Vastab tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Neenu Pavel:
Kas on õige järgida soovitust, et ühelegi tööandja esitatud paberile ei tohi alla kirjutada?
Hirmul on suured silmad, kuid kõigepealt tuleb endale arusaadavaks mõelda, mida esitatud teatis tähendab. Ühtegi paberit ei tohi allkirjastada läbi lugemata, isegi siis mitte, kui öeldakse, et küll kodus uurid, teine eksemplar jääb ju sulle.
Allkirjastatud kokkulepet üldjuhul enam tagasi võtta ei saa, sellepärast peab töötajal olema piisavalt aega muudatusettepanekutega tutvumiseks ja otsuse langetamiseks. Seaduse selgitust saab küsida ka tööinspektsiooni juristide infotelefonilt 640 6000 tööpäeviti kell 1015.
Oluline on allkirjastamisel alati lisada ka reaalne kuupäev, millest tavaliselt hakatakse arvutama tähtaegade, sh aegumise kulgemist. Kui töötaja kuupäeva ei märgi, loetakse, et allkiri on antud dokumendi koostamise päeval. Seetõttu on nii mõnigi ehmatusega avastanud, et on nõustunud palga vähendamisega tagasiulatuvalt.
Töölepingu lõpetamise korral, kui tööandja peab sellest töötajale kirjalikult ette teatama kindla päevade arvu võrra, on kuupäev samuti oluline.
Etteteatamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil töötaja on teatisega tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga ja lisades kuupäeva. Vahel aga töötaja keeldub teatist allkirjastamast, kartes, et siis ei saa lõpetamist enam vaidlustada.
Kuna tööandjale on kuupäev oluline, ei ole sel puhul põhjendatud paaripäevase mõtlemisaja andmine. Tööandja saab keelduva töötaja juuresolekul võtta teatisele tunnistajate allkirjadega kinnituse, et töölepingu lõpetamine on teatavaks tehtud.
Kartlikule töötajale soovitan aga allkirjale-kuupäevale lisada märkus «Tutvunud» ning kindlasti võtta teatisest üks eksemplar endale.
Kas on olemas koondamine poolte kokkuleppel?
Töölepingu lõpetamisel kasutatakse vahel ära töötaja vähest teadlikkust. Töötajale räägitakse töö vähenemisest tingitud koondamisvajadusest. Töötaja näeb ka ise, et tööd napib, ning teab üldist rahvatarkust, et koondamise korral makstakse hüvitist ja seejärel saab taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Nii annabki töötaja allkirja ettepanekule «lõpetada tööleping töö kadumisega poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel» ja ilmselt saab ka kokkuleppes pakutud väikese hüvitise.
Alles töötukassasse pöördudes tuleb ilmsiks, et kindlustushüvitise saamiseks puudub õigus, kuna töölepingu lõpetamise aluseks on poolte kokkulepe.
Seepärast kordame üle: koondamise tõttu lõpetamine toimub TLS § 86 p 3 alusel.
Mis on nn proovipäevad, mille tegemist mõni tööandja töötajalt nõuab?
Et kindlaks teha töötaja kutsealane sobivus ja tervise vastavus lepingus kokkulepitud töö tegemiseks, kohaldatakse tööleasumisel kuni 4-kuulist katseaega, mis algab tööleasumise päevast.
Kahjuks, eriti toitlustusettevõtetes, on levinud komme lasta uuel töötajal enne tema töölevõtmise otsustamist teha paar päeva tööd. Tööandjate sõnul saab paari päevaga selgeks, kas tegemist on asjaliku töötajaga või on targem ta minema saata. Sel juhul jääb ära «tülikas» töölevõtmise ja töösuhte lõpetamise vormistamine. Töötasu proovipäevade eest mõistagi ei maksta, kuigi töötaja töötab hoolega.
Selline praktika on väär. Tegelik töölelubamine, erinevate tööülesannete andmine, on võrdne töölepingu sõlmimisega, ehkki seda pole (veel) kirjalikult vormistatud. Tööandjal on kohustus töötajat ohutusalaselt juhendada ja elu näitab, et raske tööõnnetus võib töötajaga juhtuda juba sellisel mitteametlikul proovipäeval.
Tööõnnetust varjata ei soovita küll ühelgi tööandjal, sest kannatanu saab pöörduda töövaidlusorgani poole, nõudes töösuhte olemasolu tuvastamist, millele järgneb tööandja jaoks üsna kulukas õiguslik tagajärg.
Kui töötaja sobimatus selgub kokkulepitud katseaja kestel, on tööandjal võimalik lõpetada töösuhe päevapealt. Töötajale tuleb maksta väljateenitud palk, sest tasuta tööd ei ole.
