Töövaidluste arv on tänavu oluliselt kasvanud ning enamik neist puudutab saamata jäänud palka või hüvitisi.
Tänavu esimeses kvartalis oli tööinspektsioonis lahendamisel 2714 avaldust, millest lahendini jõudis 1423 ehk 52 protsenti. Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam rääkis Tarbija24.ee-le, et suurem osa töövaidlustest käib saamata jäänud palga, lõpparve, puhkusehüvitise, lisatasude ja muude palgaga seonduvate küsimuste ümber.
Kuigi selliste vaidluste seas võib olla ka töötamise ajal saamata jäänud tasude nõudeid, pöördutakse Siitami sõnul tavaliselt töövaidluskomisjoni ikkagi siis, kui on töösuhe lõppenud ja midagi on jäänud saamata.
Töötamise ajal pöördutakse töövaidluskomisjoni harva, välja arvatud siis, kui hakkab täis saama aegumistähtaeg, mis saamata palga puhul on üpris pikk - tervelt kolm aastat.
Kui töövaidluskomisjon tunnistab nõude kas täielikult või osaliselt põhjendatuks ja mõistab selle tööandjalt välja, kuid tööandja ei täida endiselt oma kohustust, peab inimene pöörduma juba kohtutäituri poole, kes nõuab komisjoni otsuse sundkorras täitmist. Riik Niina Siitami sõnul töövaidluskomisjoni otsuste täitmise üle järelevalvet ei pea.
Töötajatest vabanetakse ebaseaduslikult
Teisel kohal pärast rahalisi nõudeid on Siitami sõnul ka töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded: näiteks on inimest vallandatud koondamise asemel või on lõpetatud tööleping mingil alusel, milleks ei ole seaduses ette nähtud asjaolusid.
Näiteks esineb Niina Siitami sõnul sageli töölepingu lõpetamist töötaja süülise käitumise, töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale või katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Tõsi küll, viimast tuleb töösuhete osakonna juhataja sõnul harva ette, sest töösuhe on siis kestnud lühikest aega ja töötajal on raske tõendada, et ta katseajal tegelikult sobiv oli.
Töötukassa kinnitas hiljuti, et viimase poole aasta jooksul on sagenenud ka juhtumid, kus töötajaid sunnitakse lahkumisavaldust kirjutama, et neist odavamalt vabaneda. Paraku ei saa sellisel juhul ka töövaidluskomisjon enam aidata, sest seda, et töötaja lahkumisavalduse sunni või ähvarduse tagajärjel kirjutas, on praktiliselt võimatu tõendada.
Kümnest töövaidluskomisjoni otsusest umbes ühel või kahel juhul läheb asi Siitami sõnul ka kohtusse. Kuna 95 protsenti töövaidluskomisjonile esitatavatest avaldustest on töötajate esitatud, siis lähevad ka kohtusse tema sõnul valdavalt töötajate haginõuded.
Töövaidlusi tuleb juurde
Praegu näitab töövaidluste arv Niina Siitami sõnul selgelt kasvutendentsi: mida rohkem töösuhteid lõpetatakse, seda rohkem tuleb eelduslikult juurde ka töövaidlusi. «Eriti veel praeguses majanduslikus olukorras, kus tööandjad lõpetavad töölepinguid hüvitisi ja lõpparveid maksmata või siis suure hilinemisega makstes,» märkis Siitam.
Töösuhete osakonna juhataja arvas, et uue töölepinguseaduse kehtivuse ajal tuleb veel vana seaduse järellainetus, kuid mõni aeg hiljem peaks töövaidluste arv hakkama mõnevõrra vähenema.
Kui uue töölepinguseaduse kehtivuse ajal esitatakse töövaidluskomisjonile avaldus seoses vana seaduse kehtivuse ajal lõpetatud töölepinguga, siis juhindutakse nõuete rahuldamisel ikkagi vanast seadusest.
Oluline on seejuures vaid meeles pidada, et erinevate vaidluste puhul on erinevad aegumistähtajad: üldine tähtaeg on neli kuud, töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise puhul üks kuu, palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
Loe tööalastest vaidlustest ka sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Marina Lohk
