Töötukassa kinnitusel on viimase poole aasta jooksul sagenenud juhtumid, kus töötajaid sunnitakse raske majandusliku olukorra tõttu lahkumisavaldust kirjutama - paraku jääb inimene sel juhul ilma nii koondamis- kui ka töötuskindlustushüvitisest.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütles Tarbija24.ee-le, et juhtumeid, kus töötajaid sunnitakse lahkumisavaldust kirjutama, on viimase poole aasta jooksul varasemast rohkem ette tulnud.
Paraku statistikat selle kohta ei tehta. Küll aga tuleb selline sundolukord päevavalgele siis, kui inimene tuleb töötukassasse ennast töötuna arvele võtma ja tema käest küsitakse, mis on olnud alus tema töösuhte lõpetamisel. Sarapuu sõnul on juhtunud sedagi, et omal soovil töölt ära tulnud inimene arvab, et tal on siiski õigus hüvitist saada.
Tegelikkuses on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele ainult siis, kui omal soovil lahkumisavalduse esitamise põhjus on tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Samuti pole omal soovil töölt lahkuval töötajal õigust tööandja makstavale hüvitisele.
Ning kuigi sundolukorras lahkumisavalduse kirjutanul võib heal juhul õnnestuda endale lahkumishüvitis välja nõuda, jääb ta töötuskindlustushüvitisest ikka ilma - töötukassas töötuna registreerudes tekib tal õigus vaid töötutoetusele, milleks on 2009. aastal 32,90 krooni päevas.
Töötuskindlustushüvitist makstakse seevastu esimesel sajal hüvitise saamise päeval 50 protsenti ning seejäärel 40 protsenti töötaja ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, kuid 2009. aastal mitte rohkem kui 15 725 krooni kuus.
Hüvitise saamise periood sõltub kindlustusstaaist. Paraku ei ole töötajal töötuskindlustushüvitisele õigust, kui temaga lõpetatakse tööleping poolte kokkuleppel, töötaja omal soovil või töötaja süülise käitumise tõttu.
Tutvu seadustega ja konsulteeri spetsialistiga
Siim Sarapuu rõhutas, et enne dokumentidele alla kirjutamist on oluline kõik läbi mõelda ning kui midagi jääb segaseks, tuleks kellegi targemaga konsulteerida. Näiteks tasub helistada tööinspektsiooni juristi infotelefonile 640 6000, mis töötab igal tööpäeval kella 10st 15ni.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei ole töötajate sundimine omal soovil lahkumisavaldust kirjutama sugugi uus nähtus. «Seda on tööandjad ikka teinud selleks, et töötajast odavamalt vabaneda,» lisas ta.
Kui tööandja ähvardab, et teiseks variandiks on vaid vallandamine, milleks mõne põhjuse ikka leiab, ei tohiks Siitami sõnul siiski survele alluda. «Töölepinguseadus annab töölepingu lõpetamiseks alused ja tingimused, millest tuleb ka lähtuda. Iga viga, mida tööandja n-ö surkides leiab, ei anna veel piisavat alust töölepingut lõpetada,» rõhutas ta.
«Las siis tööandja otsib tõesti neid võimalusi, kuidas töötajast lahti saada,» ütles Siitam. Kui töölepingu lõpetamise seaduslikud asjaolud puuduvad, võib töötaja tema sõnul pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist.
«Kui ta ise kirjutab avalduse, siis ei saa ta seda hiljem vaidlustada. See on ju tema enda tahteavaldus,» rääkis Siitam. Tema sõnul pole selliseid vaidlusi veel olnud, sest seda, et töötaja lahkumisavalduse sunni või ähvarduse tagajärjel kirjutas, on praktiliselt võimatu tõendada.
Just seetõttu avaldavadki tööandjad Siitami sõnul alluvatele survet: nad teavad, et töötajal pole hiljem võimalik seda vaidlustada. Ka töötaja teadmine, et tema töökoht on sisuliselt koondatud ehk siis töö lõppes, ei anna alust oma lahkumisavalduse vaidlustamiseks, sest töötaja tahe töölt ära minna ei ole Siitami selgitusel seotud sellega, kas ettevõttes on koondamisolukord või ei ole.
***
