Külli-Riin Tigasson
Tüli töötushüvitiste pärast lõhkus valitsuse. Kuid 1. juulil jõustuv tööseadus sisaldab muudki huvitavat. Seadust selgitas TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavits.
Uus töölepinguseadus on valitsuse lõhki löönud. Põhiliselt on sellest seadusest räägitud koondamiste ja töötushüvitiste kontekstis, aga mida uus seadus veel kaasa toob?
Koondamishüvitised on poliitiline teema, mis on töötajaile tõesti kõige valusam. Aga uus seadus sisaldab ka palju muud. Näiteks võimaldab 1. juulil kehtima hakkav uus töölepinguseadus tööandjal töötaja palka ühepoolselt vähendada. Praeguse seaduse järgi tööandja töötaja palka ühepoolselt vähendada ei saa, aga edaspidi võib tööandja töötaja palka ühepoolselt vähendada kuni alampalgani ja seda kuni kolmeks kuuks kalendriaasta jooksul.
Nii et see, kes varem sai palka 15 000 krooni kuus, võib hakata saama 4350 krooni?
Jah, see on võimalik. Sellest tuleb vähemalt kaks nädalat ette teatada, aga töötaja nõusolekut ei küsi keegi.
Mille alusel seda teha tohib?
Põhjuseks peavad olema ettenägematud majanduslikud asja-olud. Aga praeguses olukorras võivad kõik ettevõtted öelda, et neil on keeruline majandusolukord. Tõsi, vastureaktsioonina lubab seadus sel juhul töötajal tööandjale öelda, et ta käib selle võrra vähem tööl. Näiteks kui palk langeb viis korda, käib ta viis korda vähem tööl.
Mis muutub töölepingu sõlmimises?
Kui seni tuli tööleping sõlmida kirjalikult ja vajas nii tööandja kui ka töötaja allkirja, siis uus töölepinguseadus ei ütle selgelt, kas leping tuleb sõlmida kirjalikult või piisab tööandja ühepoolsest teatest töötajale. Seadus annab mõlemad võimalused.
Tööandja peab töötajat ühepoolselt teavitama töölepingu tingimustest, kuhu töötaja allkirja polegi vaja. Uue seaduse järgi loetakse tööleping sõlmituks alates momendist, mil töötaja tööle asub.
Nii et võib juhtuda, et inimene töötab pool aastat suulise lepingu alusel?
Jah. Töötaja asub tööle suulise lepingu alusel, talle öeldakse suuliselt, et näiteks palk on nii suur, tööaeg sellest kellast selle kellani. Aga kui töötaja hakkab tööle ja tal tekib olukord, kus talle ei maksta sellist palka nagu kokku lepiti, tekib tal õigus nõuda tööandjalt paberil ühepoolseid tingimusi.
Kas uus seadus ei või tuua kaasa massilist ümbrikupalkade maksmist?
Seda ma hästi siiski ei usu.
Mis uues seaduses veel muutub, on see, et töölepingut võib sõlmida ka esindaja vahendusel. Töötaja ei pea lepingule alla kirjutama isiklikult, tema eest võib alla kirjutada mõni volitatud isik: sugulane, tuttav, advokaat. Ja tagatipuks annab uus seadus võimaluse, et juhul kui tööandja on nõus, võib töötaja asemel töötaja ülesandeid täita kolmas isik. Praegune seadus ütleb seevastu, et töötaja täidab tööülesandeid isiklikult, ta võib selleks kasutada kolmandate isikute abi, aga tööandja ees jääb ta ise vastutavaks.
Uus seadus ütleb, et eeldatakse, et töötaja täidab ülesandeid ise, juhul kui pole kokku lepitud teisiti. Kokkuleppimise võimalus on aga uue seaduse järgi lihtne: näiteks võid saata SMS-i, kus ütled, et oled haige ja sinu asemel tuleb tööle naaber. Kui tööandja on nõus, siis tulebki naaber ja hakkab tööle.
Kas tööandja maksab sel juhul selle naabri eest sotsiaalmaksu?
Ei, sest naaber on asendaja, mitte töötaja.
Mida toob uus seadus rasedate ja väikeste laste vanemate jaoks?
Uus seadus ei luba inimest lahti lasta põhjusel, et ta on rase või kasvatab väikest last. Juhul kui tööandja annab rasedale koondamisteate, peab naine edaspidi kuni 14 päeva jooksul teatama, et ta ootab last. Sel juhul koondada ei saa. Aga kui naine selle aja jooksul teadet ei esita, jääb koondamine jõusse. Praeguse seaduse järgi seevastu rasedat töölt lahti lasta ei tohi ja tal puudub ka teatamise kohustus.
Ka kuni kolmeaastasi lapsi kasvatavate vanemate olukord muutub. Kui praegu on väikelaste vanematel absoluutne koondamiskaitse, siis edaspidi läheb alla kolmeaastaste laste emade ja isade koondamine lihtsamaks. Nende kaitse nõrgeneb.
Kas uus seadus ei too töötajatele midagi head?
Üks uue seaduse säte, mis on töötajatele hea, on see, et nad võivad mõjuvatel isiklikel põh-justel töölt ära käia. See on nn torujüri-paragrahv: kui töötajal on vaja minna koju torulukkseppa ootama või lapsega arstile, on tal õigus ära käia ja tööandja peab selle aja eest maksma keskmist palka.
Teisalt võivad siit tööandja jaoks tekkida probleemid. Võtame drastilise näite: inimene elab Põlvas ja Saaremaal sureb tema lähisugulane. Vaja on korraldada matuseid. Siit tekib küsimus: kust jookseb mõistliku ärakäimise piir? See on praegu määratlemata ja võib end tulevikus tööandjatele valusalt kätte maksta.
Kas uus seadus muudab midagi ka töötajate vastutusele võtmise puhuks?
Töötajate distsiplinaarvastutus kui selline kaob. Kui seni sai töötajale teha rahvakeeli käskkirja, kus öeldi: sa ei täitnud tööülesandeid või rikkusid töökohustusi, mille eest saad noomituse, siis seda süsteemi enam ei ole.
Uues seaduses on kirjas uus institutsioon hoiatus. Kui töötaja paneb toime töökohustuste rikkumise, siis enne lahtilaskmist tuleb teda hoiatada. Aga probleem on selles, et seadus ei ütle, kas hoiatus peab olema kirjalik või suuline ja kui kaua see kehtib. Praeguse seaduse järgi kehtib noomitus kuni ühe aasta. Uues tööseaduses aga kehtivusaega enam kirjas ei ole.
Põhimõtteliselt on võimalik, et kolm aastat hiljem tullakse ja öeldakse: kolm aastat tagasi rikkusite kohustusi, saite hoiatuse ja praegu laseme teid lahti. See on kehv.
Mis muutub varalise vastutuse osas?
Siin halveneb tööandjate olukord. Kui seni oli käibel töötaja individuaalne varalise vastutuse leping, mille alusel võis töötajalt täies ulatuses kahju kätte saada, siis uue seaduse järgi on sel lepingul nii suured piirid peal, et seda pole enam mõtet sõlmida. Uue seaduse järgi on üheselt mõistetav, et tööandja saab töötajalt kahju täies ulatuses kätte, kui see tekitati tahtlikult. Kui aga kahju tekitati hooletuse tõttu, siis kahju kättesaamine enam nii lihtne ei ole.
Kas teie meelest on uut seadust üldse vaja? Kas asjad muutuvad paremaks?
Praegune 1992. aastast alates kehtiv seadus vajab kahtlemata uuendamist. Aga uus seadus toob kaasa palju segadusi, sest sisaldab lahti mõtestamata mõisteid nagu näiteks sõna mõistlik. Näiteks lubab seadus töötaja palka vähendada mõistliku määrani, kuid mitte alampalgast madalamaks. Aga siin tekib küsimus: kus on mõistlikkuse piir?
Nii et uus seadus võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi?
Ei oska öelda, kas palju. Aga seaduse jõustumisel suureneb vaidluste hulk olulisel määral. Minu suurim mure on, kuidas saavad ettevõtete personalijuhid selle kõigega hakkama. Kui seni räägiti, et meil on väga suur halduskoormus, siis edaspidi halduskoormus väheneb, küll aga tekivad muud koormused: kaalutluskoormus ja hindamiskoormus.
Seda seadust reklaamiti avalikkusele kui turvalise paindlikkuse toojat. Peab see paika?
Juhul kui töötuskindlustushüvitiste suurendamisest loobutakse, siis mitte. Kui ühest poolest loobutakse võetakse üle vaid liberaalsemad töösuhted, mitte aga hüvitiste suurendamine , siis on turvalise paindlikkuse kontseptsioon läbi kukkunud.
Kas uus seadus on ettevõtetele kasulik?
Nii ja naa. Kui hakatakse koondamisi läbi viima, siis tööandjatele tuleb teatud võiduvõimalus, nad peavad vähem raha välja käima, sest suure osa koondamisrahast maksab hoopis töötukassa. Aga arvestades muid aspekte, siis väga suurt võitu ei pruugigi tulla.
Uue seadusega pannakse suurem osa koondamishüvitiste maksmist töötukassa õlule. Kas võib siis öelda, et ettevõtted, kel on parem äristrateegia, hakkavad kinni maksma nende kulusid, kes nii tublid ei ole?
Praeguse seisuga võetakse tõesti töötajate kulu tööandjatelt väiksemaks. Ülejäänu katab töötukassa. Samal ajal maksavad töötukassa kulud kinni need ettevõtted ja nende töötajad, kes nii palju koondamisi läbi ei vii. Formaalselt tõesti teatud tööandjad võidavad, aga faktiliselt raha juurde ei teki. Toimub ressursside ümberjagamine.
Praegu puudub analüüs, kas miski muutub majanduse jaoks odavamaks. Aga ilmselt väga ei muutu.
Vana ja uus seadus
Töölepingu sõlmimine
Kui praegu kehtib kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus, siis uue seaduse järgi on tööandjal võimalus valida kahe variandi vahel: kas kirjalik leping või ühepoolne töölepingu tingimustest teatamine.
Töölepingu muutmine
Kui praegu vormistatakse see kirjalikult, siis uues seaduses kirjaliku vormistamise nõue puudub, piisab näiteks SMS-ist või teatest sõnumivahetuse programmis. Seadus ei välista lepingu suulist muutmist.
Töötasu
Töötasu vähendamine ilma töötaja nõusolekuta ei ole praegu lubatud. Uue seadusega saab tööandja ühepoolselt töötasu vähendada kuni miinimumpalgani kolmeks kuuks aasta jooksul.
Puhkus
Kui praegu käib arvestus töö-aasta eest, siis uue seadusega kalendriaasta eest. Tööandja võib edaspidi keelduda ühe päeva kaupa puhkuse andmisest.
Tööraamat
Uue seadusega tööraamatu roll kaob.
Töötuskindlustushüvitis
Praegu on õigus hüvitisele koondatutel: 50% palgast töötuse esimesel 100 päeval ning 40% alates 101. päevast. Eile riigikogule üle antud uue töölepinguseaduse parandustega lükataks töötuskindlustushüvitise maksmine omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele kuni 2013. aastani edasi.
Töötutoetus
Praegu 1000 krooni kuus, uue seadusega tõuseb 50%-ni eelmise aasta alampalgast. 1. jaanuarist 2010 kerkiks töötutoetus seega 2175 kroonini kuus.
Koondamishüvitis
Kui praegu maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõ-petamisel koondamise tõttu tööandja töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga, siis uue seaduse järgi on koondamishüvitise suuruseks töötaja ühe kuni nelja kuu keskmine töötasu.
Igale koondatule maksab ühe kuu töötasu välja tööandja. Kui töötaja on tööandja juures töötanud kauem kui viis aastat, maksab ülejäänud osa koondamishüvitisest välja töötukassa.
Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub tööandja juures töötatud ajast järgmiselt:
ühe kuu keskmine töötasu staa 5-10 aastat
kahe kuu keskmine töötasu staa 10-20 aastat
kolme kuu keskmine töötasu staa 20 või rohkem aastat
Allikad: töölepinguseadus ja selle parandusettepanekud, Eesti ametiühingute keskliit,