogu ka sisuliste muudatusteni. Näiteks toodi mitmel puhul öötööpiiranguid puudutavad sätted. Nimelt keelab 1. juulist jõustuv uus töölepinguseadus öösiti kauem kui kaheksa tundi töötamise. Erandiks on meditsiinitöötajad.
Kunda sadamas haavapuitmassi tootva AS-i Estonian Cell personali- ja ohutusjuhi Piret Kaljula sõnul tekitaks uue töölepinguseaduse jõustumine nende ettevõttele öötööpiirangu tõttu märgatavat rahalist kulu. Seega tahaksid ettevõtjad, et riik teeks neile öötööjõu kasutamiseks mööndusi.
Kui praegu käivad Estonian Celli tootmisega seotud töötajad kuus tööl 1214 vahetust, siis öötööpiirangu rakendamise korral tuleks neil kuus teha 2022 vahetust. Kuna suur osa töötajatest käib tööle 2030 kilomeetri kauguselt, siis muutuks neile töölkäimine oluliselt kulukamaks, selgitas Kaljula.
Tõenäoliselt teeb riik katkematu tootmise põhimõttel töötavatele ettevõtetele siiski öötööpiirangutes erandi. Kaljulale teadaolevalt peaksid ametiühingud, tööandjad ja riigi esindajad lähiajal kokkuleppele jõudma. Erandit loodab ka Lennuliiklusteeninduse AS, mille juristi Malle Kuke sõnul pole 1. juulist võimalik, et lennujuhid saabuvad tööle õhtul ja lahkuvad hommikul. Uue seaduse jõustudes tuleb inimestel keset ööd üles tõusta ja tööle tulla, selgitas Kukk.
Tööandjad sooviksid seadust muuta
Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Egle Kääratsi sõnul on siiani sisulisi parandusi nõudnud vaid tööandjad, ametiühingud on seadusega ilmselt rohkem rahul.
Üks tööandjate peamisi soove ongi seotud ülalkirjeldatud öötööpiirangu kaotamisega. Kuna ametiühingud pole öötööpiiranguid valmis üle vaatama, siis jäävad need muudatused välja, selgitas ta.
Lisaks soovivad tööandjad muuta tööajaarvestuse põhimõtteid, mis võimaldaksid tööandjal sundida töötajat tootmismahust või hooajalisusest tulenevaid ületunde tegema.Tööandjad on seni rääkinud ka soovist vähendada teatud töötuskindlustushüvitiste väljamaksemäära, kuid ametlikult pole neid ettepanekuid ministeeriumile esitatud.