Kui töövahendaja või -pakkuja küsib enne tööle asumist raha mõne koolituse, sertifikaadi või muu sellise eest, tuleb olla eriti ettevaatlik, sest tegemist võib olla lihtlabase petuskeemiga.
Eeri Luik helistas kuulutuse peale, mis lubas Soomes tööd. Mõned tema tuttavad olid juba sama kuulutuse peale vastanud.
«Mul on kaks sõpra, kes maksid ära selle - see ei olnud vahendustasu, aga see oli sertifikaadiraha 850, et võib töötada sellel alal - suitsuanduri paigaldus,» rääkis Eeri Luik Reporteri videolõigus.
Kui sõpradel oli raha makstud, tegi sama ka Luik. Tööd lubati juba 12. maist, aga kutset tööle tulla jäigi ta ootama. Nüüd ei võeta Luige sõnul enam telefoni ka vastu ning tema teab juba seitset inimest, kes on raha maksnud ja pole tööd saanud.
Luik on proovinud makstud raha ka tagasi küsida, kuid seepeale on talle vastatud, et midagi ei saa.
Mida siis teha? Tarbijakaitseamet ei ole õige koht sellise kaebusega pöördumiseks, tööinspektsioon saab aidata siis, kui on olemas tööleping.
Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats rääkis, et see on juba väga levinud, et ei küsita enam töövahenduse eest otsesõnu raha, vaid küsitakse andmebaasi kasutamise eest, sertfikaadi eest jne. «Tegelikult kõikide selliste küsimiste puhul tööotsija olema äärmiselt äärmiselt ettevaatlik ja võib-olla vajadusel ka rääkima juristiga - tööinspektsiooni juristiga näiteks,» ütles ta.
«Sellised petuskeemid on ikkagi käsitletavad kelmusena ja need on karistatavad karistusseadustiku järgi,» rääkis Põhja prefekturi majanduskuritegude talituse juht Rain Ruus. Töövahendamise eest ei tohi Ruusi sõnul raha võtta ja kui mingit raha ikkagi küsitakse enne tööle asumist, siis tuleb eelnevalt endale selgeks teha, millega tegemist on.
Toimetas: Marina Lohk
