Kui praegu tegeleb töövaidluskomisjon 50 000 krooni piiresse jäävate nõuete lahendamisega, siis juulist jõustuv uus töölepinguseadus võimaldab kohtuväliselt välja nõuda kuni 150 000 krooni ulatuses saamata jäänud töötasu või hüvitist.
Kui töötajal on tööandja käest jäänud saamata enam kui 50 000 krooni töötasu või hüvitisi, siis praeguse seaduse järgi töövaidluskomisjon teda aidata ei saa ning ta peab pöörduma kohtu poole.
Uue seaduse järgi tõuseb aga tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul kõnealune ülempiir 150 000 kroonini. Tegelikult ületavad aga inimeste nõuded 50 000 krooni Siitami sõnul väga harva ning praegust majanduslikku olukorda arvestades poleks ehk selle punkti muutmist vajagi.
Enamasti jäävad nõudesummad 20 000 krooni piiresse: keskmised nõudesummad on Siitami sõnul 12 000 - 15 000 krooni. «On juhtumeid, kus ta läheb üle 50 000, aga seda ei ole palju - seda enam, et praegu palgad ju tegelikult vähenevad, mitte ei suurene,» rääkis Siitam.
«Tookord, kui see seadusemuudatus 150 000ni sai tehtud, siis olid veel nii-öelda need head ajad, kus eeldati, et iga aasta palgad tõusevad. Siis oli tõesti see, et juba kolme kuu palk võis olla väga lihtsalt üle 50 000,» selgitas ta.
Ometi laseb seadusemuudatus 1. juulist ilma kohtukuludeta tööandjalt saamata jäänud raha välja nõuda ka kõrgepalgalistel või neil, kelle nõue on väga pika perioodi eest.
Marina Lohk
